4-09-23083/4

Väärteoasi nr. 4-09-23083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-23083 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Alvin Välb’i (isikukood 38810164921), väärteoasi LS § 7422 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Asja kuupäev Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 28.09.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,014694 läbivaatamise 28.10.2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Alvin Välb kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Alvin Välbi kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 28.09.2009.a. väärteoasjas nr. 2302,09,014694 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.10.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o alates 28.10.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Nataly Pavljuk koostas 07.09.2009.a. protokolli AB 1062852 väärteoasjas nr 2302,09,014694 Alvin Välb’ile selle eest, et tema 07.09.2099.a. kella 16:38 ajal Harjumaal, Kõue vallas, TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt 58. km-l, liikudes Tartu suunas, juhtis mootorsõidukit Audi 100 Avant reg. nr. xxx, kiirusega 143±5 km/h, teel kus lubatud suurim sõidukiirus oli 100 km/h (algajale juhile 90 km/h), seega ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Alvin Välb Liikluseeskirja § 127 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palits karistas Alvin Välb’i väärteosasjas nr. 2302,09,014694 tehtud otsusega Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Harju Maakohtule 21.10.2009.a. esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Alvin Välb Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse poolt väärteoasjas nr. 2302,09,014694 tehtud otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja palub end karistada rahalise karistusega, milline määrata ositi tasumisele . Ta selgitab, et juhtimisõiguse kaotus ei võimaldaks tal enam tööd teha ning ta ei saaks tasuda pangalaene ning maksta üürikorteri eest. Lisaks leib ta, et ebaõige on kohtuvälise menetleja järeldus, et varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, kuna ta on rahatrahvid tasunud. Ta selgitab, et kiiruseületamine toimus liiklussituatsioonis, kus möödasõitu sooritades hakkas auto, millest ta soovis mööduda, kiirendama ning ta oli sunnitud samuti kiirendama. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahv raskendaks tema majanduslikku toimetulekut ning mõjutaks teda edaspidi hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest. 28.10.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta ei vaidlusta väärteo toimepanemist, ta kinnitas kohtus, et ületas lubatud sõodukiirust vääteoprotokollis nimetatud määral. Küll aga palub ta kergendada karistust, kuna leiab, et juhtimisõigusest ilma jätmine takistab tal töötada. Kohtuväline menetleja avaldas istungil seisukohta, et karistus on igati põhjendatud. Isik on korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, rahatrahvid tulemusi andnud ei ole. Ka varasemalt kohtu poolt lisakaristusena mõistetud 6 kuuline juhtimisõigusest ilma jätmine ei olnud mõjuv, isik jätkas LE rikkumisi. Väärtegu oma laadilt oli ohtlik, isik rikkus liiklejaterohkel maanteel lubatud sõidukiirust 48Km/h, sõites 143 +/- 5 km/h. Kohtuväline menetleja selgitas, et karistuse määramisel arvestati kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistus määrati õiglaselt, kõiki seaduslikke asjaolusid arvesse võttes. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, kohtule esitatud materjalidega jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Põhja PP otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja ei vaidlusta väärteo toimepanemist ega toimepanemise asjaolusid. Väärteootsusest ning - protokollist( t.l. 12,18), kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (t.l.13) ilmneb, et isik ületas lubatud sõidukiirust maanteel Tallinn-Tartu- Luhamaa-Võru 07.09.2009.a. kl 16.38 48 km/h võrra, sõites 143 +/- 5 km/h. Seega oli tegemist vaieldamatult paljude isikute elule ohtu kujutava väärteoga. Kiirust ületati suurel määral, seda tehti Eesti Vabariigis tihedat kasutust leidval maanteel ning tööpäeval ning kellaajal, mil on liiklustihedus eeldatavalt tihe. Tegu oli tahtlik, isik kohtus kinnitas, et ta on teadlik, et oleks pidanud möödasõidu katkestama, kuid seda ta ei teinud, teades ,et ta ületab lubatud sõidukiirust. Tegemist on isikuga, kes enda väite kohaselt omab vaid 1 aastast juhistaazi, millise aja jooksul on teda väärteokorras karistatud korduvalt . Käesoleval aastal on teda karistatud väärteo korras 5 korral. Rahatrahvid ei ole isiku karistamisel tulemusi andnud. Ka ei andnud karistamisel tulemusi Pärnu maakohtu otsusega KarS § 424 alusel mõistetud lisakaristus 6 kuud juhtimisõigusest ilma jätmist, isik jätkas ka pärast seda Liikluseeskirjade rikkumisi. Seega on kohus seisukohal, et arvestades kõiki KarS §56 karistamise aluseid, isiku süüd, väärteo ohtlikku laadi, kergendava asjaoluna kahetsust, võimalust isikut edaspidiselt mõjutada , ka õiguskorra huvide kaitsmise eesmärki, on igati põhjendatud isikul mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 7 kuuks. Kuna isik oma lühikese juhistaazi( 1 aasta) jooksul on korduvalt LE rikkunud, on põhjendatud tema karistamise juhtimisõigusest ilma jätmises määras, mis tingib korduva liikusteooria eksami sooritamise (LS § 44 lg.1). On ilmne, et isikul esinevad puudujäägid liikusteoreetilistes teadmistes. Ka ei ole varasem lühemaajaline juhtimisõigusest ilmajätmine (6 kuud) isikut suutnud väärtushinnangutes , käitumistes mõjutada. Seega on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus juhindub VTMS §132 p.1, KarS § 56 . Merle Parts Kohtunik