lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Oksana Babuškina, IK: 46307200399, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Oksana Babuškina kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 12.05.2009 otsusele nr 2302,09,007169 Oksana Babuškina karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 12.05.2009 otsus nr 2302,09,007169 Oksana Babuškina karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 22.09.2007. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 12.05.2009 otsusega nr 2302,09,007169 karistati Oksana Babuškinat
lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni,
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et menetlusalune isik 27.02.2009 kell 15.22 Narva mnt 13A Tallinnas asuva ProKapitali hoovis juhtides mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendnunud oma manöövri ohutuses, mille tagajärjel sõitis otsa tema taga pargitud sõiduautole, oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Sampo Pank ASle, lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata, millega rikkus LE § 91, 105 ja 227 nõuded ning pani toime
Otsusele esitas Oksana Babuškina kaebuse, milles märkis, et sõitis parkimiskohalt välja ja kogemata puutus auto põrkerauaga teist pargitud autot. Kui sai aru, et puutus teist autot, siis väljus autost. Tema autol oli kriimustus, kannatanu autol oli mõlk. Kuna autol on kasko kindlustus ja tegemist oli juhtumiga, kus tema kandis vastutust, arvas, et ei ole mõtet politseid kutsuda, vaid saab selle asja kergelt lahendada kindlustuses. Teist autojuhti auto lähedal näha ei olnud ja otsustas jätta auto külge oma visiitkaardi oma kontaktandmetega lootuses, et auto omanik võtab temaga ühendust. Tavaliselt saavad autoomanikud nii väiksed kahjud ise reguleerida ja ei pea politseid välja kutsuma, eriti kui süüdlane on nõus süüga. Juhib sõidukit juba 17 aastat ja see on esimene juhus elus kus oma käitumisega kahjustab teist sõidukit. Ei kutsunud politseid kuna ennast süüdi tunnistades jättis oma kontaktid ja arvestas sellega, et temaga võetakse ühendust. Seetõttu palub politsei otsus tühistada ja vabastada teda rahatrahvi tasumisest. Oma karistuse on juba saanud omavastutuse tasumise ja boonuse tõusu tõttu. Üksikema jaoks nelja lapsega, kellest väikseim on 11 aastane ja kes ei ole 9 aasta jooksul saanud elatist, on karistus väga range. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et pidi sõitma kooli, tekkis väike kahju ja kuna juhti ei olnud, siis jättis oma visiitkaardi. Tal oli kasko kindlustus ja firma oleks maksnud. Ei olnud mingit vajadust päev läbi oodata seal. Oli väike ebameeldivus ja oleks saanud kokku leppida. Visiitkaart on tugev, tuul seda ära ei vii. Tema jaoks on see trahv liiga suur. Võinuks määrata miinimumtrahvi. Kui ei saa tühistada, siis võiks trahvisummat vähendada. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Menetlusalune isik on tunnistanud, et põhjustas liiklusõnnetuse. Mis puudutab sündmuskohalt lahkumisse, siis liikluseeskiri paneb paika nõuded, mida peab täitma, antud juhul neid täidetud ei ole. Karistused on määratud alla keskmise määra, maksimumtrahv olnuks 18 000 krooni või lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine. Karistus ei ole üleliia karm. Arvestades ülalpidamisel olevaid lapsi ei ole vastu kui kohus määrab trahvi tasumise ositi. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhtis kaebaja mootorsõidukit ja rikkudes liikluseeskirja nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse, millega põhjustas varalise kahju, misjärel lahkus sündmuskohalt, jättes tema poolt põhjustatud liiklusõnnetusest politseile teatamata. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt oli menetlusalusele isikule teada, et ta tekitas varalise kahju ning vigastatud sõiduki omanikku ei olnud kohal ja menetlusaluse isiku väidete kohaselt jättis ta oma visiitkaardi vigastatud sõiduki külge ning lahkus, väites kohtuistungil ka seda, et ei olnud nii väikese mõlgi pärast mõtet terve päeva seal kohal oodata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei veendunud menetlusalune isik manöövri ohutuses ja tagurdas vastu teist sõidukit, põhjustas ebaõigete juhtimisvõtete ja hooletuse tõttu liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati varalist kahju teise sõiduki omanikule. Menetlusalune isik aga oma väidete kohaselt, veendudes, et teise sõiduki omanikku kohal ei ole, jättis oma visiitkaardi ja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes õnnetusest politseile teatamata. Vastavalt LE § 227 sätetele: Kui inimesed liiklusõnnetuses 2 viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Käesoleval juhul põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse, mille käigus sai vigastada tema enda sõiduk ja teine sõiduk olulises ulatuses, millest pidi menetlusalune isik tegema järelduse, et teise sõiduki omanik on saanud varalist kahju. Sellele vaatamata lahkus menetluslune isik sündmuskohalt. Sellest tulenevalt ei saanud ta ka sündmuskohal õnnetuses osalenud teise juhi ja kahju saajatega vastutuse küsimuses kokkuleppele jõuda, kuivõrd neid ei olnud kohal. Seega ei olnud teise sõiduki juht ega teise vigastada saanud sõiduki omanik menetlusalusele isikule teada, seega ei olnud teada ka kahju saaja. Seega puudusid kõik asjaolud, mis oleks olnud aluseks liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta. LE § 227 sätestab üheselt mõistetavalt, et kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Menetlusalune isik käitus täpselt vastupidiselt. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on menetlusaluse isiku käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal oli
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest oli karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Mõlema sätte lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Menetlusalust isikut karistati
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1/15 ulatuses võimalikust maksimaalsest karistusmäärast.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määrati karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 1/6 ulatuses võimalikust maksimaalsest karistusmäärast ning lisakaristus jäeti kohaldamata. Arvestades kaebuse esitanud isiku põhjendusi, kohtuvälise menetleja arvamust, samuti menetlusaluse isiku süü suurust ning menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal, seda, kuidas menetlusalune isik näitas kaebuse kohtulikul arutamisel ilmselgelt puudulikke teadmisi liikluseeskirja nõuetest, asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Arvestades määratud leebeid karistusi asub kohus seisukohale, et määratud on niigi leebed karistused ja igasugune alus nende karistuste leevendamiseks, veel vähem vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Vastavalt kehtivale karistuspraktikale määratakse karistus üldjuhul sanktsioonis ettenähtud keskmises määras ning vastavalt siis karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule määratakse karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, so siis käesoleval juhul kas alla 9000 krooni või üle 9000 krooni. Käesoleval juhul võiks karistust kergendava karistusena arvestada kaebuses avaldatud kahetsust, kuid ka ühe karistust kergendava asjaolu olemasolu ei saaks olla selliseks asjaoluks, mis võiks tingida niigi põhjendamatult leebete karistuste kergendamise. Kui liiklusõnnetuse põhjustamine toimub üldjuhul ettevaatamatusest, siis liiklusõnnetusest teatamata jätmine ja sündmuskohalt lahkumine on tahtlikult toime pandavad teod ning neid ei saa toime panna ettevaatamatusest. Peale selle nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul oli temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal 3 ka kaks kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mis samuti menetlusalust isikut iseloomustab ja seda enam puudub alus karistuste kergendamiseks. Kaebuses on väidetud ka seda, et karistuse on menetlusalune isik saanud ka omavastutuse tasumise ja kindlustusboonuse tõusuga ning nelja lapsega üksikema jaoks on määratud karistus range. Kohus leiab, et taolised põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad, kuivõrd liikluses osaleja on teadlik liikluses võetavast riskist ja peab arvestama kindlustusvõtjana nii omavastutusega kui ka võimalikust liiklusõnnetusest tulenevate võimalike muude rahaliste kulutustega ning soodustuste kadumisega. Kui isik on raskes materiaalses olukorras, siis puuduvad tal ka materiaalsed võimalused sõiduki rentimiseks või kasutamiseks, kuivõrd menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduki klassi kuuluva sõiduki kasutamisega kaasnevad oluliselt suuremad kulutused kui mõne keskklassi või väiksema sõiduki puhul. Seega on vaatamata kaebuses väidetule menetlusalusel isikul piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et osaleda igapäevases liikluses ja kanda sellega kaasnevaid suhteliselt suuri kulusid. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses esitatud väited kaebuse esitanud isiku raske majandusliku olukorra kohta ei vasta tegelikele asjaoludele ega saa olla ka niigi leebete karistuste kergendamise aluseks. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.