1-09-10037/5

1-09-10037 KOHTUMÄÄRUS 21.september 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva linn) avaldaja Andrei Tśernenko avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/2362 seoses täitmise aegumisega. Andrei Tśernenko, sünniaeg 02.juuni 1981.a-isikukood 38106023754, töötu, elukoht: xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu1, 41536 Jõhvi. Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 423, 432 lg 1, Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 2, Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, täitmiskohtunik m ä ä r a b : 1.Rahuldada Andrei Tśernenko avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 066/2004/

1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 066/2004/2362 kohtukulud: kaitsjatasu 123 (ükssada kakskümmend kolm) krooni 90 senti väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada Andrei Tśernenkole (viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi linn) ja Narva kohtutäitur Andrei Krekile (asukoht: Puškini 14, 20308, Narva linn). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 02.märtsi 2001.a kohtumääruse (kohtuasi 1-382) kohaselt mõisteti Andrei Tśernenkolt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 123 (ükssada kakskümmend kolm) krooni 90 senti. Narva Linnakohtu 02.märtsi 2001.a kohtuotsus jõustus 18.märtsil 2001.aastal. 1.1.09.aprillil 2001.aastal kohtuotsus kohtukulude väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Aleksandr Klorenile (täitetoimik nr 246) ja 12.augustil 2004.aastal Narva kohtutäitur Andrei Krekile, asukoht: Puškini 14, 20308 Narva linn. MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu Andrei Tśernenko (lk 1) esitas 25.juunil 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/
2. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal viibi ta kinnipidamiskohas, seetõttu on ta maksejõuetu. Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtumääruses nr 1-382 tehtud määruse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 1-09-10037 3.Narva kohtutäitur Andrei Kreki poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 066/2004/2362 toimiku koopiast nähtub, et Andrei Tśernenko suhtes Narva Linnakohtu 02.märtsi 2001.a kohtumäärus esitati 12.augustil 2004.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Andrei Krekile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 12.augustil 2004.aastal täitevmenetlust täiteasjas nr 066/2004/
3. 21.septembri 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäitur Andrei Krek kohtukulud sisse nõudnud. Kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 8 (kaheksa) aastat 6 (kuus) kuud 3 (kolm) päeva. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Andrei Tśernenko avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/2362 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et Andrei Tśernenko suhtes tehtud kohtumäärus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.Andrei Tśernenko suhtes oli täitemenetlus alustatud kaks korda, 09.aprillil 2001.aastal ja 12.augustil 2004.aastal. Karistusandmete kohaselt on Andrei Tśernenko Narva Linnakohtu 02.märtsi 2001.a kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalkoodeksi § 139 lg 2, p-de 2, 3 järgi, mis vastab Karistusseadustiku § 199 lg-le
4. Karistusseadustiku § 199 lg 2, on teise astme kuritegu. Koosakõlas KarS § 82 lg 1 p-ga 2, oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 3 (kolme) aasta jooksul, s.o hiljemalt 17.märtsiks 2004.aastaks, kuna kohtuotsus ja kohtumäärus kohtukulude väljamõistmisest on jõustunud 18.märtsil 2001.aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 2