Ärakiri 1-09-10166 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-10166 Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Sulev Kuhi taotlu

§ 82lg 1 p-le 3 ja TMS § 202 alusel.

1 Ärakiri 1-09-10166 Kohtutäituri seisukoht Kohus saatis 07.07.2009a taotluse koos seisukoha nõudega kohtutäiturile I. Prigoda, kellelt saabus 17.07.2009 Pärnu Maakohtusse alljärgnev seisukoht. Kohtutäitur teatab, et võlgnik S. Kuhi suhtes on algatatud täitemenetlus nr 132/2001/2171, mille aluseks on Lääne Maakohtu 21.01.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-152/98, välja mõistetud kohtukulu 2264,40 krooni, nõude jääk seisuga 14.07.2009 on 2264,40 krooni. Täitemenetluses kohtutäituri poolt tehtud toimingud kajastuvad vastusele lisatud täitetoimiku väljavõttest. Võlgnikul puudub selline vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäitur leiab, et võlgnik ei ole üles näidanud piisavat hoolsust, et nõuet ise täita. Olenemata eeltoodust leiab täitur, et avaldus on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 432 lg-le 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohtulahend käesoleva määruse asjaoludes toodud kriminaalasjas on tehtud 21.01.1999 ja selle tegemise ajal kehtinud KrK § 54 reguleeris süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumist. KrK § 54 lg 1 sätestas, et süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Sel ajal kehtinud seadustest ei tulenenud tähtaegu, millise aja jooksul täitmisel pööratud otsus oleks tulnud täita. 01.09.
2. a jõustunud karistusseadustiku (edaspidi

) § 82 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei asuta otsust täitma kui otsuse jõustumisest on möödunud: viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 4

lg 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. Sama §-i lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. 21.01.1999. a Lääne Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-152/98 nähtub, et S. Kuhi on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o võõra vara salajane vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK §-des 140-143, 2071, 2084, või 2103 ettenähtud kuriteo, võõra asja salajane vargus isikute grupi poolt ja see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline kuritegu

§ 4

lg 3 järgi teise astme kuritegu (

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 - võõra vallasja äravõtmine e vargus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, võõra vallasja äravõtmine e vargus, kui see on toime pandud toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega). Kohtuotsus jõustus 01.02.1999.

§ 82

lg 2 p-de 1-4 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest;

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Lääne Maakohtu 21.01.1999 otsusega kriminaalasjas nr 1-152/98 S. Kuhi'le mõistetud karistus 2 aastat 1 kuu vabadusekaotust jäeti KrK § 47, § 471 alusel tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, mis on aegumise peatumise aluseks

§ 82lg 2 p 2 tähenduses.

Katseaja algusajaks loeti 21.01.

1. a. Lääne Maakohtu 28.04.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-27/99 liideti KrK § 40 lg 3 alusel Lääne Maakohtu 21.01.
3. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust, mille kandmiselt vabastati S. Kuhi tingimuslikult KrK § 47 alusel katseajaga 2 aastat, mille algust arvestati
4. jaanuarist
5. Eeltoodust tulenevalt oli Lääne Maakohtu 21.01.
6. a otsuse täitmise aegumine peatunud alates 21.01.1999 kuni 21.01.2001

§ 82lg 2 p 2 alusel.

Seega hakkas kolme-aastane aegumistähtaeg menetluskulu osas kulgema alates 22.01.2001 ja aegumistähtaeg möödus 21.01.

1. 2 Ärakiri 1-09-10166 Vastavalt TMS § 207 lg-le 1 ja 2 lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §-des 207 ning 208 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sulev Kuhi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kohus määrab, et Lääne Maakohtu 21.01.
2. a otsusega väljamõistetud menetluskulu täitmine kriminaalasjas nr 1-152/98 on aegunud ja lõpetada nimetatud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlus nr 132/2001/2171 otsuse täitmise aegumise tõttu menetluskulu osas. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3