4-09-13079/2

(09028379)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Harlei Silversten Romanovski seadusliku esindaja Berbel Lätt’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 28.06.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09028379 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – menetlusaluse isiku seaduslik esindaja BL (isikukood: XXX; elukoht: xxx) Menetlusalune isik: Harlei Silversten Romanovski (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Paldiski mnt 47, 10614 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Harlei Silversten Romanovski seadusliku esindaja Berbel Lätt’i kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.06.2009.a otsus väärteoasjas nr 09028379 ning menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 28.06.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr 09028379 karistati Harlei Silversten Romanovskit ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt puudus H. S. Romanovskil 29.05.2009.a kell 09:54 Pärnu mnt 186 juures kontrollimise hetkel Tallinna ühistranspordi autobussiliinil nr 36/190 sõiduõigust tõendav dokument. Seega rikkus H. S. Romanovski otsusest tulenevalt Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi: Määrus) § 9 lg 1 p 3 sätestatud nõudeid. Süütõendid on: menetlusaluse isiku omakäeliselt antud ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja AS Sertifitseerimiskeskuse pileti kontrolli väljatrükk. Menetlusaluse isiku 10.06.2009.a esitatud vastulauset arvestati otsuse tegemisel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses palub H. S. Romanovski seaduslik esindaja B. Lätt otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus, põhistades kaebust järgnevalt.

1. Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, rikkudes Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad - Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 § 9 lg 1 p 1, väärteo kvalifikatsioon – ÜTS § 547 lg
2. Nimetatust tulenevalt peeti rikkumiseks, et isikul ei olnud märgistatud talongi või aktiveeritud tunnipiletit. Kuivõrd nimetatud määrus kaotas kehtivuse 01.01.2009.a, siis protokollis märgitud alusel rikkumist toimunud ei ole. Seega puudus õigusvastane käitumine ega saanud järgneda ka karistuse määramine. Otsuse kohaselt menetlusalune isik rikkus Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad - Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 § 9 lg 1 p 3 nõudeid, pannes seega toime ÜTS § 547 lg 1 kvalifitseeritava teo. Sellest järeldub, et väärteoprotokolli kohaselt oli rikkumiseks see, et menetlusalusel isikul ei olnud märgistatud talongi või aktiveeritud tunnipiletit, otsuse kohaselt aga oli rikkumiseks aktiveeritud sõiduõigusega vastava ID-pileti puudumine. Eeltoodu näitab, et ei ole võimalik kindlaks teha, missuguse sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu on üldse kontrollitud ja mille puudumine on tuvastatud. Rikkumist sätestava õigsliku aluse muutmise näol oli sisuliselt tegemist väärteo kvalifikatsiooni muutmisega, millele peab vastavalt VTMS § 68 lg 2, 3 järgnema protokolli täiendamine või muutmine. Seda kohtuväline menetleja ei teinud, mis võttis menetlusaluselt isikult ka muudatuse kohta vastulause esitamise võimaluse.
3. Otsuses märgitakse, et üheks süütõendiks on menetlusaluse isiku omakäeliselt antud ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil. Menetlusaluse isiku ütlusi väärteoprotokollis ei ole, samuti puudub viide, et need oleksid protokollitud eraldi – nimetatu on ette nähtud VTMS § 69 lg 2 p
4. Seega ei saanud menetlusaluse isiku saeduslik esindaja teada, kas ja milliseid ütlusi menetlusalune isik andis ega võtta seisukohta võimaliku vastulause esitamise kohta, tulenevalt ütluste sisust. Samuti ei ole protokollis kajastatud otsuses märgitud teist tõendit - AS Sertifitseerimiskeskuse pileti kontrolli väljatrükki, millega on rikutud VTMS § 69 lg 2 p 7 sätestatud kohustust märkida väärteoprotokolli muud tõendid ja andmed.
5. Otsuse kohaselt on menetlusaluse isiku 10.06.2009.a esitatud vastulauset otsuse tegemisel arvestatud. Samas ei nähtu, mida ja millises ulatuses on arvestatud. Seega ei ole seda väidet võimalik kontrollida ning võib pidada paljasõnaliseks, ei ole võimalik järeldada, et vastulause põhjendatust oleks üldse kaalutud. 3 Vastulauses oli märgitud, et menetlusalune isik arvas ekslikult, et ID-pileti eest on maksud ning seetõttu ei komposteerinud ka üksiktalongi, mis tal olemas oli, tegemist ei olnud tahtliku õigusrikkumisega. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul, kui puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud, peaks määratav karistus olema sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalusele isikule määrati ÜTS § 547 lg 1 alusel karistuseks 5 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmine määr. Ka siit järeldub, et vastulauset ei arvestatud. Kui seda ei arvestatud, on jäetud täitmata VTMS § 74 p-st 10 tulenev vastulause arvestamata jätmise põhjendamise kohustus.
6. Ajaks, mil otsus pidi protokolli kohaselt kättesaadav olema (28.06.2009), ei olnud see veel tehtud, kuigi kannab kuupäeva 28.06.2009.a. Seega jäi otsusega tutvumiseks ja kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtust vähem aega. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses kohtule märgib, et KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamiskoormus süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise tõendamisel lasub kohtuvälisel menetlejal. Antud juhul on kohtuväline menetleja tuvastanud võimaliku rikkumise, kuid selle tõendamiseks ei ole kogutud menetlusnorme järgides piisavalt tõendeid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist R. Lind, tutvunud objektiivselt ja igakülgselt väärteotoimikuga ning esitatud kaebusega, asub seisukohale, et B. Lätt’i kaebus on põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09028379 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel järgmistel asjaoludel. Kohus juhindub VTMS §-st 2 ja KrMS §-st
7. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kohus arvestab siinjuures ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-94-07 punktis 8 toodud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna kohtuväline menetleja, arvesse võttes kohtuvälises menetluses aset leidnud väärteomenetlusnormide olulist rikkumist, on loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle 28.06.2009.a otsusega süükspandud tegu ÜTS § 547 lg 1 tunnustel, leiab kohus, et 4 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.06.2009.a otsus väärteoasjas nr 09028379 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses H. S. Romanovski teos väärteo tunnuste puudumisega. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
8. Kohtunik