4-08-13311/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartus Väärteoasja number 4-08-13311 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Larisa Rebase (Rebane) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku
3. detsembri
4. a otsusele väärteoasjas nr 2602,08,024601, teo toimepanemise aeg
5. oktoober
6. a kell 08.47 Kohtuvälise menetleja otsuse Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel karistati Rarisa Rebast rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so summas 4 800.- krooni sisu Kaebuse esitanud isik Larisa Rebane isikukood 47902180029 elukoht: X emakeel vene keel Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku
7. detsembri
8. a otsus tervikuna ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja komissar Hillar Leet Tõlk Antonina Muravjova RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 jätta Larisa Rebase kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku
9. detsembri
10. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,024601 muutmata. Väärteoasjas Lõuna Politseiprefektuuri 8.detsembri
11. a otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 AS-s Swedbank. Kohustuslik on märkida viitenumber
12. Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita tasudes rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Juhul kui kohtuotsust ei ole eespool märgitud tähtaja jooksul täidetud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
13. septembrist
14. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav
15. septembril
16. a kell 14.
17. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku
18. detsembri
19. a otsuse kohaselt ei suutnud L. Rebane juhtides sõidukit, kuid arvestamata liikluse tihedust ja muid liiklusolusid valida kiirust ja sõidukit peatada eespoolse nähtavuse piires ning sõitis tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Honda Civic reg nr XXX XXX, misjärel sõitis L. Rebase juhitud sõidukile tagant otsa sõiduk Peugeot Partner reg nr XXX XXX ja millele omakorda sõitis tagant otsa sõiduk Peugeot 206 reg nr XXX XXX. Liikluseeskirja nõude rikkumisega tekitas L. Rebane varalise kahju E. R sõiduki Honda Civic tagaosa deformatsiooni näol, Hansa Liising Eesti AS-ile sõiduki Peugeot Partner esiosa ja tagaosa deformatsiooni näol ja Danske Bank AS Eesti filiaalile sõiduki Peugeot 206 esiosa deformatsiooni näol ning tervisekahjustuse H. T. Tuginedes sündmuskoha vaatlusprotokollile, tunnistajate ütlustele ja menetlusaluse isiku ütlustele, leidis kohtuväline menetleja, et L. Rebane rikkus Liikluseeskirja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi. L. Rebast karistati rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4 800.- krooni. Kaebuse sisu
20. jaanuaril
21. a esitas L. Rebane Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku
22. detsembri
23. a otsusele väärteoasjas nr 2602,08,
24. Kaebuses taotletakse kaevatava otsuse tühistamist ja L. Rebase suhtes väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt seisis 21.oktoobril
25. a kaebaja Tartu linnas Riia tn ristmikul valgusfoori punase tule taga. Tema ees seisis sõiduauto Honda Civic numbrimärgiga XXX XXX. Paremapoolses sõidureas ees teisel pool valgusfoori taga seisis linnaliinibuss. Parempoolses sõidureas valgusfoori taga (sõiduauto Honda Civic kõrval) seisis samuti sõiduauto. Rohelise tule süttides alustasid liikumist nii Honda Civic kui ka parempoolses reas olev sõiduauto n-ö kiirendusega, kaebaja liikus 2 kohalt rahulikus tempos. Sõiduauto, mis seisis sõiduauto Honda Civic kõrval paremas reas valgusfoori all, jõudis eesseisnud linnaliinibussi taha ja vahetas ootamatult sõidurida. Sõiduauto järsk reavahetus sõiduauto Honda Civic ette tingis viimase järsu pidurdamise. Kaebaja autol polnud aga suurt hoogu ja järgides pikivahet, sai kaebaja enda sõiduauto pidama ning ainult riivas eessõitvat sõiduautot Honda Civic. Kaebajale sõitis vahetult pärast pidurdamist tagant otsa sõiduauto Peugeot Partner numbrimärgiga XXX XXX, millele sõitis omakorda otsa sõiduauto Peugeot 206 numbrimärgiga XXX XXX. Nimetatud sõidukite poolt tagant otsasõidud tingisid omakorda kaebaja sõiduki ettepoole paiskumise, mille tagajärjel tekkis nii kaebajale kui ka sõiduautole Honda Civic varaline kahju. Arusaamatul põhjusel leidis kohtuväline menetleja, et kaebaja poolt sõiduautole Honda Civic tagant otsasõit põhjustas kahju sõiduautole Peugeot Partner ja sõiduautole Peugeot 206 ning kaebajale määrati karistuseks LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni. Kaebaja leiab, et määratud karistusel pole õiguslikku ega faktilist alust. Kaebaja taga sõitnud sõidukite juhid olid kohustatud valima sobiva sõidukiiruse ja pikivahe, et vältida kaebajale tagant otsa sõitmist. Nii Peugeot Partner kui ka Peugeot 206 sõiduki juht eiras sellise hoolsuskohustuse täitmist ja tekitasid sellega kaebajale varalist kahju. Sellises situatsioonis ei ole õiguslikult võimalik võtta vastutusele kaebaja. Kaebaja ei oleks saanud vältida temale otsasõitu, kuivõrd kaebaja ei saa garanteerida või vastutada teiste liiklejate poolt liiklusnõuete järgimise eest. Kaebaja oli sundolukorras, mis tähendab, et tal polnud kusagile eest ära liikuda ning tulenevalt asjaolust, et tagant tulevates sõiduki juhid rikkusid konkreetselt nõuet hoida piisavat pikivahet ja valida sobiv sõidukiirus, toimus liiklusõnnetus. Olukorras, kus isikud ise on põhjustanud oma hooletu käitumisega liiklusõnnetuse ja seejärel kandnud kahju, ei ole võimalik panna vastutus kahju tekitamise eest hoopis kaebajale. Tulenevalt asjaolust, et kaebajale endale sõideti tagant otsa, paiskus see kaebaja auto ettepoole ja tekitas omakorda kahjustusi tema ees pidurdanud sõiduautole Honda Civic. See tähendab omakorda, et kaebaja ei vastuta sõiduautole Honda Civic põhjustatud kahjustuste eest, kuivõrd need ei ole tekkinud kaebaja käitumise tulemusel. Sõiduautole Honda Civic tekkinud kahjustused on otseses kausaalses seoses asjaoluga, et tagant tulevate sõidukite (nii Peugeot Partner kui ka Peugeot 206) juhid ei järginud liikluseeskirja § 123 ja 129 ning tekitasid sellega eespool liikuvatele (Honda Civic ja kaebaja) sõidukitele otsasõidu (kahju). Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja on vastuvaidlematult toime pandud temale süüks arvatud teo LE § 123 järgi. Tunnistajate ütlusega on leidnud kinnitust, et sündmuskohal oli enne õnnetust seisnud paremal pool peale Puusepa tänavat liinibuss. Samuti on tunnistajad A. T ja P. H tunnistanud, et kaebaja poolt juhitud auto oli suundunud vahetult enne kokkupõrget teise sõiduritta. Nimetatud tunnistaja ütlused on omavahel kooskõlas ning ühtivad liiklusõnnetuse tehioludega. L. Rebane pidi sõidurida vahetama seetõttu, et buss seisis tema sõidurajal takistades tema liikumist otse paremal sõidurajal. Sõidurea vahetus oleks õnnestunud, kui E. R sõiduki ees sõitnud sõiduk poleks omakorda pidanud pidurdama. Samas ei saa antud juhul ette heita A. T, E. R ja P. H, et nad eirasid LE §
26. Kõnealune säte on selleks, et juht saaks kohandada eessõitvale sõidukile vastavat pikivahet. Antud juhul seda ei tekkinud. Tõenditest nähtuvalt oli L. Rebane otsustanud ootamatult vahele trügida ja koheselt pidurdada, seetõttu ei saa järgnevaid sõidukijuhte süüdistada hoolsuskohustuse eiramises. Juht ei pea eeldama selliseid manöövreid. Kohtuväline menetleja leiab, et L. Rebane oleks pidanud vähendama kiirust ja vajadusel peatuma, mitte suunduma teise ritta. Samuti märkis kohtuväline menetleja, et L. Rebasel on väike sõidukogemus – 1 aasta. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3 Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Vastavalt LS §-le 7417 lg 1 karistatakse mootorsõiduki poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, –rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nimetatud normis on ettenähtud karistus tagajärjedelikti eest. Seega tuleb LS § 7417 lg 1 kohaldamiseks tuvastada liiklusnõuete rikkumine isiku poolt, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja poolt juhitud sõiduauto Jaguar sõitis tagant sisse E. R poolt juhitud sõiduautole Honda Civic. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et A. T poolt juhitud sõiduauto Peugeot Partner sõitis tagant sisse L. Rebase poolt juhitud Jaguarile. Vaidlus puudub ka selles, et P. Hommiku poolt juhitud sõiduauto Peugeot 206 sõitis tagant sisse A. T poolt juhitud sõiduautole Peugeot Partner. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kokkupõrgete tagajärjel tekkis sõiduautodel Honda Civic, Peugeot Partner ja Peugeot 206 varaline kahju. Samuti ei ole keegi vaidlustanud asjaolu, et avariis sai tervisekahjustuse sõiduautos Peugeot Partner juhi kõrvalistmel sõitnud tunnistaja H. T. Nimetatud asjaolusid kinnitavad nii tunnistajate kui ka kaebaja enda ütlused, samuti liiklusõnnetuse akt (tl 31-33), vaatlusprotokoll (tl 34) ja fototabel (tl 49-54). L. Rebase ütluste kohaselt liikus tema
27. oktoobri 2008.a. hommikul Riia tänavat mööda kesklinna suunas, sõites alguses parempoolses sõidureas. Siis leidis ta, et ees oli piisavalt suur vahe, et mahtuda vasakpoolsesse sõiduritta. L. Rebase sõnul oli tema poolt juhitava sõiduki kiirus 30-40 km/h. Peale Riia-Puusepa ristmikku seisis paremas reas buss ja samas reas olevad sõidukid hakkasid ümberreastuma vasakusse ritta. Bussi taga olev sõiduauto reastus ümber ja rohelist värvi sõiduauto Honda peatus järsult. L. Rebane kinnitab, et ta pidurdas, kuid sellele vaatamata riivas tema poolt juhitav sõiduauto Jaguar ees sõitnud sõiduautot Honda Civic. Jaguarile sõitis tagant sisse punas värvi Peugeot Partner, mis lükkas Jaguari ees sõitnud sõidukile otsa ja seetõttu lükkas Jaguar omakorda ees sõitnud sõiduautot Honda Civic. L. Rebane kinnitas kohtus, et avarii hetkel oli väga tihe liiklus ja autod sõitsid aeglaselt. Kohus mõistab kaebaja väiteid selliselt, et kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega, kuna ta ei ole LS § 7417 lg 1 koosseisu täitmiseks nõutavat õigusvastast tegu toime pannud. L. Rebane on asunud seisukohale, et ümberreastumiseks paremast reast vasakusse oli vasakus sõidureas piisavalt ruumi ja L. Rebane juhtis ta sõidukit kiirusega, mis arvestas liikluse tihedust ja muid konkreetseid liiklusolusid. Kohus analüüsib esmalt küsimust sellest, milline on LE § 123 mõjuala ning kas kaebajale saab nimetatud normi rikkumist ette heita pidades silmas liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid. LE § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtu hinnangul on LE §-s 123 sätestatud sõidukijuhtide üldine hoolsuskohustus sõidukiiruse valikul ja tegutsemisjuhis ükskõik millise takistuse ilmnemisel. Tunnistaja E. R. kinnitas kohtus, et
28. oktoobri
29. a hommikul sõites Riia tänavat pidi kesklinna suunas oli ta sunnitud Riia-Puusepa ristmikul peatuma, et anda teed tema ees ümberreastuvale sõiduautole. Peatumise hetkel sõitis tema poolt juhitavale sõiduautole Honda Civic tagant sisse L. Rebase poolt juhitud Jaguar. Jaguari poolt antud löök ei olnud küll tugev, kuid lükkas sõiduautot Honda Civic umbes 2 m võrra edasi. Tunnistaja sõnul sõideti ühtlases liikumises ja ristmiku foori ees ei olnud vaja peatuda. 4 Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt sõitis tema sõiduautoga Peugeot Partner ja sõitis tagant sisse sõiduautole Jaguar põhjusel, et viimane reastus paremast sõidureast vasakusse, otse tema ette nii kiiresti, et pidurdamisele vaatamata ei olnud võimalik otsasõitmist vältida. Tunnistaja sõnul sõitis tema poolt juhitavale sõiduautole omakorda sisse taga sõitev Peugeot
30. Tunnistaja kinnitas, et ristmikust sõideti üle rohelise tule ajal, mistõttu enne ristmikku ei olnud vajalik peatuda. Jaguar vahetas sõidurida seetõttu, et paremas reas peatus ootepaviljoni ees buss, mis takistas paremas reas sõitvate sõidukite liikumist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema sõiduki kiirus 45 km/h. Tunnistaja H. T. kinnitas kohtus, et liikumine Riia tänaval Riia –Puusepa ristmikul toimus ilma foori all peatumata. Tunnistaja ütluste kohaselt reastus tema abikaasa poolt juhitava sõiduauto kõrval sõitev hõbedane sõiduauto paremast sõidureast vasakusse ja tuli otse nende sõiduauto ette. Tunnistaja sõnul põhjustas vajadus äkki pidurdada ja otsasõit sõiduautole Jaguar tema kaelas väikese nihestuse ja tal oli selles piirkonnas peale avariid suur valu. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia-ja ortopeedia kliinikus tuvastati H. T. avarii järgselt kaele põrutus (tl 56). Tunnistaja P. H. ütluste kohaselt hakkas tema ületama Riia-Puusepa ristmikku, kui kuskil tema ees toimus avarii. Tunnistaja nägi Venemaa numbrimärkidega autot, mis keeras esimesest, so paremast reast teise, e vasakusse ritta. P. H. ees sõitis Peugeot Partner kaubik, millele sõitis omakorda sisse tunnistaja poolt juhitav sõiduk. Tunnistaja R. L., kes sõitis E. R. poolt juhitavas sõidukis Honda Civic, kinnitas kohtus, et kuivõrd liinibuss seisis paremas reas, siis selle taga olev sõiduauto pani suunatule sisse, et ümberreastuda ja sõiduauto Honda Civic ees olev sõiduk lasi selle sõiduauto enda ette. Sel põhjusel pidi Honda Civic järsult pidurdama. Pidurdamise ajal sõitis sõiduautole Honda Civic tagant sisse sõiduauto Jaguar. Tunnistajate ütlustes nähtub, et L. Rebane reastus ümber paremast reast vasakusse olukorras, kus vasakus reas sõideti ühtlases tihedas liikumises. Nii paremas reas sõitmisel kui ka ümberreastumisel sellises olukorras pidi L. Rebane LE § 123 kohaselt valima sobiva sõidukiiruse ja veenduma, et vajadusel suudab ta ohutult kas kiirust vähendada või peatuda. LS § 123 mõtte kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juhul, kui paremas sõidureas oli buss näol takistus, pidi L. Rebane kas vähendama kiirust ja vajaduse korral peatuma või hindama liiklusolukorda ja ümberreastuma vasakusse sõiduritta, kuid seda vaid juhul kui juht oleks veendunud manöövri ohutuses. Kohtu hinnangul on LE §-s 123 sätestatud sõidukijuhtide üldine hoolsuskohustus sõidukiiruse valikul ja tegutsemisjuhis ükskõik millise takistuse ilmnemisel. Tunnistajate A. T.i ja H. Te. ütlustest tulenevalt sooritas L. Rebane manöövri paremast sõidureast vasakusse ootamatult ja vaatamata asjaolule, et A. T. pidurdas sõitis tema poolt juhitav sõiduauto Peugeot Partner Jaguarile otsa. L. Rebase poolt ootamatu reavahetus ja Peugeot Partner juhi A. T. vältimatu vajadus pidurdada põhjustasid aga omakorda sõiduauto Peugeot 206 otsasõidu sõiduautole Peugeot Partner. Kuna sõidukid siiski kokku põrkasid, siis saab kohus nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja ei täitnud tal lasuvat hoolsuskohustust ja rikkus seega LE §-123 nõudeid. Kohus on seisukohal, et E. R. sõiduki Honda Civic tagaosa deformatsiooni, Hansa Liising Eesti AS-i sõiduki Peugeot Partner esiosa ja tagaosa deformatsiooni ja Danske Bank AS Eesti filiaali sõiduki Peugeot 206 esiosa deformatsiooni ning H. T. tervisekahjustuse põhjustas L. Rebase 5 hoolsuskohustuse rikkumine, mistõttu on tekkinud kahju ja L. Rebase õigusvastase käitumise vahel põhjuslik seos. Seega täitis Larisa Rebane LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kaebaja on selgitanud, et tema arvates oli vasakus sõidureas piisavaltsuur vahe, et oma autoga sinna vahele mahtuda. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja ei soovinud LE nõudeid rikkuda, s.o ta ei rikkunud LE § 123 tulenevaid kohustusi tahtlikult. Seega tuleb hinnata, kas L. Rebane rikkus ta LE nõudeid ettevaatamatusest. Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Siit püstitub kohtu jaoks küsimus sellest, kas L. Rebasel oli võimalik ette näha ja kas tal oli hoolsuskohustusest tulenev kohustus ning võimalus ette näha, et ümberreastumine ühtlase kiirusega tihedas kolonnis liikuvate autode vahele paremasse sõiduritta, võib põhjustada liikluses ohtliku olukorra teiste liiklejate jaoks. Hoolsuskohustus tähendab prof Jaan Sootaki käsitluses (J.Sootak. Ettevaatamatus. Tegevusetus, lk 95) igaühe jaoks kohustuslikku nõuet käituda vastutustundlikult. Hoolsusetu teo tulemusel saabuv tagajärg peab olema objektiivselt ettenähtav. Hoolsuskohustuse rikkumise üle otsustamisel tuleb lähtuda keskmise hoolsa kodaniku mudelist, jättes seejuures arvestamata konkreetse teo toimepanija individuaalsed võimed. Seega tuleb tõendeid hinnates otsustada, kas keskmiselt hoolas kodanik käituks konkreetses liiklussituatsioonis sama hoolsalt kui seda tegi L. Rebane või oleks keskmiselt hoolsa kodaniku arvates tulnud olla hoolsam. Kohus on seisukohal, et igal hoolsal kodanikul oleks olnud alust eeldada, et sooritades paremast reast vasakusse ritta kiiret ja teistele sõidukijuhtidele ootamatut manöövrit olukorras, kus on ühtlane tihe liiklusvool, võib tekkida ohtlik situatsioon, mis võib põhjustada avarii. Kohus on arvamusel, et sellises liiklussituatsioonis oleks keskmiselt hoolas kodanik käitunud teisiti ja jätnud manöövri tegemata. Seega on kohus veendunud, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks L. Rebane pidanud ette nägema, et tema poolt sooritatava manöövriga rikub ta LE nõudeid, mille tulemusel võib tekkida varaline kahju. Võimalik, et tema võimetus ette näha võimalikku avariid on tingitud lühiaegsest sõidukogemusest. Eelneva põhjal leiab kohus, et L. Rebane pani LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo toime hooletusest ja täitis sellega LS § 7417 lg 1 subjektiivse koosseisu. Kohus ei tuvastanud Larisa Rebase süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukohta karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L. Rebast on LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo eest karistatud kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kohus ei ole tuvastanud L. Rebase karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja kaebaja isikuomadusi, on kohus veendunud, et L. Rebasele mõistetud karistus on piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteo ühiskonnaohtlikkust ja sellest tulenevat vajadust avalikuks hukkamõistuks silmas pidades ei näe kohus ka võimalust kaebajale määratud karistuse kergendamiseks. Seetõttu tuleb L. Rebasele määratud karistus jätta muutmata. Rutt Teeveer kohtunik 6