4-09-11416/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2009, Rapla Väärteoasja number 4-09-11416 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Tarmo Tagapere kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkini 08.06.2009 otsuse nr 2700,09,002881 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Tarmo Tagapere ( isikukood 38010210271, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx, töökoht AKR Betoni OÜ, Eesti kodanik), kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkin Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkini 08.06.2009 otsus nr 2700,09,002881 osaliselt karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus: Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi võtta ära Tarmo Tagaperelt juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Tarmo Tagaperel advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus kättesaadav alates 04.11.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse osas, millega kohtuväline menetleja määras lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks. Kaebaja ei vaidlusta otsust rahatrahvi osas, mille kinnitusena on T.Tagapere kaebuse esitamise ajaks rahatrahvi tasunud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole T.Tagaperele karistuse määrmaisel piisavalt arvesse võtnud kaebuse esitaja puhtsüdamlikku kahetsust ning fakti, et T.Tagaperel ei ole kehtivaid karistusi. Olukorras, kus esinevad karistust kergendavad asjaolud, s.o puhtsüdamlik kahetsus, ei ole põhjendatud lisakaristuse määramine maksimaalses ulatuses. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole põhi- ja lisakaristuse määramisel lähtunud viimase preventiivsetest eesmärkidest, mis on viinud olukorrani, kus kaebuse esitaja jaoks on lisakaristus põhikaristusest oluliselt raskem. Kaebuse esitaja on seisukohal, et lähtudes otsusega määratud lisakaristusest, ei ole kohtuväline menetleja selle määramisel piisavalt võtnud arvesse karistust kergendavate asjaolude esinemist. Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul on selliseks asjaoluks fakt, et T.Tagaperel ei ole kehtivaid karistusi. Kaebuse esitaja kinnitab, et väärteo toimepanemine oli T.Tagapere jaoks viimane süütegu. Kaebuse esitaja pani väärteo toime, olles mõjutatud 09.05.2009 aset leidnud perekondlikest sündmustest. Samuti on kaebuse esitaja leppinud kannatanuga, kellel ei ole kaebuse esitaja vastu mingeid varalisi või mittevaralisi pretensioone. Kaebuse esitaja rõhutab, et tunnistab oma süüd ning kahetseb väärteo toimepanemist. Eeltoodust johtuvalt leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse, sh lisakaristuse määramisel esines mitu kergendavat asjaolu. Kaebuse esitaja möönab, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on raske väärtegu, kuid peab vajalikuks rõhutada, et T.Tagapere ei ole varem joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud. Kaebuse esitaja kinnitab, et ei juhi ka tulevikus mootorsõidukit joobeseisundis. T.Tagapere leiab, et väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristus on käesoleval juhul täitnud kaebuse esitaja karistamise eesmärgi. T.Tagapere on saanud aru oma süüst ning tegutsemise seadusvastasusest. Kaebuse esitaja kinnitab, et põhikaristuse tasumine on mõjutanud teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega olukorras, kus põhikaristuse täitmisega on saavutatud isiku karistamise eesmärk, ei ole proportsionaalne kaebuse esitajalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks. Eelkõige ei ole T.Tagaperelt, karistust kergendavaid asjaolusid arvestades, vajalik mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta 9 kuuks. Kaebuse esitaja leiab, et esmakordse rikkumise korral isikule lisakaristuse määramine maksimaalses ulatuses olukorras, kus esinevad karistust kergendavad asjaolud, ei ole põhjendatud. T.Tagapere töökoht eeldab igapäevast mootorsõiduki juhtimise võimalust. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse osaliselt tühistada karistuse mõistmise osas ja tühistada lisakaristus. Alternatiivnõue: kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse vähendamist minimaalse ulatuseni. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 2; 135 lg 6 kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtunik: