4-09-13294/4

4-09-13294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-13294 (2373,09,003030) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Andrei Kirillovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri 25.06.
2. a otsuse peale Andrei Kirillovi väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi, taotlusega otsus tühistada. Menetlusalune isik: Andrei Kirillov (ik 37606202234; kodakonduseta; elukoht xxx; töövõimetuspensionär) Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 133-135
3. Kaebus rahuldada.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 25.06.
5. a otsus Andrei Kirillovi väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi.
6. Teha uus otsus, millega lõpetada Andrei Kirillovi suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt
7. novembril 2009.a). Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. Kirillovile koostati 31.05.
8. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 17:40 Saue vallas sõiduautot Lancia K, mille üheaegselt sisse lülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ületas arvu 75 (auto tulede kontrollarv 125). Lisaks sellele oli vasakpoolsel esilaterna hajutiklaasil mõrade kogumik. Sellega rikkus A. Kirillov TSM 18.05.
9. a määruse nr 50 kood 203 lg-t 3 ja pani toime LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Põhja Politseiprefektuuri 25.06.
10. a otsusega karistati A. Kirillovit väärteoprotokollis nimetatud tegude eest 30 trahviühiku (1800 krooni) suuruse rahatrahviga. A. Kirillov esitas otsuse peale kaebuse, milles leidis, et määratud trahv on asjaolusid ja tema majanduslikku olukorda arvestades liiga suur. Kaebuse kohaselt oli A. Kirillov tellinud autole uue laterna, kuid ei saanud isiklikel põhjustel loobuda auto kasutamisest kuni laterna vahetamiseni. See, et auto lisatuled ei vasta esitatud normidele, oli A. Kirillovi jaoks üllatus, kuna varem ei ole politsei talle selle kohta märkust teinud. Lisaks ei kontrollitud kohapeal, milline on üheaegselt sisse lülitatavate kaugtulede kontrollarvude summa, sest kaugtulesid sisse lülitada tal ei kästud. Kui lisalaternad on sisse lülitatud, lülituvad lähituled välja ja kontrollarvude summa on
11. Lisalaternad eemaldas A. Kirillov autolt kohe pärast juhtumit. Kaebuse esitaja leiab, et sai ühe rikkumise eest kaks erinevat karistust, kuna lisaks rahatrahvi määramisele tühistati ennetähtaegselt tema auto tehnoülevaatus. Kaebusele on lisatud tõendid selle kohta, et A. Kirillovil on tuvastatud töövõimetus 50% ja, et ta on töötu. KOHTU SEISUKOHT Nii teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi, selle lisaks olevate fotode kui kaebuse esitaja enda ütlustega on tõendatud, et tema juhitud auto vasakpoolse esilaterna hajutiklaas oli katki. Vastavalt TSM 18.05.
12. a määruse nr 50 kood 201 p 1 peavad kõik sõidukile paigaldatud valgustusja valgussignalisatsiooniseadmed olema töökorras. Liikluseeskirja § 219 kohaselt peavad liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Seega juhtides sõiduautot, mille laterna hajutiklaas oli katki, pani A. Kirillov toime LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab aga, et tõendatud ei ole, et A. Kirillovi juhitud auto üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ületas
13. Teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardist ja selle lisaks olevatest fotodest nähtub, et A. Kirillovi sõiduautole oli paigaldatud kolm lisalaternat, mille hajutiklaasil oli kontrollarv 25, kokku seega
14. A. Kirillov väitis aga kohtuistungil, et nimetatud laternaid ei kasutanud ta koos põhilaternais olevate kaugtuledega, vaid eraldi. Nii kaebuses kui kohtuistungil väitis A. Kirillov, et kohapeal tal kaugtulesid kontrollimiseks sisse lülitada ei kästud. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et seda ei pidanudki tegema, sest lisatuled ei tohi põhituledest eraldi põleda. Nimelt ei kasuta liikluseeskirja
15. peatükk „Tulede kasutamine“ ega TSM 18.05.
16. a määruse nr 50 kood 203 ei termineid põhi- ja lisalaternad, mistõttu ei tulene neist ka nõuet, et lisalaternad ei tohi eraldi põleda. Määruse kood 203 näeb üksnes ette, et M kategooria sõidukil peab olema kaks või neli kaugtule laternat. Kui sõidukil on neli kaugtuld peitlaternais, võib lisaks paigaldada veel kaks kaugtule laternat lühikeste valgussignaalide andmiseks. Nõutav on aga see, et kaugtulede ümberlülitumisel lähituledeks lülituks välja kõik kaugtuled. Lähitulede ümberlülitamisel kaugtuledeks peab aga sisse lülituma vähemalt üks paar kaugtulesid. Ka punkt, mis räägib kaugtulede kontrollarvude summast, rõhutab, et see kehtib üheaegselt sisse lülitatavate kaugtulede kohta. Seega ei nõua ka määrus, et kõik kaugtuled põleksid üheaegselt. Eelnevast tulenevalt ei piisa kõigi kaugtulede kontrollarvude kokkuliitmisest väitmaks, et kaugtulede kontrollarv ületab lubatu, vaid tuleb kontrollida ka seda, millised kaugtuled korraga sisse lülituvad. Siiski tuleb märkida, et lisatulede paigutus ei vastanud nõuetele, kuna määruse kood 203 p 1 määratleb üheselt lubatud kaugtule laternate arvu, mis on kaks või neli. Käesoleval juhul oli kaugtule laternaid kokku viis. Samas ei olnud A. Kirillovile ette heidetud nõuetele mitte vastavat laternate arvu, vaid nende kontrollarvude summat. Eelnevast nähtub, et A. Kirillov on pannud toime väärteo, mida talle ette heidetakse, osaliselt. Kohus leiab, et arvestades A. Kirillovi majanduslikku seisukorda (isik on 50% töövõimetu ja töötu), samuti A. Kirillovi selgitusi, et katkise laterna asemele oli uus juba tellitud ning lisalaternad võttis ta autolt maha, leiab kohus, et isiku karistamine ei ole vajalik ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samuti võtab kohus arvesse seda, et A. Kirillovi auto suunati erakorralisele tehnoülevaatusele, mis samuti mõjutab teda uusi samalaadseid rikkumisi mitte toime panema. Sten Lind Kohtunik