← Eesti

4-09-14820/2

Obsah (6)§ 202§ 212§ 203§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuvälise menetleja otsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi Kohtunik nr

) §-st 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

  1. Rahuldada võlgniku avaldus ja lõpetada kohtuvälise menetleja Pärnu Politseiprefektuuri
  2. veebruari 2003 otsusega nr 2670/03/000503 Mairo Särevile määratud tasumata rahatrahvi 6420 krooni sissenõudes täitemenetlus täitmise aegumise tõttu. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
  3. Saata määruse koopia kohtutäituri, sissenõudja ja võlgniku aadressil ning pärast jõustumist viivitamatult karistusregistrile. Selgitused kohtumäärusele
  4. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Asjaolud Võlgnik on esitanud kohtule avalduse tasumata rahatrahvi aegumise kohaldamiseks. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et võlgniku Mairo Särev suhtes on sissenõudja Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna
  6. mai 2006 otsuse nr 284006001239002 alusel algatatud täitemenetlus. Nõude sisu on rahatrahv 10 200 krooni. Kohtutäitur on osundanud läbiviidud täitetoimingutele: Täitemenetlus Mairo Särevi suhtes algatatud Pärnu Politseiprefektuuri 12.02.2003 otsuse nr 2670/03/000503 alusel rahatrahvi 10200.00 krooni nõudes. Täitetoimik nr.191/2003/
  7. Mairo Särev on tasunud nimetatud nõude katteks 3600.00 krooni (jääk 6420.00 krooni). Kontrollitud töökoha ja registervara olemasolu. Pangaarved arestitud, laekumisi ei ole, registervara ei oma.
  8. Kohtu põhjendused

§ 202

lg 2 kohaselt rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

§ 212

lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Esitatud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt lahendab kohus avalduse ilma avalduse esitaja, kohtutäituri ja sissenõudja osavõtuta. Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 202 lg 1). Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (

§ 203lg 5).

Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 2 p 3). Eelosundatud sätetest järeldub, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb

§ 203lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud 18-kuulise tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud, tuleb võlgniku avaldus rahuldada ja lõpetada kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetlus täitmise aegumise tõttu. Vastavalt

§-le 189 võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kirjalikus menetluse tehtud kohtumäärusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab (

§ 212lg 2).

Kalev Kuningas Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.