Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Marit Nool, 46807310241, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Marit Noole kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 08.06.2009 otsusele nr 2302,09,008725 Marit Noole karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 08.06.2009 otsus nr 2302,09,008725 Marit Noole karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 16.05.2009 kell 08.50 juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga xxx alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et sõiduõigust on tal vaja seoses tööülesannetega. On väikese käsitööfirma omanikest ja kogu kauba transport, laatadel, suvemüükidel osalemine, kohtumised ja partneritega kokkusaamistel käimine on seotud auto juhtimisega. Kasvatab üksi kolme last ja kogu pere sissetulek on seotud tema teenistusega. Karistuseks määrati 12 000 krooni rahatrahvi ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Lisakaristus määrati kuna on toime pannud ka enne liiklusrikkumisi. 2008 kaks korda turvarihma kinnitamata jätmise tõttu ja kiiruse ületamise tõttu. On peale neid viimaseid rikkumisi alati kinnitanud turvarihma ja kiirust mitte ületanud. Tunnistab oma rikkumist ja on nõus kandma karistust. Arvab, et temale määratud karistus on liiga range ja palub kergemat karistust. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et juhtimisõigusega on seotud igapäevane töö, laste viimine-toomine. Võiks lisakaristuse määrata tingimisi või suurendada selle arvelt rahatrahvi või määrata üldkasulikku tööd. Ei kujuta ette seda, et sõidukijuhtimist ei ole, siis peaks tööülesanded jätma, ei ole välja mõelnud kuidas elu ümber korraldada. Alkoholi ei olnud hommikul tarvitanud, vaid öösel, magas halvasti ja tundis end halvasti. Politsei pidas kinni ja kuna dokumentide vormistamine võttis kaua aega, siis hiljem mõõdeti uuesti ning oli alla 0,2 ja teda lubati edasi sõita. Taotleb juhtimisõiguse allesjätmist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus. Karistamise alused on märgitud KarS § 56 ja ei nähtu, et karistuse määramisel oleks rikutud karistuse määramise aluseid. Kaebuses märgitud, et on vaja teha tööd, hoolitseda pere eest, kuid see ei ole põhjuseks jätta lisakaristus kohaldamata. Karistuse määramisel on kahetsust juba arvestatud. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Asja materjalidest nähtuvalt oli väärteo toimepanemisele eelnevalt isikul 6 kustumata karistust. Rahatrahvid nagu ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma. Põhikaristusena on ette nähtud ka arest kuni 30 päeva, kuid kaebuse esitanud isik ei ole nii ohtlik, et teda peaks isoleerima. Alates 01.07.2009 tehtud seadusemuudatuse kohaselt on põhikaristuseks samuti juhtimisõiguse äravõtmine. Karistuse määramisel on ka üldpreventiivne iseloom, st ühiskonnale tuleb anda signaal, et kui pannakse toime raske rikkumine, siis järgnevad ka rasked sanktsioonid. Kohtupraktika kohaselt tuleb joobes juht liiklusest kõrvaldada, kohaldades lisakaristust. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele (väärteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, 2 so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 10 600 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, so 2/3 ulatuses maksimummäärast ja lisakaristus vähesel määral alammäära ületavana. Vastavalt karistuspraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Menetletavas väärteoasjas ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid, kuid kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse määramisel karistust kergendavat asjaolu. Menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisel ei ole kohtu arvates käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd isiku süü tuvastatakse mitte süü tunnistamise, vaid tehnikavahendiga, mis kas fikseerib liiklusnõude rikkumise või mitte. Käesoleval juhul on tegemist aga olukorraga, kus isik on toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo isikuna, kellel oli väärteo toimepanemise ajal rida kustumata karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, inkrimineeritud väärteo ohtlikkust, leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus rahatrahvi kergendamiseks puudub. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära vähesel määral ületavana. Samas asub kohus seisukohale, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning vastavalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule siis kas karistust kergendatakse või raskendatakse. Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus. Kuivõrd senini määratud rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt rahatrahvist ja kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, temal tuvastatud joobe astet, on kohtu arvates lisakaristus kohaldatud määras, mis vastab isiku süüle ja isikule. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks töö jätkamise, juhtimisõigus on vajalik ka laste sõidutamisel ning kaebuse esitanud isik ei kujuta ette kuidas oma elu edaspidi korraldada. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, töö liikuv iseloom ja pere ülalpidamiskohustus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli töö iseloom samasugune pikemat aega, samuti oli talle teada, et ta peab üleval kolme last, kelle eest hoolt kandes on vajalik transpordivahendi kasutamine. Seega oli ta teadlik sellest, et tema käitumisest ja panusest sõltub tema ja tema lähedaste majanduslik olukord. Menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuste osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja lisakaristusega. Arvestades taolisi andmeid menetlusaluse isiku kohta leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine oli vältimatu ning põhjendatud ja alus selle tühistamiseks või kergendamiseks puudub. Kohus asub seisukohale, et olukorras, kus isiku töö, sissetulek ja pere heaolu on suures sõltuvuses mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolust, siis peab isik igapäevaelus valima sellise 3 käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja laste eest hoolitsemise võimalused, samuti tema ülalpidamisel olevate lähedaste heaolu. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kes igapäevaselt osaleb aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina seoses tööle mineku ja töölt tuleku ning igapäevaste tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema ja tema pereliikmete sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud karistuste osas juba piisav kogemus olemas. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist tööd jätkata või ülalpeetavate eest hoolitseda. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.