← Eesti

1-09-6644/3

1-09-6644 KOHTUMÄÄRUS 29.mai 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva) avaldaja Urmas Koori

§-st 202 lg 1, 2, täitmiskohtunik m ä ä r a b : 1.Rahuldada Urmas Koori avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 169/2004/

  1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 169/2004/3327 sundraha 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada Urmas Koorile ja Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile (asukoht: Puškini 20-46, 20307, Narva). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Lääne-Viru Maakohtu 28.aprilli 1998.a kohtuotsuse (kriminaalasi 1-159/98) kohaselt mõisteti Urmas Koorilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Nimetatud kohtuotsus jõustus 10.mail 1999.aastal. 1.1.28.aprilli 1998.a kohtuotsus sundraha väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile (asukoht: Puškini 20-46, Narva). MENETLUS MAAKOHTUS 1-09-6644 2.Süüdimõistetu Urmas Koor (lk 1) esitas 05.mail 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2004/
  2. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal viibi ta kinnipidamiskohas, seetõttu on ta maksejõuetu. Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtuotsuses nr 1-158/98 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisi poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 169/2004/3327 toimiku koopiast nähtub, et Urmas Koori suhtes Lääne-Viru Maakohtu 28.aprilli 1998.a kohtuotsus esitati 21.mail 1999.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile, kelle poolt alustati, samal päeval s.o 03.mail 1999.aastal täitemenetlust täiteasjas nr 169/2004/
  3. Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis võttis menetlusse täitetoimiku 23.novembril 2004.aastal ning Urmas Koorile saadeti 18.novembril 2008.aastal rahalise nõude arestimise akt ja täitekitse koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsustega otsuses märgitud aadressidele (Urmas Koor, Ülesõidu 1 Viru Vangla, 41536, Jõhvi ja Põllu 24-3, Särevere, 72101 Järvamaa). 3.1.29.mai 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis sundraha sisse nõudnud. Kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 10 (kümme) aastat 19 (üheksateist) päeva. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Urmas Koori avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2004/3327 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.

(edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et Urmas Koori suhtes tehtud kohtuotsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.Urmas Koori suhtes oli täitemenetlus alustatud 21.mail 1999.aastal. Karistusandmete kohaselt oli Urmas Koor Lääne-Viru Maakohtu 28.aprilli 1999.a kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalkoodeksi § 203 lg 1 järgi, mis vastab Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §-le 218 lg 1. KarS § 218 lg 1 kohaselt on varavastane süütegu asja vastu karistatav väärteona. Lääne-Viru Maakohtu 06.jaanuari 2003.a kohtumäärusega on Urmas Koor vabastatud Lääne-Viru Maakohtu 28.aprilli 1999.a otsusega Kriminaalkoodeksi § 203 lg 1 alusel mõistetud karistusest rahatrahvi kandmisest. 4.6.

§ 202

lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvölise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 2

(4)1-09-6644 4.7.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 4.8.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. Kuna Urmas Koori suhtes oli täitemenetlus algatatud 21.mail 1999.aastal, aga väärteoasjas (endine kriminaalasi) otsus on jõustunud 10.mail 1999.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 09.maiks 2000.aastaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. 4.9.Vastavalt Karistusseadustiku §-le 82 lg 2 p 1 peatud otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. „

näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või

kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kahtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril

s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu-või kohtuvälise menetleja otsust“. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.10.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,

§ 202

lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,

§ 202

lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja Urmas Koor ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. 4.11.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms) Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 4.12.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis ei ole suutnud tõendada, et Urmas Koor oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks

s sätestatud meetmeid kasutades kohtuvölise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. 3

(4)1-09-6644 5.Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1,

§-st 202 lg 1, 2; Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 3, rahuldab täitmiskohtunik Urmas Koori avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri poolt alustatud täiteasjas 169/2004/3327. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.