Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peainspektori M Kasak 06.05.2009 kiirmenetluse otsusega nr 1015671575 karistati Aleksandr Belomoev’i
järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selle eest, et menetlusalune isik omas elamisluba töötamiseks OÜ Tehnomet, kuid alates 19.01.2009 sõlmis lepingu ja asus ametlikult tööle OÜ BLRT Marketexi, leping sõlmiti isiku sõnul OÜ BLRT Marketex direktori F Kvitšiga. Menetlusalune isik töötas OÜ BLRT Marketexis ebaseaduslikult alates 19.01.2009a kuni 26.02..2009, millega on rikkunud
Otsusele esitas menetlusalune isik,s.o.kaebaja kaitsja kaebuse, milles leiti, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus kaebaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetamisele. Kaebaja võeti vastutusele
lg 1 ja § 164 alusel, millise sätte kohaselt välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks Eestis. Kaebajale on määratud karistus mitte selle eest, et tal oleks puudunud elamisluba töötamiseks Eestis, vaid selle eest, et alates 19.01.2009 töötas ta sama kontserni tütarettevõttes BLRT Marketex OÜs samal aadressil Kopli 103 Tallinnas, mitte aga OÜs Tehnomet. Välismaalaste seadus selle eest vastutust ette ei näe, ja kohtuvälise menetleja seisukoht selles osas ei vasta seadusele. Välismaalaste seaduse § 51 sätestab Eestis viibimise seaduslikud alused, milleks muu hulgas on lg 1 p 1 kohaselt Eestis elamisluba. Välismaalaste seaduse § 164 kohaselt on väärteoks Eestis töötamiseks seadusliku aluse puudumisel välismaalase poolt Eestis töötamine.kaebajale oli 16.04.2004 väljastatud isikutunnistus elamisloaga töötamiseks. Alates 13.01.2009 on kaebajal isikutunnistus elamisloaga töötamiseks tähtajaga kuni 15.02.2011.Alates 27.02.2009a. on kaebajal isikutunnistus elamisloaga töötamiseks BLRT Marketex OÜ-s,mille kaebaja taotles lähtudes KMA töötajate seisukohtadest ja algatatud väärteomenetlusest. Eeltoodu alusel asub kaitsja seisukohale, et kaebaja suhtes tehtud kiirmenetluse otsus ei vasta seadusele. Kaebaja ei ole rikkunud
lg 1 nõudeid ega toime pannud
Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu,leidis, et vaidluse esemeks ei ole asjaolu, et kaebajal puudub elamisluba Eestis töötamiseks, vaid asjaolu, et kaebaja ei töötanud elamisloas töötamiseks määratud tingimustel. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Kaebaja on taotlenud elamisluba tulenevalt
lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele töötamiseks. Kaebaja isik esitas tähtajalise elamisloa taotluse
lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks OÜ Tehnomet ja KMA väljastas elamisloa töötamiseks OÜ Tehnomet alates 16.04.2004a kuni 15.02.2011.Seoses tema suhtes alustatud väärteomenetlusega esitas kaebaja KMAle uue tähtajalise elamisloa taotluse
lg 1 p 1 alusel elamisloa saamiseks töötamiseks BLRT Marketex OÜ-s ja KMA väljastas elamisloa töötamiseks alates 27.02.2009a. Kuna kaebaja töötas teises firmas ning tal puudus selleks elamisluba, karistas KMA 06.05.2009 oma otsusega kaebajat
lg 1 rikkumise eest, millega kaebaja pani toime
järgi karistatava teo.
lg 1 sätestab, et välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muuks tegevuseks teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti.Seega töötas kaebaja BLRT Marketex OÜs seadusliku aluseta alates 19.01.-26.02.2009a,s.o.1 kuu ja 7 päeva. Kohtuistungil jäi kaebaja kaitsja esitatud kaebuses toodu juurde ja palus selle rahuldada. Kaitsja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Isikut ei saa süüdi mõista teo eest, mida seadus ette ei näe.
sätestab väga selgelt vastustuse juhuks, kui välismaalane töötab Eestis seadusliku aluseta. Seadusliku aluse mõiste on
Seega kõik muud arutused teema ümber kas isik töötas ühe tööandja juures või teise tööandja juures ja rikkus sellega
sätteid, ei ole asjakohane.
lg 1 sätestab, et peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel. Muid kitsendusi see säte ei sea. Kaebajal oli elamisluba Eestis töötamiseks kogu aeg. Leiab endiselt, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokolli, otsusega,kuulanud ära kaebaja kaitsja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamused leidis, et käesoleval juhul oli kaebaja saanud
lg 1 sätestatud alusel elamisloa töötamiseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada. Vastavalt
lg 1 sätetele antakse elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kolme nädala jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. Viimase sätte sõnastusest võib vaid üheselt aru saada sellest, et tööandja peab olema Eestis registreeritud. Seega peab see tööandja olema identifitseeritav. Sellest tulenevalt on
lg 1 kohaselt elamisloa töötamiseks olulised tingimused selles taotluses märgitud
Juhul, kui üks nendest tingimustest kaob, kaob ka alus elamisloale töötamiseks. Kui kaebajal lõppes töösuhe OÜ-s Tehnomet, siis langesid ära ka kõige olulisemad elamisloa töötamiseks tingimused, so tööandja, töökoht. Alates sellest hetkest muutub välismaalase viibimine Eestis seadusliku aluseta Eestis viibimiseks ning selleks, et asuda tööle uue tööandja juurde, peab isik esitama uue taotluse ja lootma, et leidub ka sobiv tööandja ning et kohalik tööturu olukord on selleks soodne. Kui aga tööandjaga töösuhte lõppemisel kaob ära elamisloa alus, on elamisloas määratud tingimused oluliselt muutunud, elamisluba sisuliselt muutunud kehtetuks kuigi loa andmisest ei ole keeldutud, samuti muutub kehtetuks elamisloal märgitud tähtaeg, sest see on seotud tööandja poolt tagatud töötamise ajaga. Tööandjaga töösuhte lõppemisel seda tähtaega enam ei ole, sest see tööandja ei taga töövõtjale enam tööd, seega ei ole enam töökohta. Seega on Eestis viibimise seaduslik alus ära langenud ja seetõttu viibib välismaalane Eestis seadusliku aluseta ja tal on
lg 2 kohaselt keelatud Eestis töötada
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlustatud otsuses märgitud ajavahemikul, s.o.19.01.26.02.2009a puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks kui ka õigus Eestis töötada. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja rikkus üheaegselt nii
lg 1 sätestatud kohustust,s.o.välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, kui ka § 13 lg 3 sätestatud keeldu,s.o.välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks. Selles osas asub kohus seisukohale, et kaebaja töötas välismaalasena Eestis seadusliku aluseta
Kohus leiab,et kaebaja käitumist oleks võimalik hinnata eelmärgitud väärteona kui kiirmenetluse otsuses oleks rikutud õigusnormina märgitud
lg 1 ja 13 lg 3 sätteid, viitega §-le 13 lg 6, mis andnuks aluse kaebaja süüditunnistamiseks
Samas kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuse piiridest, raskendades sellega kaebaja,s.o.menetlusaluse isiku olukorda. Kohus leiab,et vaidlustatud otsuses on väärteo kirjeldus ebapiisav ja puudulik, ei ole ammendavalt kirjeldatud faktilisi asjaolusid, mida hinnates saaks üheselt otsustada, kas isik on pannud toime väärteo,teokirjelduse alusel ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.Kohus ei saa karistada kaebajat,s.o. cfcc vxmenetlusalust isikut teo eest, mida ei ole kiirmenetluse otsuses kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid ja selle kohaselt isikut karistada.Otsuse piiridest väljumine tooks kaasa väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et vaidlustatud otsus kuulub VTMS § 132 p 1 alusel tühistamisele ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele ning esitatud kaebus rahuldamisele. Kohus juhindub VTMS §-st 29 lg.1 p.1,132 p.3,133,134,135. Leo Kunman kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.