4-09-11286/6

4-09-11286 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-11286 (2315,09,004093) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Jürgen Kallo kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs 01.06.2009 otsusele nr 2315,09,004093 Jürgen Kallo karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, so 3900 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jürgen Kallo, IK: 38503300306, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Jürgen Kallo kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs 01.06.2009 otsusele nr 2315,09,004093 Jürgen Kallo karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, so 3900 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs 01.06.2009 otsus nr 2315,09,004093 Jürgen Kallo karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, so 3900 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.
5. Lisakaristuse 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 30 päevase edasikaebe tähtaja möödumisest, so alates 31.10.
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 30.09.
7. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.10.
8. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 31.10.
9. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs 01.06.2009 otsusega nr 2315,09,004093 karistati Jürgen Kallot LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, so 3900 krooni, millise tasumine määrati ositi kolme kuu jooksul ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 11.05.2009 kell 12.00 Tartu mnt-l Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77 +/- 3 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Jürgen Kallo kaebuse, milles märkis, et töötab ASs V rehvispetsialistina ja tema tööülesannete hulka kuuluvad ka lukksepatööd, mistõttu on vajalik mootorsõidukitega liiklemine töökoha territooriumil ja vajadusel ka väljaspool territooriumit (proovisõidud). Seoses eelnevaga palub tühistada LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik täita kõiki tööandja poolt antavaid tööülesandeid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et eelmise otsusega määratud rahatrahvi viimase osa tasub järgmise kuu alguses. Inkrimineeritud väärteo kohta seletas, et hetkeks kadus kiiruse taju, kui tähele pani, siis alandas kiirust, kuid juba oli politsei. Püüab oma käitumist muuta, ei ole tegelikkuses selline rikkuja. Soovib, et määratud lisakaristust kas vähendataks või lisakaristus tühistataks. Kohtuväline menetleja leidis, et on tehtud õige otsus ja selle tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitajat on eelnevalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, on kohaldatud ka lisakaristust. Määratud karistus on õiglane, proportsionaalne süüga. Eelmine kord kohaldati lisakaristust 1 kuu, nüüd pikemaks ajaks. Kaebuse esitanud isik teadis oma rahalist olukorda, ka seda, et juhtimisõigus on tööl vajalik. Samuti teadis seda, mida väärteo toimepanemine võib kaasa tuua. Juhtimisõigusega isikuna peab teadma, et asulasisesel teel on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h ja kiiremini võib sõita siis kui seda lubab vastav liiklusmärk. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik asulavälisel teel mootorsõidukit juhtides ületanud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra kui suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana ning juhtimisõigus on lisakaristusena ära võetud ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Esitatud kaebuses rahatrahvi määra vaidlustatud ei ole ning on taotletud otsuse tühistamist vaid lisakaristuse osas. Seetõttu ei hakka kohus kaebuse piiridest väljuma ning piirdub vaid otsuse analüüsiga lisakaristuse osas. Kohus leiab, et määratud lisakaristuse leevendamiseks või tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Menetlusalusel isikul oli väärteo toimepanemise ajal kolm 2 kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millistest kaks viimast olid määratud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Seejuures oli viimase karistuse määramisel kohaldatud ka lisakaristust. Seega ei olnud senised ja suhteliselt värsked rahalised mõjutusvahendid ja lühiajaline lisakaristus suutnud menetlusalust isikut mõjutada selliselt, et menetlusalusel isikul oleks tekkinud soov vältida edaspidi samalaadsete väärtegude toimepanemist. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine ja lühiajaline lisakaristus ei täitnud oma eesmärki ja menetlusalune isik pani toime uue liiklusalase väärteo. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud ja mõjusamaid mõjutusvahendeid. Käesoleval juhul on selliseks mõjutusvahendiks liiklusseaduses ettenähtud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, sealhulgas ohtlike liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Menetlusalune isik on märkinud, et tal on juhtimisõigus vajalik seoses tema tööandja poolt antavate tööülesannete täitmisega. Ometigi kõik need asjaolud olid olemas ka enne väärteo toimepanemist ja ka väärteo toimepanemise ajal ning ajal, mil menetlusalune isik endiselt tasus eelmise otsusega määratud rahatrahvi. Need asjaolud aga ei takistanud, vaatamata varasematele ja värsketele negatiivsetele kogemustele määratud karistuste näol, menetlusalust isikut uue väärteo toimepanemisel. Kaebuses on väidetud, et menetlusalusele isikule on mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimine oluline seoses töökohustuste täitmisega. Seega võiks kaebuse väidetest teha järelduse, et tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega nii tööandja territooriumil kui ka sellest väljaspool proovisõite tehes, millest sõltub ka tema majanduslik heaolu. Seega on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja oma heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Kohus asub seisukohale, et kui juht ületab lubatud suurimat sõidukiirust sellisel määral nagu seda tegi kaebuse esitanud isik, tehes seda väidetavalt tähelepanematusest, siis on tegemist juhiga, kes on liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei suuda tajuda oma juhitud sõiduki sõidukiirust, võrrelda seda spidomeetri näiduga, orienteeruda asulasisestel teedel kehtestatud piirangutes, rääkimata siis liikluseeskirja nõuetega arvestamisest. Kohus leiab, et selline juht on äärmiselt ohtlik, kuivõrd tema käitumine viitab sellele, et tema tähelepanu ei ole suunatud liikluse ohutusele ja selline ohtlik isik tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui ohtlikult juhilt on juhtimisõigus ära võetud. Kohtu arvates on kaebuses esitatud põhjendused lisakaristuse tühistamiseks põhjendamatud ega saa olematuks teha raske liiklusalase väärteo toimepanemist ajal, mil isikul on kolm kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja millise käitumisega seati otsesesse ohtu nii liikluseeskirja nõuete rikkuja kui ka teiste liiklejate elu, tervis ja vara. Kuivõrd kaebuse esitanud isikut on ka varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis on kaebuse esitanud isikul olemas ka vastav ja peaks olema ka juba piisav negatiivne kogemus ja juhtimisõiguse saanud isikuna, so isikuna, kes seega eeldatavalt tunneb liikluseeskirja nõudeid ja liiklusseaduse sätteid, on ta teadlik ka võimalikest karistustest ja lisakaristustest. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistustest liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja ta pani tahtlikult toime uue ohtliku süüteo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so 3 järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku järjekordsesse juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja seega ka oma heaolu tagamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja süü suurust, ei pea kohus võimalikuks vähendada ei määratud põhikaristuse määra ega ka lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest, kuivõrd nii põhikaristuse määr kui ka lisakaristuse kohaldamine vastavad süü suurusele. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4