← Eesti

1-09-15336/5

Kriminaalasi nr 1-09-15336 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2009.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15336 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Tõlk Regina Laiapea 30.09.2009.a kohtusse saabunud kohtule ühes kinnipeetava iskliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu Juri Janutšonoki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Tartu Vangla 30.09.2009.a kiri Prokurör Kristi Keldo Süüdimõistetu JURI JANUTŠONOK asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood 36310260256 kriminaalkorras karistatud 5-l korral süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud Kaitsjata RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Juri Janutšonokit talle 13.05.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks mõistetud 5 aasta 6 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning allkirja vastu Juri Janutšonokile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Juri Janutšonokit on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Valdavalt on Juri Janutšonokit karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kahel viimasel korral narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuritegude eest. Käesoleval ajal kannab Juri Janutšonok talle 13.05.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks mõistetud 5 aastat 6 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks on 13.10.2004.a. Juri Janutšonok on talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt on karistusaja lõpuks 12.04.2010.a. 16.09.2008.a Viru Maakohtu määrusega jäeti Juri Janutšonok vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Sellesse määrusesse on märgitud, et uuesti võib menetleda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimust määruse jõustumisest 1 aasta möödumisel. 16.09.2008.a Viru Maakohtu määrus jõustus 10.10.2008.a Viru Ringkonnakohtu määrusega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 12.10.2009.a kohtuistungil ära Juri Janutšonoki ja prokuröri, on seisukohal, et Juri Janutšonoki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole põhjendatud. Juri Janutšonokit on kriminaalkorras karistatud 5-l korral – süüdimõistvad kohtuotsused 04.08.1995, 20.01.1997, 11.06.1997, 12.12.2000 ja 13.05.2005.a. Juri Janutšonoki kuritegeliku käitumise aktiivsus vabaduses viibides on olnud kõrge. Vangistuste kandmise vahele jäävaid lühikesi ajavahemikke on Juri Janutšonok kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks on Juri Janutšonoki poolt toimepandud kuriteod muutunud üha raskemaks – 12.12.2000.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega karistati KrK § 210-4 lg 2 p 1,4 järgi II astme kuriteo toimepanemise eest 4 aasta vangistusega, vabanes karistuse kandmiselt tähtaegselt 10.12.2003.a pärast karistuse kandmist ja 13.05.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega karistati juba I astme narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduva 2004.a sügistalvel toimepandu eest. 12.10.2009.a kohtuistungil avaldas Juri Janutšonok, et käesoleva vangistuse ja eelmise vangistuse kandmise vahel mingisugust vahet pole. Kahjuks nähtub see ka asjaolust, et käesoleval ajal on Juri Janutšonokil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust (13.11.2008 noomitus, 04.03.2009 noomitus, 14.04.2009 noomitus, 13.03.2009 5 ööpäeva kartserit, 12.05.2009 noomitus), neist 4 viimast on toime pandud käesoleval aastal. Kuna Juri Janutšonok on vangistuses viibimise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, hetkel on kehtivaid distsiplinaarkaristusi 5, siis ei ole kohtul käesoleva ajahetke seisuga piisavalt alust eeldada, et Juri Janutšonok on asunud seaduskuulekale teele, ja et ta suudab vabaduses täita kriminaalhooldaja järelevalve all rangeid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev, et isik, kes jäeti vangistusest 16.09.2008.a määrusega vabastamata ja isik, kes jätkab sellele järgnevalt distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, suudaks vabaduses viibides järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Ka kriminaalhooldusametnik ei nõustu Juri Janutšonoki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega, märkides, et uue kuriteo toimepanemise risk on Juri Janutšonoki puhul kõrge, mida märgatavalt suurendab ka asjaolu, et J.Janutšonokil puudub peale vabanemist töökoht ja regulaarne sissetulek. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka J.Janutšonoki elustiil – lävimine kriminogeense kontingendiga ja asjaolu, et J.Janutšonok tarvitas vabaduses viibides alates 1989.a narkootikume, oli narkosõltlane – tarvitas narkootilisi aineid igapäevaselt ning ka kuritegude toimepanemine seondub selle sõltuvusega. Kuigi vangistuses viibimise ajal on J.Janutšonok omandanud elektriku ja keevitaja eriala, läbinud riigikeele algtaseme kursuse, on osalenud sõltuvusprobleeme käsitlevas programmis 12 samm ning tal on venna juures olemas kindel elukoht, ei ole need asjaolud piisavad selleks, et järeldada J.Janutšonoki käitumises muutusi tema edasiselt seaduskuulekale teele asumiseks. Teiste inimeste vara ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta J.Janutšonok vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Heli Sillaots kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.