1-08-15770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus
- september 2009.a Tallinn 1-08-15770 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja
- august 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Margus Eelmaa süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Kriminaalasi Pärnu Maakohtu
- aprilli 2009.a otsus Apelleeritud kohtuotsus lühimenetluses Süüdistatav Margus Eelmaa ja tema kaitsja Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Svetlana Raudsepp Prokurör Margus Eelmaa ik:38110014250, elukoht xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx x-x, ei tööta, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, neist viimati
- juunil Süüdistatav 2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, vahi all alates 12.03.2009.a Vandeadvokaat Rünno Roosmaa Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
- aprilli 2009.a kohtuotsus Margus Eelmaa suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
- septembril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- aprilli 2009.a otsusega mõisteti M. Eelmaa lühimenetluses süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1
(3)4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
- juuni 2007.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 8 kuu 1 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 päev vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
- märts 2009.a.
- M. Eelmaa mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna, sõlmis varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ajavahemikul
- veebruarist 2008.a kuni
- märtsini 2008.a seitse fiktiivset laenulepingut, saades varalist kasu ligi 20 tuhat krooni.
- Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustavad M. Eelmaa ja tema kaitsja maakohtu otsust mõistetud karistuse osas, kuna reaalne vangistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Apellatsioonides taotletakse M. Eelmaale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendatakse eelkõige M. Eelmaa puhtsüdamiku kahetsusega, mis on KrMS § 57 lg 2 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Lisaks sellele on tema ülalpidamisel neli alaealist last, kelle huvides ta olevatki kelmused toime pannud. M. Eelmaa mõlemad vanemad on tervise tõttu abivajajad.
- Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist, prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Esimese astme kohus on M. Eelmaa puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna juba arvese võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. 5.2 Vaieldamatult põhjustas M. Eelmaa kuritegusid toime pannes üleelamisi ja kannatusi oma vanematele, kelle tervis sellest halveneda võis ning on positiivne, et ta käesoleval ajal oma tegudesse ja nende tagajärgedesse kriitiliselt suhtub, kuid süüdistatava vanemate tervis ei vähenda toimepandud tegude ebaõigust ega süüd ning ei ole süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks, mis annaks aluse mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, pigem viitab see M. Eelmaa vastutustundetuse ulatusele. Laste olemasolu ei ole samuti aluseks üldkasuliku töö mõistmiseks. Kuritegude toimepanemise põhjendamine laste huvidega on asjakohatu ja ennastõigustav. 5.3 Kohtukolleegiumi hinnangul on kohus põhjendatult märkinud, et kuna M. Eelmaa on varem kaheksa korda kohtu poolt karistatud ja uued kuriteod pani ta toime katseajal, siis ei ole teda võimalik karistada teisiti kui reaalse vangistusega. Kuna M. Eelmaa pani uued kuriteod toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides, siis see näitab, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kuna M. Eelmaa on oma 2
(3)käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. 5.4 Lisaks sellele puudub M. Eelmaa suhtes üldkasuliku töö kohaldamiseks ka formaalne alus, sest talle on mõistetud liitkaristuseks kaks aastat üks päev. Nimelt võib KarS § 69 lg 1 kohaselt mõistetud karistuse või täitmisele pööratud liitkaristuse asendada üldkasuliku tööga vaid juhul, kui see on väiksem kui kaks aastat. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja poolt kohtuvaidlustes esitatud väitega, et KarS § 73 või 74 alusel karistust täitmisele pöörates võib see tähtaeg kaht aastat ületada. Kaitsja väite paikapidamatust tõendab kasvõi KarS § 69 lg 2 ja 3 sõnastus, mille kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas ning üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Seega ei ole pikema kui kaheaastase vangistuse asendamine üldkasuliku tööga praktiliselt teostatav. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2009.a otsus M. Eelmaa suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap 3
(3)