4-09-9385/6

4-09-9385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009 Tallinn Väärteoasja number 4-09-9385 (2317,09,002896) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Ronald Randma kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 06.05.2009 otsusele nr 2317,09,002896 Ronald Randma karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Ronald Randma, IK: 38501210254, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Ronald Randma kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 06.05.2009 otsusele nr 2317,09,002896 Ronald Randma karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni karistuse vähendamise osas rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 06.05.2009 otsus nr 2317,09,002896 Ronald Randma karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni karistuse määra osas muutmata.
4. Rahuldada Ronald Randma kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 06.05.2009 otsusele nr 2317,09,002896 Ronald Randma karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni rahatrahvi ositi tasumise ja otsuse täitmise osas.
5. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 06.05.2009 otsus nr 2317,09,002896 Ronald Randma karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni otsuse täitmise osas.
6. Teha kohtuotsuse täitmise osas uus otsus ja KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi 1 summas 6000 krooni tasumine ositi võrdsetes igakuistes osades 500 krooni kaupa kuus 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
7. Rahatrahv tuleb tasuda Rahendusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga
8. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.09.
9. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.10.
10. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.10.
11. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 06.05.2009 otsusega nr 2317,09,002896 karistati Ronald Randmad LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni selles, et Roland Randma 13.04.2009 kell 15.20 juhtis Tallinnas Pärnu mnt-l suunaga Järvevana tee poole mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76 +/- 3 km/h, millega Roland Randma rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsustele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles trahvi vähendamist või maksegraafiku koostamise võimaldamist. Tegeleb spordiga , mille eest saab ka stipendiumi ja õpib , kuid suvekuudel pole tal sissetulekut seoses stipendiumilepingu lõppemisega. Antud olukorras läheb tal trahvi tasumine väga raskeks, sest pole leidnud endale teist sissetulekut. Saab aru oma rikkumise tõsidusest ja kahetseb tehtut ja lubab edaspidi vältida sääraseid olukordi. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kahetseb väärteo toimepanemist ja ka teiste väärtegude toimepanemist. Rahaline olukord on endiselt halb, kuivõrd lepingut ei pikendatud, küll saab koolis edasi õppida. Väärteo toimepanemisel kasutas sõbra sõidukit, ka varasemad väärteod pani toime sõbra autoga. Tuli Rapla poolt ja sõber ütles, et vaja sõita Järvevana teele. Selleks pidi oma ritta tagasi sõitma ning kiirendas. Tegelikult sõitsid kõik seal kiiremini ja ta oli liiklusvoolus. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ning alus karistuse kergendamiseks puudub. Kaebuse esitanud isik teab seda, et teda võidakse karistada kui rikub liikluseeskirja nõudeid. Tal oli viis kustumata karistust, neist kaks lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemad väiksemad trahvid ei sundinud teda samuti õiguskuulekusele. Mis puudutab trahvi tasumist ositi, siis ei ole ta sellele vastu. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on taotletud määratud rahatrahvi vähendamist või ositi tasumise määramist suvekuudel sissetuleku puudumise tõttu ja möödaminnes on väidetud, et kaebuse esitaja lubab edaspidi sääraseid olukordi vältida. Kohus peab seda viimast väidet paljasõnaliseks, kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajat vähem kui aasta jooksul liikluseeskirja rikkumiste toimepanemiselt kinni peetud kuuel korral, millest kolmel korral samalaadsete rikkumiste, so LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise tõttu. Seega ei ole varasemad määratud karistused oodatud mõju avaldanud. Kuivõrd kaebuse esitajal on väärteokaristuste 2 osas juba piisav kogemus, siis on ta teadlik sellest, et tema liikluses osalemine on suuri kulutusi nõudev mitte ainult sõiduki korrashoidmise ja kütuse ostmise tõttu, vaid ka regulaarselt tasutavate rahatrahvide tõttu. Seega kui isik on raskes materiaalses olukorras, siis puuduvad tal ka materiaalsed võimalused sõiduki kasutamiseks, kuivõrd liikluses osalemisel tekivad teatavad kulud. Kuivõrd menetlusalune isik maksab regulaarselt ka trahve, siis on ta teadlik ka sellest, et tema käitumine liikluses muudab regulaarselt tema kulud suuremaks. Liiklusalaste ja samalaadsete väärtegude järjestikune toimepanemine näitab seda, et kaebuse esitaja paneb väärtegusid toime tahtlikult. Seega suurendab ta oma kulusid samuti tahtlikult, kuivõrd ta peaks varasema ja regulaarselt värskena hoitava kogemuse tõttu teadma, et ta ükskord jälle kinni peetakse. Sellest tulenevalt peab kaebuse esitaja arvestama oma kulutuste ja sissetulekute suhtega ning kulude liigsel suurenemisel loobuma liikluses juhina osalemisest kui suurimast kuluartiklist tema eelarves. Arvestades seda, et kaebuse esitaja ületas lubatud sõidukiirust kesklinna piirkonnas, mis sealse suhteliselt tiheda liikluse tõttu on ohtlik mitte ainult temale, vaid ka teistele liiklejatele ning seda, et kaebuse esitajal oli väärteo toimepanemise ajal neli kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest ja viies määrati päev pärast menetlusesemeks olevat väärtegu, siis asub kohus seisukohale, et trahvi määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras on põhjendatud ning igasugune seaduslik alus selle karistuse kergendamiseks või tühistamiseks puudub. Küll jääb kohtule mõningal määral arusaamatuks asjaolu, et isikule, kellel oli nii palju kustumata karistusi ja kellele oli juba rahatrahve määratud, mis olid ära tasutud ja millised ei olnud oma eesmärki saavutanud, ei kohaldatud teist liiki põhikaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuueks kuuks. Taoline karistusliik oleks vähemalt mõneks ajaks ohtliku ja süstemaatiliselt liikluseeskirja nõudeid eirava liikleja liiklusest kõrvaldanud. Kuivõrd aga kaebemenetluses ei saa kohus karistusliiki muuta, peab kohus piirduma esitatud kaebuse piiridega. Mis puudutab kaebuses esitatud alternatiivset taotlust rahatrahvi ositi tasumise osas, siis leiab kohus, et kaebuses toodud väited sissetuleku puudumise kohta on arvestatav põhjus ning kohus peab võimalikuks määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kuivõrd kaebuse esitanud isik ei saa oma sõnade kohaselt ka enam stipendiumi, mida küll kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks millegagi tõendada, siis peab kohus võimalikuks, arvestades määratud rahatrahvi suurust ja sissetuleku vähenemist, määrata rahatrahvi ositi tasumise maksimumtähtajaga, so 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast igakuiste võrdsete maksetena. Märt Toming kohtunik 3