4-09-7490 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.mai 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva linn Täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov 4-09-7490 (169/2001/2344), kirjalik mene

§ 202

lg 1,2 täitmiskohtunik määrab: 1.Rahuldada Urmas Koori avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas 169/2001/

1. RESOLUTSIOON
2. Lõpetada täitemenetlus nr 169/2001/2344 väärteoasjas nr 260 määratud rahatrahvi sissenõudmisest seoses täitmise aegumisega. 3.Määrus väljastada: 3.1.Urmas Koorile, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas, Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi; 3.2.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile, aadress: Puškini 20-46, 20307, Narva. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Lääne-Viru Politseiprefektuuri 31.märtsi 2000.a talitus komissar Lembit Kalda otsusega haldusõigusrikkumise asjas nr 260 karistati Urmas Koori HÕS-i § 962 alusel rahatrahviga 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, s.o 4 600 ( neli tuhat kuussada) krooni. Otsus jõustus 03.aprillil
3. aastal. 1.1.Nimetatud otsus väärteoasjas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile. MENETLUS MAAKOHTUS 4-09-7490 2.Avaldaja Urmas Koor esitas (lk 1) 05.mail 2009.aastal Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2001/
4. 2.1.Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et haldusõiguserikkumise asjas nr 260 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisi poolt on maakohtule edastatud täiteasja nr 169/2001/2344 toimiku koopiast nähtub, et Urmas Koori suhtes Lääne-Viru Politseiprefektuuri 13.märtsi 2000.a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 260 esitati 02.juunil 2000.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile, kelle poolt alustati 02.juunil 2000.aastal täitemenetlust täiteasjas nr 169/2001/
5. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et Narva kohtutäituri ametialasele arveldusarvele mingeid summasid ei laekunud. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Urmas Koori avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 169/2001/2344 seoses täitmise aegumisega kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 4.1.

§ 202

lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvölise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.2.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 4.3.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. 4.4.Asja materjalidest nähtub, et Urmas Koori suhtes tehtud väärteootsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetus otsus täitvale asutusele. Võlgnikule on arutatavas täiteasjas saadetud täitemenetluse kohustusliku osana täitekutse, mida saab käsitleda reaalse täitmise algusena. Menetluse käigus on Narva kohtutäitur kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite. Kinnisvara olemasolu ja võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kontrollitud ei ole. Kuna Urmas Koori suhtes oli täitemenetlus algatatud 02.juunil 2000.aastal, aga väärteoasjas otsus on jõustunud 03.aprillil 2000.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 02.aprilliks 2001.aastaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. 4.5.Vastavalt Karistusseadustiku §-le 82 lg 2 p 1 peatud otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. „

näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või

kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kahtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril

§ 202

lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,

§ 202

lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja Urmas Koor ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Vastupidi Narva kohtutäitur Viktoria Śabass olid teadlik, et Urmas Koor kannab karistust Viru Vanglas. 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms) Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 4.8.Narva kohtutäitur Viktoria Śabass ei ole suutnud tõendada, et Urmas Koor oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks

s sätestatud meetmeid kasutades kohtuvölise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 3, Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1,

§-st 202 lg 1, 2 rahuldab täitmiskohtunik Urmas Koori avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri poolt alustatud täiteasjas 169/2001/2344. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 3