lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta Vahur Hillepi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Jõelähtme Vallavalitsuse 18.03.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 15-1/98 rahuldamata. Jätta Vahur Hillepi kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 18.03.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 151/98 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Vahur Hillep esitas 28.04.2009.a. Harju Maakohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse väärteomenetleja Uno Paasi poolt 18.03.2009.a. väärteoasjas nr 15-1/98 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat Jõelähtme valla koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5.1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so summas 3000 krooni. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist. Ühtlasi palub kaebuse esitaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna ta sai kohtuvälisest menetlejast valesti aru, et otsus saadetakse postiga koju, uskus ametnikku, kuna varasemalt toimus praktiliselt kõik kirja teel. Otsuse sai ta kätte 23.04.2009.a. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsus on tehtud 18.03.2009.a. ning otsusel on kirjas, et selle peale võib esitada kohtule kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt välja nõutud väärteotoimikus olevast väärteoasjas nr 15-1/98 18.02.2009.a. tehtud väärteoprotokollist on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.03.2009.a. Samuti on menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning ka seda on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 18.02.2009.a. ning kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. Kaebaja poolt kaebuses toodud väidet, et ta sai menetlejast valesti aru, et otsus saadetakse posti teel talle koju, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kooskõlas
lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et Vahur Hillep pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei pane kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 03.04.2009.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 28.04.2009.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Seega, teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Vahur Hillep ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.