4-09-13297/4

4-09-13297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septemberil 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-13297 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi Jarek Särgava kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 25.06.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2302,09,009469 Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: Jarek Särgava (i.k. 37706130367; eluk.xxx); kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalitus. Kohtumenetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 25.06.2009.a otsus väärteoasjas nr 2302,09,009469 muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 25.06.2009.a. otsusega määrati Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits´a poolt Jarek Särgavale liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 60 trahviühikut s.o 3600 krooni. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis Jarek Särgava 31.05.2009.a. kella 18.08 ajal Saue vallas, Harju Maakonnas, Tallinn-Pärnu- 2 Ikla tee
3. km suunaga Tallinna poole mootorsõidukit MB registreerimismärgiga xxxkiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 27 km/h võrra, sõites kiirusega 121 +/- 4 km/h. Esitatud kaebuses vaidlustab Jarek Särgava otsuse osaliselt s.o. liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel määratud rahatrahvi osas. Väärteo toimepanemist tunnistab ja kahetseb. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on väärteo eest põhjendamatult karmilt teda karistanud, põhjendatud karistus oleks 1000 krooni ja ülejäänud 2600 krooni osas tuleks otsus tühistada. Karistus ei ole proportsonaalne rikkumisega, ebaõigesti ja põhjendamatult on arvestatud varasemaid rikkumisi, arvestamata on jäetud, et piirkiiruse ületamine pandi toime möödasõitu tehes, väärteoga ei põhjustatud mitte kellegile varalist ega mittevaralist kahju. Varasemalt toimepandud väärtegude arvestamine viib olukorrani, kus isikut karistatakse nende rikkumiste eest teistkordselt. Toimepandud rikkumine ei moodusta isegi ühet kolmandikku LS § 7422 lg 2 sätte reguleerimisalast, määratud karistus on üle keskmise kõnealuses sättes sätestatud karistusest. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. J. Särgava väärtegu on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise iseärasust ja seda, et kaebuse esitajal on ees 3 kehtivat karistust, neist 2 lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kiiruse ületamine on enamohtlik rikkumine ja seda tehes seab rikkuja ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elu, tervise ja vara. Eelnevad rahalised karistused sellise rikkumise eest ei ole kaebuse esitajat mõjutanud seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab uute õigusrikkumiste toimepanemist. LS § 2 lg 1 kohaselt on kõigi liiklejate kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ületades sõidukiirust, pidi ta olema teadlik, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus leiab, et antud väärteoasja on võimalik lahendada ilma istungit korraldamata kirjalikus menetluses. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on teatanud, et nõustuvad asja kirjaliku menetlusega. Kohtumenetluse pooled ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, uurinud vahetult väärteoasjas nr 2302,09,009469 olevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti leiab, et Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse otsus nr 2302,09,009469 on seaduslik, piisavalt põhjendatud ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestab vastutuse: Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Sellise rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni Väärteotoimikus olevast kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 31.05.2009.a. kell 18.08 on Saue vallas, Tallinn-Pärnu mnt 13 km mõõdetud Jarek Särgava poolt juhitud sõiduauto MB S 400 CDI registreerimismärgiga xxx kiiruseks 121 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmiseks kasutati protokolli kohaselt seadet Ultra Lyte nr UX 18490, mida on testitud 31.05.2009, seade on töökorras. Tunnistaja A Ljutenko ütluste kohaselt märkas ta 31.05.2009 kella 18.08 ajal Saue vallas Tallinn- Pärnu mnt 13 km suunaga Tallinn liikus teistes silmnähtavalt kiiremini s/a MB, sõiduk liikus esimeses reas, jõudis järele eestsõitvatele sõidukitele. Konstaabel Irina Ponjakina mõõtis sõiduki kiiruseks 121 km/h, 90 km/h alas. Sõidukit juhtis Jarek Särgava, kes oli oma rikkumisega nõus. Menetlusalune isik Jarek Särgava ei ole toimepandud rikkumist 3 vaidlustanud, vaid tunnistab, et pani väärteo toime ja kahetseb seda. Vastulauset ei ole samuti ta esitanud. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et Jarek Särgava ületas 31.05.2009.a. kella 18.08 ajal Saue vallas, Tallinn- Pärnu mnt kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2-e järgi. Kirjeldatud rikkumise eest määrati Jarek Särgava´le karistuseks 60 trahviühikut s.o. 3600 krooni. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS §-st
4. Karistuse määramisel on arvestatud süüd, üld- ja eripreventiivseid eesmärki. Kohus leiab, et kuigi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, ei ole antud juhul see määratud karistuse vähedamise aluseks. Põhjendatult on kohtuväline menetleja arvestanud Jarek Särgava´le määratud varasemaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on J. Särgavat karistatud samuti kiiruse ületamise eest 16.08.2008, rahatrahviga 1200 krooni, 06.11.2008, rahatrahviga 900 krooni. Peale selle, on teda karistatud teise liiklusalase rikkumise eest 03.12.2008.a. Menetlusaluse isiku J. Särgava seisukohaga, et eelnevate rikkumiste arvestamisel teda karistatakse justkui teist korda, kohus ei nõustu. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et süü suurusest lähtumise kohustus ei tähenda seda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel. Vastupidi, karistusseadustiku mõtte ja mitmete konkreetsete sätete kohaselt ei tohiks karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt (3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades väärteo toimepanija suhtumist liikluseeskirja järgimissse, tuleb järeldada, et varasemad karistused ei täitnud J.Särgava jaoks oma eesmärki ning ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega kohtuvälise menetleja poolt Jarek Särgavale rahatrahvi sanktsiooni keskmise määra piirides määramine on põhjendatud ning suunatud sellele, et mõjutada efektiivseimalt teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja käituma seaduskuulekalt. Kohus juhindub VTMS § -dest 120, 132-
5. Kohtunik