Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Anatoli Katšan, 35107180298, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Anatoli Katšani kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 09.06.2009 otsusele nr 2302,09,008840 Anatoli Katšani karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 09.06.2009 otsus nr 2302,09,008840 Anatoli Katšani karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 18.05.2009 kell 09.49 Vana-Narva mnt-l Iru sillal Tallinnas juhtis mootorsõidukit Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et esitas protokollile vastualuse, avaldas puhtsüdamlikku kahetsust ning palus mitte võtta temalt auto juhtimise õigust kuna see toob kaasa töökoha kaotuse. Politsei kirjutas otsusesse, et arvestab tema kahetsusega, kuid sellest hoolimata määras talle maksimaalse võimaliku rahatrahvi (karistusseadustiku § 60 lg 2 järgi ei tohi kergendatud karistuse ülemmäär olla rohkem kui 2/3 karistuse ülemmäärast). Samuti võeti temalt auto juhtimise õigus 4 kuuks. On praegu pere ainus toitja, abikaasa töötab koristajana ning saab palka vaid 2000 krooni kuus. Tütar ja väimees ei tööta, poeg on küll ametlikult tööle vormistatud, kuid ei ole juba üle poole aasta palka saanud. Temal on ainukesena töökoht ja sellest peab üleval ennast, abikaasat, poega, tütart, väimeest ning kolme lapselast. Maksab ka eluasemelaenu. Kardab väga kaotada oma töökohta. Töötab V OÜs töödejuhatajana. Firma tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamisega. Tema töö seisneb selles, et juhendab töid objektidel. Need objektid on üle eesti. Seepärast on tööandja andnud talle oma kaubiku, millega toimetada objektidele materjale. Kui tal ei ole juhiluba, ei saa ta oma tööd teha. Tegi valesti ja peab selle eest karistust kandma. Palub siiski määrata karistus tingimisi, et saaks teha tööd ja toita perekonda. Seetõttu palub tühistada politsei otsus osas, millega teda karistati mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et ei joonud enne sõitma asumist, vaid tegemist oli jääknähtudega ja ta oli tarvitanud alkoholi 14 tundi varem. 30 aasta jooksul ei ole olnud raskeid rikkumisi. Tema iseloomustus on positiivne, kuid kui juhtimisõigus ära võetakse, siis jääb tööst ilma. Koondatud töötajaid ja töötute massi suurendamist ei ole riigile vaja. Kui tööst ilma jääb, ei saa maksta laenu, ülal pidada peret ega maksta trahvi. Esitas pangakonto väljavõtte palgatulu ja tasutud laenu kohta, samuti maksekorraldused trahvi tasumise kohta kolmes osas 2000 krooni kaupa. Raskustesse satub mitte ainult tema elu, vaid ka pere elu. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus. Joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid. Määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele (väärteo toime panemise ajal kehtinud redaktsioon) karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, 2 so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammäära ületavana. Menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisel ei ole käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd isiku süü tuvastatakse mitte süü tunnistamise, vaid tehnikavahendiga, mis kas fikseerib liiklusnõude rikkumise või mitte. Käesoleval juhul on tegemist aga olukorraga, kus isik on toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo isikuna, kellel on kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, kuivõrd viimane rahatrahv on tasutud 10.10.2008 ja rahatrahv kui karistus kustub aasta möödumisel pärast tasumist. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, inkrimineeritud väärteo ohtlikkust, leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus rahatrahvi kergendamiseks puudub. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära ületavana. Samas asub kohus seisukohale, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning vastavalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule siis kas karistust kergendatakse või raskendatakse. Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus. Kuivõrd senini määratud rahatrahv ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt rahatrahvist ja kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, temal tuvastatud joobe astet, on kohtu arvates lisakaristus kohaldatud määras, mis vastab isiku süüle ja isikule. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks töö jätkamise, sellest tulenevalt on võimatu maksta trahvi ja laenusid ning ülal pidada peret, kuivõrd kaebuse esitanud isik on perekonna ainus toitja. Kaebuse arutamisel seletas kaebuse esitaja, et juhul, kui temalt võetakse juhtimisõigus, siis kaotab ta töö, milline tööandja kiri on ka väärteotoimikus ning tööandja asus seisukohale, et menetlusalusel isikul on tööülesannete täitmiseks vajalik ka juhtimisõiguse olemasolu ning selle äravõtmisel töötaja vabastatakse töölt. Kohtu arvates ei ole sellisel informatsioonil väärteoasja lahendamisel mingit tähtsust, kuivõrd selline informatsioon ei muuda süü suurust ega tee väärteo toimepanemist olematuks. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, töö liikuv iseloom ja rahalised kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul on laen ilmselgelt võetud enne väärteoasjas otsuse koostamist ja töö liikuvast iseloomust oli ta teadlik alates töötamise algusest. Samuti oli ta inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et tal on ülalpidamisel mitmed pereliikmed ja et tema panusest sõltub tema lähedaste majanduslik olukord. Menetlusalust isikut on varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuse osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja lisakaristusega. Arvestades taolisi andmeid menetlusaluse isiku kohta leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine oli vältimatu ning põhjendatud ja alus selle tühistamiseks või kergendamiseks puudub. Kohus asub seisukohale, et suhteliselt suurte ja 3 võimalik, et ka ülejõu käivate rahalise kohustuse võtmine on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise võimalikkuse, samuti tema sissetulekuta lähedaste heaolu. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kes osaleb igapäevaselt aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina seoses tööle mineku ja töölt tuleku ning igapäevaste tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema ja tema pereliikmete sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalase väärteo toimepanemiste eest määratud karistuse osas juba kogemus olemas. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast, so väärteoprotokollist ja otsusest ning kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtub hoopis seda, et kaebuse esitaja peeti mootorsõidukit joobes juhtinuna kinni tööpäeva hommikul tööülesannete täitmisel ja tööandja sõidukit juhtides. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest nii tööst vabal ajal kui töö ajal. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja oma tööülesannete täitmisse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles tööülesannete täitmisele asumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist tööd ka edaspidi jätkata või võetud rahalisi kohustusi tasuda. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.