Obsah (8)

§ 61§ 189§ 175§ 179§ 224§ 126§ 408§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-10004 (kohtueelses menetluses nr 08260100745) riik

) §-st 159, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Viktor Balabin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 aastat ja 8 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka; vangistuse alguseks lugeda
2. veebruar 2008; tõkend vahistamine jätta Viktor Balabinile endiseks; Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
3. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista Viktor Balabinilt riigieelarve tuludesse sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 6239 krooni ja 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3538 krooni ja 80 senti; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid SIM-kaardid, märkmik, minigripp kilekott, pabervoldikud hävitada; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 6239 krooni ja 25 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest, apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.
2. Viktor Balabinile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon Viktor Balabinit on süüstatud selles, et tema ühel korral koos Urmas Küttiga 01.09.2007 kella 22.00-i paiku omandas Tallinnas Keskturu juures ebaseaduslikult väikeses koguses, s.o vähemalt 5 grammi amfetamiini, millest 2 grammi amfetamiini andis ebaseaduslikult 02.09.2007.a. kella 00.30-e ajal edasi Birgit Elbingule Vastemõisa kultuurimaja juures Viljandimaal. Samuti omandas Viktor Balabin kohtueelse-menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja viisil suures koguses, s.o vähemalt 78 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millest andis edasi ebaseaduslikult suures koguses ajavahemikus jaanuar – september 2007.a Viljandi linnas alljärgnevatele isikutele alljärgnevas koguses: Indrek Jatsõšõnile 1 grammi kaupa kokku 10-l korral; Aire Tengile 1 grammi kaupa kokku vähemalt 5-l korral; Karin Panile 1 grammi kaupa kokku vähemalt 2-l korral; Jürgen Tammele 1 grammi kaupa kokku 10-l korral; Ellika Voitile ühel korral 1 grammi ja Urmas Kütile ühel korral 50 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Süüdistusaktis on Viktor Balabini tegevus kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasi andmisena. 1.1.
3. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil valdavas osas usaldusväärselt kinnitust. 1.1.
4. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate Ellika Voiti, Karin Pani, Aire Tengi ütlustest nähtub, et nemad on omandanud Viktor Balabinilt narkootilist ainet amfetamiini ajavahemikus jaanuar – september 2007.a. vastavalt Ellika Voit vähemalt 1 grammi, Karin Pani 1 grammi kaupa kokku vähemalt 2-l korral; Aire Teng 1 grammi kaupa kokku vähemalt 5-l korral. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Jürgen Tamme ütlustest nähtub, et tema on omandanud Viktor Balabinilt narkootilist ainet amfetamiini 2007 aasta jooksul kokku 5 grammi kümnel korral. 2 Seega tuleb süüdistuse mahtu narkootilise aine amfetamiini kogusesse puutuvalt uuritud tõenditest tulenevalt vähendada ja lugeda tõendatuks Jürgen Tamme osas 10 grammi asemel 5 grammi edasiandmine. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Birgit Elbingu ütlustest nähtub, et tema on omandanud Viktor Balabinilt narkootilist ainet amfetamiini
5. septembril 2007.a. 2 grammi. Eksperdi arvamusega (ekspertiisiakt nr AN-1315-07/5057, I kd tl 18) on tõendatud, et Birgit Elbingult äravõetud amfetamiini sisaldav seguaine kaalus 0,9 grammi. Tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et narkootilist ainet amfetamiini sisaldava seguaine kogus, mille Birgit Elbing omandas Viktor Balabinilt
6. septembril 2007.a, oli 0,9 grammi. Suure koguse tuvastamiseks KarS § 184 lg 1 mõttes tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Kuivõrd kohtul tuleb võtta seisukoht, milline on konkreetse puhta narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule, siis olukorras, kus tunnistaja Birgit Elbingult ära võetud amfetamiini sisalduva seguaine puhul on puhta amfetamiini sisaldus täpselt kindlaksmääramata, ei ole võimalik täpselt tuvastada, milline hulk puhast amfetamiini Viktor Balabini poolt Birgit Elbingule edasi anti. Samas nähtub eksperdi arvamusest, et Viktor Balabin andis Birgit Elbingule edasi pulbri, mis sisaldas amfetamiini. Sellisena saab lugeda tuvastatuks ühe mitmetest amfetamiini sisalduva seguaine edasiandmistest, mis tõendab kogumis teiste episoodidega Viktor Balabini poolt narkodiilerina tegutsemist. Teiste usaldusväärseks tunnistatud tunnistajate poolt Viktor Balabinilt omandatud narkootilise aine amfetamiini puhul, mil eksperdil ei olnud võimalik esitada arvamust amfetamiini sisalduse suhtes, sest aine oli juba tarvitatud, on võimalik hinnata amfetamiini hulka vastavalt keskmisele tarvitamiskordade arvule. Tulenevalt asjaolust, et Birgit Elbing ei andnud ütlusi, et tema on varem tarvitanud just Viktor Balabinilt omandatud amfetamiini, siis tuleb Birgit Elbingut keskmise tarvitaja poolt narkojoobe tekitamiseks kuluva aine hulga määramise puhul mittearvestada. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt piisas neile Viktor Balabini poolt edasiantud narkootilise aine amfetamiini grammist Ellika Voiti puhul 4-ks tarvitamiskorraks, Karin Pani puhul 6-ks tarvitamiskorraks, Aire Tengi puhul 3-4-ks tarvitamiskorraks, Jürgen Tamme puhul 4-ks tarvitamiskorraks. Seega saab tuvastatuks lugeda, et keskmiselt piisas Viktor Balabini poolt edasiantud narkootilise aine amfetamiini grammist ühele isikule 4-ks (4+6+3,5+4=17,5:4=4,375) tarvitamiskorraks ehk narkojoobe tekitamise korraks. Kuivõrd nimetatud tunnistajad tarvitasid amfetamiini mitmel korral, siis saab neid isikuid käsitleda vähemalt kui keskmisi narkootilise aine tarvitajaid. Suhestades käesolevas kriminaalasjas Viktor Balabini poolt edasiantud narkootilise aine amfetamiini keskmist kogust, millest piisas narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule, Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-121-06 nähtuva üldise keskmise narkootilise aine amfetamiini keskmist kogusega, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele isikule, saab järeldada Viktor Balabini poolt edasiantud narkootilise aine amfetamiini suhteliselt suurt sisaldust seguaines, sest keskmised tarvitajad tekitasid narkojoobe ühe grammi aine puhul mitmel korral. Saab eeldada, et amfetamiin omandati tunnistajate poolt eesmärgiga tekitada narkojoove. 3 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 esimeses lauses sätestatu ja KarS § 184 lg-s 1 sätestatu koostoimes on vajalik tuvastada süüdistatava poolt käideldud puhta aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. Eelosundatud tõenditest tulenevalt saab lugeda tuvastatuks KarS § 184 lg-s 1 nimetatud koosseisulise asjaolu – suure koguse, sest arvestades eelosundatud tunnistajate ütlusi, piisas Viktor Balabini poolt edasiantud 13 (1+2+5+5=13) grammist narkootilisest ainest amfetamiinist narkojoobe tekitamiseks 52-le (13x4=52) arvestuslikule inimesele ehk keskmisele tarvitajale. KarS § 184 lg-s 1 eelnimetatud koosseisuline asjaolu on tuvastatav ka eeldusel, et iga arvestuslik krooniline narkomaan tarvitanuks narkojoobe tekitamiseks ühe grammi narkootilist ainet amfetamiini. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Indrek Jatsõšõni ütlustest nähtub, et tema ei ole omandanud Viktor Balabinilt narkootilist ainet amfetamiini. Kohtueelsel uurimisel on nimetatud tunnistaja andnud ütlusi, mis on kohtuistungil antud ütlustega vastuolus. Kohus nõustub prokuröriga, et Indrek Jatsõšõni kohtuistungil antud ütlused tuleb lugeda mitteusaldusväärseteks. Tunnistaja Indrek Jatsõšõni ütlustele tuginedes ei saa lugeda tõendatuks süüdistuses nimetatud asjaolude olemasolu. Süüdistusele esitatud kaitsja vastuväide, mille kohaselt on seguaine kogused (va Birgit Elbingu osas) mittekaalutud ja seega ebausaldusväärsed, ei ole Viktor Balabini süüdimõistmist KarS § 184 lg 1 järgi välistav, sest ühelgi tõendil ei ole

§ 61lg 1 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

Mitmete tunnistajate poolt korduv Viktor Balabini poole pöördumine narkootilise aine amfetamiini omandamiseks on asjaolu, millest tulenevalt, hinnatuna kogumis tunnistajate ütlustega narkootilise aine amfetamiini koguse ja tarvitamiskordade arvu suhtes, saab tuvastatuks lugeda edasiantud narkootilise aine keskmist kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele isikule. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud Urmas Küti ütluste kohaselt omandas tema Viktor Balabinilt 60 grammi narkootilist ainet amfetamiini, müües selle edasi tundmatutele isikutele 6000 krooni eest. Narkootilise aine amfetamiini andis karbis temale Viktor Balabini ema Viktor Balabini juhendamise kohaselt. Kaitsja taotlusel tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud Tea Tekkeli ütlused on valdavas osas kooskõlas Urmas Küti ütlustega. Tea Tekkeli ütluste kohaselt oli Viktor Balabinilt saadud narkootilise aine amfetamiini koguseks 40 grammi. Eelnimetatud kahe tunnistaja ütlustest nähtuvalt tasuti narkootilise aine amfetamiini eest 6000 krooni. Tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et Viktor Balabini poolt anti teist isikut kasutades edasi narkootilist ainet amfetamiini mitte vähem kui 40 grammi. Seega tuleb Urmas Kütiga puutumuses süüdistuse mahtu narkootilise aine amfetamiini koguse osas uuritud tõenditest tulenevalt vähendada ja lugeda tõendatuks 50 grammi asemel 40 grammi edasiandmine. Puuduvad asjaolud, millest tulenevalt saaks lugeda tõusetunuks väidetavalt kõrvaldamatuid kahtlusi, mis puudutavad Urmas Kütile edasi antud narkootilise aine amfetamiini olemasolu ja koostist. Tundmatute isikute poolt narkootilise aine amfetamiini omandamine, selle eest tasumine, samuti asjaolu, mille kohaselt Viktor Balabini tegevus oli suhteliselt pika ajavahemiku vältel suunatud narkootilise aine amfetamiini omandamisele ja edasi andmisele, võimaldavad lugeda 4 tuvastatuks, et Urmas Kütile edasi antud karbis oli narkootiline aine amfetamiin. Samadel põhjustel on ebausaldusväärsed Viktor Balabini ütlused, et karbis oli glükoos. Seega saab tuvastatuks lugeda, et Viktor Balabini poolt edasiantud narkootilise aine amfetamiini 40 grammist piisas veel kümnetele inimestele narkojoobe tekitamiseks. Viktor Balabin omandas narkootilise aine amfetamiini edasi andmise eelselt kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikutelt. Viktor Balabini tegevus on käsitletav narkodiilerlusena, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Tulenevalt üksikjuhtumite arvust ja alltoodust kohus leiab, et tegemist on jätkuvat süüteoga. Viktor Balabini käitumine on narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemise osas sarnane, rünnatav õigushüve on üks ja sama, narkootilise aine amfetamiini omandamise ja edasiandmise juhtumid olid omavahel seotud, sest toimusid edasi andmise osas Viljandi linnas ühe kalendriaasta kestel. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Viktor Balabini toimepandud tegevus vastab KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas Viktor Balabini õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Viktor Balabini süüd välistavaid asjaolusid ning Viktor Balabin tuleb KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistada. 2. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil Viktor Balabini süüdimõistmist KarS § 184 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 7 aastat. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Viktor Balabin pani toime rahvatervisevastase kuriteo – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise KarS § 184 lg 1 järgi, mis on karistatav ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Viktor Balabini vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Viktor Balabin on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja samuti väärtegude toimepanemise eest. Viktor Balabini puhul puuduvad asjaolud, mille põhjal saaks eeldada isiku positiivset suundumust tulevikus. Perekonna olemasolu iseenesest ei too kaasa karistuse kergendamist. Arvestades karistuseesmärke ja Viktor Balabini süü suurust, sh. asjaolu, et Viktor Balabin ei ole teinud mingeid järeldusi eelnevatest karistustest, leidis kohus, et Viktor Balabinit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest suuremas määras. 4. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on 5 esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.

o 10875 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 2230 krooni ja 20 senti. Süüdistatava Viktor Balabini kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 6239 krooni ja 25 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 100 krooni 60 senti.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas eksperiisi tegemisega tekkinud kulud – 1208 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutus nähtub õiendist (I kd tl 19). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Viktor Balabinilt välja mõista riigieelarve tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja muu eelviidatud kriminaalmenetluse kulu. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid SIM-kaardid, märkmik, minigripp kilekott, pabervoldikud tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Viktor Balabin on kahtlustatavana kinni peetud

1. veebruaril 2008 ja tõkendina vahi all pidamine on talle kohaldatud
2. veebruaril 2008, seega on Viktor Balabin viibinud eelvangistuses alates
3. veebruarist
4. KarS § 68 kohaselt tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.. Kalev Kuningas Kohtunik Anu Tsilke Rahvakohtunik 6 Tiiu Soesoo Rahvakohtunik