1-09-6642/3

1-09-6642 KOHTUMÄÄRUS 29.mai 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva) avaldaja Urmas Koori avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/5563 seoses täitmise aegumisega. Urmas Koor, sünniaeg 15.jaanuar 1970.a-isikukood 37001150313, emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidusega, elukoht: xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 423, 432 lg 1, Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 2, Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, täitmiskohtunik m ä ä r a s : 1.Rahuldada Urmas Koori avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 169/2002/

1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 169/2002/5563 kaitsjatasu 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada Urmas Koorile ja Narva kohtutäituri asendaja (asukoht: Puškini 20-46, Narva). Terje Tśapisile Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viljandi Maakohtu 01.aprilli 1999.a kohtumääruse (kriminaalasi 1-53/99) kohaselt mõisteti Urmas Koorilt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni. Nimetatud kohtumäärus jõustus 13.aprillil 1999.aastal. 1.1.03.mai 1999.a määrus kaitsjatasu väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile (asukoht: Puškini 20-46, Narva). MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu Urmas Koor (lk 1) esitas 05.mail 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/
2. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal viibi ta kinnipidamiskohas, seetõttu on ta maksejõuetu. Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtumääruses nr 1-53/99 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 1-09-6642 3.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisi poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 169/2002/5563 toimiku koopiast nähtub, et Urmas Koori suhtes Viljandi Maakohtu 01.aprilli 1999.a kohtumäärus esitati 03.mail 1999.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 03.mail 1999.aastal täitemenetlust täiteasjas nr 169/2002/5563 ning Urmas Koorile saadeti 16.aprillil 2009.aastal rahalise nõude arestimise akt ja täitekitse koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsustega otsuses märgitud aadressile (Urmas Koor, Ülesõidu 1 Viru Vangla, 41536, Jõhvi). 29.mai 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis kaitsjatasu sisse nõudnud. Kohtumääruse jõustumisest on möödunud 10 (kümme) aastat 1 (üks) kuu 16 (kuusteist) päeva. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Urmas Koori avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/5563 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et Urmas Koori suhtes tehtud kohtumäärus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.Urmas Koori suhtes oli täitemenetlus alustatud 03.mail 1999.aastal. Karistusandmete kohaselt oli Urmas Koor Viljandi Maakohtu 01.aprilli 1999.a kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalkoodeksi § 139 lg 2 p 1 järgi, mis vastab Karistusseadustiku §-le 199 lg
3. Vastavalt KarS § 4 lg-le 3 KarS § 199 lg 2 on teise astme kuritegu. Koosakõlas KarS § 82 lg 1 p-ga 2, oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 3 (kolm) aasta jooksul, s.o hiljemalt 12.aprilliks 2002.aastaks, kuna kohtuotsus koos kaitsjatasu väljamõistmisega on jõustunud 13.aprillil 1999.aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 2