lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada Ergo Sellikule Viru Maakohtu 12.02.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-06-14520 mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära, millele vastab 80 päeva vangistust, 160 (ükssada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Ergo Sellikule üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud.
lg 4 alusel on Ergo Sellik kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 12000 krooni. Kohtuotsus jõustus 28.02.2007.a. 31.07.2009.a esitas kohtutäitur Oleg Sirotin kohtule avalduse Ergo Sellikule asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt on Ergo Selliku suhtes algatatud täitemenetlus 09.07.2007.a. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 20.07.2007.a. Ergo Sellik rahalist karistust tasunud ei ole, nõude jääk on 12000 krooni. Kohtutäituri andmetel võlgnikul vara ei ole. Võlgniku konto Swedbankis, SEB Pangas ja Sampos, laekumisi ei ole. Võlgnik kannab kuni 17.12.2009.a karistust Viru vanglas. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise. Kohtuistungil selgitas Ergo Sellik, et tal ei ole olnud võimalust rahalise karistuse tasumiseks, kuna ta ei teadnud, millise kohtutäituri juures on kohtuotsus täitmisel enne kui ta kinnipidamiskohta läks. Hiljem polnud tal võimalust tasuda, kuna viibis vanglas. Käesolevaks ajaks on ta vangistusest enne tähtaega vabastatud, kuid pole veel tööd saanud. Ergo Sellik palus pikendada tasumise tähtaega kevadeni, kuid oli nõus ka rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et Ergo Sellikule mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 160 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg neli kuud. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Ergo Sellik ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole Ergo Sellikul esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega ja osa ajast peale karistuse mõistmist viibis Ergo Sellik ka vangistuses, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2007.a veebruarist, kui süüdimõistetu veel töötas ja omas regulaarset sissetulekut. Vaatamata sellele ta ei asunud karistust tasuma. Seega tuleb rahaline karistus asendada. Ergo Sellik hetkel ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on Ergo Sellikul tasumata 12000 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 240 päevamäära, millele vastab 80 päeva vangistust.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb Ergo Sellikul sooritada kokku 160 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud neli kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.