4-09-16158/6

Väärteoasi nr. 4-09-16158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08.septembril 2009 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse esindaja Hannes Küünarpuu (tunnistus nr 69) ja Menetlusaluse isiku Juri Skakun Isikukood: 37907220279 Elukoht : xxx Kaitsja Stanislav Buldakov Vaatas 07.09.2009 avalikul kohtuistungil läbi Juri Skakun kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse vanemkonstaabel Helen Kommussar 29.07.2009 otsuse väärteoasjas nr 2316,09,010282 tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse vanemkonstaabel Helen Kommussar 29.07.2009 väärteoasjas nr 2316,09,010282 otsuse kohaselt Juri Skakun 05.07.2009 kell 06.24 Harju maakonnas Pärnu mnt 16 juures liikudes Sakala tn suunas sõitjana mootorsõidukis, millel on turvavööd, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Rikkus LE § 42 nõudeid, pannes sellega toime teo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi. Juri Skakunile määrati karistuseks liiklusseaduse § 7464 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 1200 krooni. Juri Skakun vaidlustas 29.07.2009 otsuse väärteoasjas nr 2316,09,010282 paludes otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebust põhjendab Juri Skakun sellega, et temal oli turvavöö kinni. Juri Skakun andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt

1. juuli varahommikul sõitsid Maardust Õismäele. Maardust välja sõites patrull peatas ja L Kruš kirjutas seletuse, miks autol ei ole tehnoülevaatus tehtud. Teisel korral peatati neid Pärnu mnt-l. Seisid valgusfoori ees, tagant lähenes patrull, märkasid seda. Alguses tahtis klaasi panna maha, hoiatati, et taga on pattrull ja siis pani klaasi taha. Patrullauto peatas neid ja juht tuli nende juurde. Lauri seletas, et oli juba kinni peetud tehnoülevaatuse puudumise pärast. Politsei palus Skakunil tulla nende auto juurde. Küsiti miks tahtis klaasi ära visata. Vastas, et tahtis, kuid ei teinud seda. Seejärel vastati, et sellisel juhul oled sa ilma turvavööta sõitnud. Ütles, et oli turvavöö kinni. Seejärel vastas politsei, et tal on selle kohta tõend - tunnistaja (paarimees). Paarimees ei tulnud autost välja, ega saanud näha kas Skakunil oli rihm peal või mitte ja kui palju inimesi oli autos. Talle tehti protokoll, mis tuli alla kirjutada. Istus kõrvalistuja taga. Pärnu mnt ja Estonia pst ristmikul avas ukse pani klaasi maha ja võttis üles tagasi. Seisid punase foori taga, Inglise Kolledži ees. Kasv võimaldab klaasi maha panna kui on rihmaga kinni, auto ise oli madal. Ei hakanud protokolli kirjatama infot mis ei vasta tõele. Kui rihm on üle õla, siis selles asendis on võimalik kummarduda autost välja. Turvavöö käib automaatselt, ei olnud põhjust pingutada. Autos puudub manuaalse pingutamise võimalus. L Kruš oli juht ja naisterahvas oli tema kõrval ees. Lauri nägi 100 %, et tal oli rihm kinni, ta juba manitses kinnitama turvavööd, kuna autol ei olnud tehnilist ülevaatust. Tunnistaja K Kahro andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kell 6.00 -6.30 oli väljas valge. Liiklust oli vähe. Oli liikluskorralduse muudatus ja Estonia pst-lt sai teha vasakpöörde. Politseiauto ees oli tumedat värvi sõiduk. Ühel hetkel juhi kõrvalistuja taga olev uks avanes ja sealt kummardus välja isik, kes pani kõnniteele maha õlletopsi. Ilmselt keegi ütles talle, et patrull on selja taga. Politsei poole ta ei vaadanud, tops korjati tagasi. Kui isik kummardus välja siis oli näha, et isikul ei ole turvavöö kinnitatud. Isik oli näha umbes rindkerest saadik, kui ta oleks ainult käe pannud siis ei oleks rihma näha olnud, kuid ta kummardus välja ja oli näha, et tal rihm puudus. Sõiduk hakkas liikuma ja otsustasid ta kinni pidada. Kui ta oli vasakpöörde teinud, siis andsid vilkuriga peatumismärguande. Paarimees läks vasakult ja tunnistaja paremalt. Oli näha, et isikul oli turvavöö lahti. Uks oli kinni, kuid läbi küljeakna oli näha, et rihm oli kinnitamata. Palusid isikul enda autosse tulla. Tutvustas talle õigusi, ta keeldus alla kirjutamist. Ta keeldus igale poole alla kirjutamast. Paarimees läks juhi poolt auto juurde ja tunnistaja teiselt poolt. Tegemist oli 3 punkti turvavööga. Kui inimene välja kummardub siis on selgelt näha kas turvavöö on kinnitatud või mitte. Tunnistaja L Kruš andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitsid Maardust ja patrull peatas, puudus tehnoülevaatus ja kirjutas seletuse. Vabaduse väljaku ristmikul Jura avas ukse ja hakkas klaasi ära panema, käskis tal selle ära võtta, Jura võttis ära, tegid vasakpöörde. Politsei pidas kinni. Küsis miks peatati. Politsei küsis miks klaas pandi välja. Seletas, et klaas pandi teiselt poolt välja. Politsei palus Jural autost väljuda ja nende autosse minna. Kui Jura tuli tagasi, siis ta rääkis, et sai protokolli kinnitamata turvavöö eest. Maardust välja sõites palus kõigil kinnitada turvaööd. Üks politseinik tuli juhiukse juurde. Politsei ütles tunnistajale, et paluks oma sõbral minna politseiautosse. Nägi kui Jura pani Maardus rihma kinni. 100% ei saa olla kindel, et Jura vahepeal turvavööd ei avanud, nii palju kui teab oli tal rihm kinni. Nägi kui Jura avas ukse ja pani õlletopsi välja. Selleks ta ennast ei pööranud. Olid punase foori taga. Eriti ei jälginud, sest vaatas foori. Ta lihtsalt avas ukse. Nägi, et ta pani, siis nägi politseid ja palus tal klaasi tagasi võtta. Ei mäleta kas politseid nähes vaatas, kas teistel on rihmad kinni. Skakunil oli võimalus ilma turvavööd lahti võtmata tops välja panna. Auto tagant vaadates salongi sisse ei näe. Tagapeeglist on tagumine reisija näha. Teoreetiliselt on näha, kas tal on rihm peal. Kui oleks näinud, et tal rihma peal ei ole, oleks teinud talle kohe märkuse. Kontrollimise ajal tahavaate peeglisse ei vaadanud, vaatas külgpeeglisse, nägi politseiautot. Vaatas juhipoolset vaasakut peeglit. Paremasse külgpeeglisse ei vaadanud. Ei tea kui suur osa tagumisest istmest peeglist paistab. Naispolitseinikku ei näinud, suhtlesid autos omavahel. Ei tea kus asus naispolitsei, kindlasti ei asunud ta auto juures. Kui naispolitsei oleks tulnud auto juurde, siis oleks teda näinud. Pööras pea Jura poole ja ütles, et viimane peab välja minema. Jura tegi turvavöö lahti, avas ukse ja läks politseiautosse. Sõidu käigus võis ta rihma lahti teha ja kinni panna. Tunnistaja L Fedjantseva andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tulid Maardus, kus politsei neid kinni pidas. Kesklinnas politsei sõitis nende järel. Tuttav pani klaasi tee peale ja võttis kohe üle. Pärast seda peatas politsei. Kui kontrolliti tehnoülevaatust, siis paluti tuttaval tulla autost välja ja minna politsei auto juurde. Seal nad pikalt vestlesid ja tuttav tuli tagasi ning pahandas, et teda karistati selle eest, et tal oli rihm kinnitamata, kuigi tegelikult oli kinni. Tagavaatepeeglist nägi, et politsei sõitis järgi. Kui Maardust välja sõitsid pöördus taha ja nägi, et tuttaval oli rihm kinni. Kui ta topsi välja pani, siis taha ei vaadanud. Sel hetkel ei näinud, kas tal oli rihm kinni. Ta ei ole end lahti võtnud, sest pidevalt pööras taha, kui temaga suhtles. Politsei palus juhil edasi öelda, et Jura tuleks autost välja, juht ütles selle Jurale edasi ja ta läks välja. Ei vaadanud kus asus teine politseinik. Kui auto peatati, siis küljevaatepeeglist ei vaadanud. Kahtleb kas teisest küljest lähenes teine politsei. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 2 Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Väärtegu on tõendatud tunnistaja K Kahro ütlustega. Ta nägi selgesti, et kui isik kummardus autost välja oli turvavöö kinnitamata, samuti oli rihm kinnitamata kui tunnistaja Kahro läks auto juurde. Ükski tunnistaja ei kinnita, et Kahro oleks istunud politsei sõidukis. Tunnistajad annavad ütlusi, et nad ei näinud naispolitseid. Juht ei mäleta, et Skakun oli rihmaga kinni, ta ütleb, et ei kuulnud rihma avamise kinnitust. Teine tunnistaja ei vaadanud samuti kas Skakun avas rihma kui pani klaasi välja. Kaebuse esitanud isiku kaitsja asus seisukohale, et küsimus on kes tunnistajatest valetab. Ütlused on täiesti erinevad. On seisukohal, et naispolitseid üldse auto juures ei olnud ja ta ei saanud üldse näha kas rihm oli peal või mitte. Skakuni kutsus välja meespolitsei. See kõik kinnitab, et naispolitseid auto juures ei olnud. Kõik tunnistajad ütlevad, et oli ainult meespolitsei. Skakun võib-olla rikkus mingeid eeskirju. Kaebuse esitaja tõendas oma väiteid ja kaebus tuleb rahuldada ja otsus tühistada ning menetlus lõpetada. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2316,09,010282 (lk 2); Väärteoprotokoll AB 1155665 (lk 3, kohtuvälise menetleja toimik lk 1); Isiku/isikusamasuse tuvastamise õiend (kohtuvälise menetleja toimik lk 3); Õiend (kohtuvälise menetleja toimik lk 5-6) Karistusregistri teatis (lk 8 -9) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused, kaebuse esitanud isiku kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi sisuliselt. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Juri Skakun avas valgusfoori taga seisnud auto ukse ja pani klaasi õue maha ning see järel võttis selle klaasi autosse tagasi. Seda kinnitavad nii Juri Skakun kui tunnistajad Kahro, Kruš ja Fedjantseva. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et Juri Skakun istus tagaistmele kõrvalistuja taga. Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt, oli tema turvavöö kinnitatud ja ta sai klaasi maha panna, nii, et vööd ei avanud. Tunnistajad Kruš ja Fedjantseva ei vaadanud, kas sel hetkel kui Skakun klaasi autost õue maha pani, oli Skakunil turvavöö kinnitatud või mitte. Tunnistajad eeldavad, et see oli kinnitatud, kuna nad ei näinud ega kuulnud turvavöö avamist. Seega ei tea tunnistajad Kruš ja Fedjantseva tegelikult täpselt, kas Juri Skakunil oli topsi õue panemise ja tagasi võtmise ajal turvavöö kinni või lahti. Tunnistajate ütlustest nähtub, et auto peatamisel oli nende tähelepanu koondunud meespolitseinikule, kes tuli autojuhi ukse juurde. Tunnistajad Kruš ja Fedjantseva ei oska anda ütlusi, kus viibis meespolitseiniku paariline. Tunnistajad kinnitavad vaid, et nad naispolitseinikku ei näinud, kuid tunnistajate ütlustest nähtub, et nad kumbki ei vaadanud parempoolsesse küljepeeglisse ja seega ei oska nad anda ütlusi, selle kohta, kus viibis pärast auto peatamist naispolitseinik. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlused, mille kohaselt tal oli turvavöö kinnitatud on ümberlükatud tunnistaja Kahro ütlustega. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja, kellel puudus kaebajaga varasem kokkupuude, ütlustes. Tunnistaja Kahro ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas kõrvalistuja taga olev uks avanes ja maha pandi tops, mis seejärel tagasi üles võeti. Kui isik kummardus välja, siis oli ta näha umbes rindkerest saadik ja oli näha, et tal on rihm puudu. Järgnesid autole ja peatasid kinni. Samal ajal kui paarimees läks juhiukse juurde, lähenes tema autole paremalt ja nägi läbi küljeakna, et Skakunil ei olnud turvavöö kinni. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlused, mille kohaselt tal oli topsi välja pannes ja tagasi võttes turvavöö kinni, on ennast õigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest. Kaebuse esitanud isiku ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus, et kaebaja oli sündmuse ajal tarvitanud alkoholi, et kaebuse esitaja ei andnud kohapeal väärteo asjaolude kohta ütlusi, ei esitanud vastulauset ja esitas ennastõigustavad väited alles pärast karistamisotsuse 3 tegemist kohtuvälise menetleja poolt. Tunnistaja Kahro ütlustest nähtub, et Skakuni oli topsi maha pannes näha rindkerest saati, muidu ta ei oleks näinudki kas turvavöö on peal. Nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö peab olema kinnitatud ja pingutatud nii, et vöö ei lotendaks isiku ümber. Selliselt kinnitatud turvavöö ei võimaldaks isikul kummarduda autost välja topsi maha panema. Liikluseeskirja § 42 näeb ette, et sõidukis, mille on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, v.a LE §-s 69 nimetatud juhtudel. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja Kahro ütlustega leidnud tõendamist kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 42 rikkumine, s.t turvavöö kinnitamata jätmine. Kuna isiku kohustus on kinnitada turvavöö, siis selle kohustuse täitmata jätmise tõttu kas hooletusest või tahtlikult, on väärtegu Juri Skakuni poolt toime pandud vähemalt hooletusest. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Juri Skakunile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 42 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi kui sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine. Liiklusseaduse § 7464 lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistuse määramisel arvestab kohus karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused samaliigiliste liiklusalaste väärteo eest, samuti isiku suhtumist oma teosse. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kohtuvälise menetleja poolt Juri Skakuni karistamine rahatrahviga peaaegu sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodust tulenevalt tuleb Juri Skakuni kaebus jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas
2. Jätta Juri Skakuni kaebus rahuldamata 2 Põhja Politseiprefektuuri liiklusmenetluse talituse vanemkonstaabel Helen Kommussar 29.07.2009 otsus väärteoasjas nr 2316,09,010282 jätta muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedpangas viitenumber 10220095007590 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 29.09 2009 4