4-09-9546 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-9546 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Laivi Noppel Väärteoasi Andres Kesküla` kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Halar Hallimäe` poolt 14.05.2009.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,005017 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitajana kohtuvälise menetleja ametnikuna Andres Kesküla (ik 37010150301) Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Alvar Vill RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135, § 2043 ning kohus otsustas 1) Jätta Andres Kesküla` kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Halar Hallimäe` poolt 14.05.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,005017 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv 3600 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 30.09.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 01.10.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13.10.2009.a. 4-09-9546 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 15.04.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse nooremkonstaabel Silver Soovik`u poolt väärteoprotokoll nr AB1128012 selle kohta, et 15.04.2009.a kella 13:50 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km juhtis A. Kesküla mootorsõidukit (VW Golf, r/n xxxxxx) kiirusega 77±3km/h teel, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h; samuti puudus sõiduki kasutamist õigustav dokument, so volikiri. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3, § 70 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2, § 7435 lg 1 järgi. 14.05.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,005017 on määratud A. Kesküla`le kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A. Kesküla` suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kaebuse sisu 29.05.2009.a esitas A. Kesküla Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas taotlusega tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamiseks täies ulatuses järgmistel põhjustel. Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km algab Tallinna poolt Pärnu suunas sõites mõnisada meetrit enne Pärnu maakonnas asuva Sauga aleviku piiri ning lõpeb Sauga aleviku keskel. Kuna otsuses on nimetatud väärteo toimepaneku kohaks Sauga vald, siis võib üheselt aru saada, et väidetav rikkumine pandi toime enne Sauga aleviku piiri. Seal kehtib aga kiiruspiirang 90 km/h ja vahetult enne aleviku piiri 70 km/h. Seega võis kiirusepiirangu rikkumine olla 7 km/h ±3 km/h. Minimaalselt seega + 4 km/h. Sellisel juhul, kui rikkumine oli tõesti piirkiirusega 70 km/h-s alas, leaib kaebaja, et tegemist oli LE § 126 p 3 rikkumisega ent selle eest ei tohiks karistada LS § 7422 lg 2 alusel vaid LS § 7422 lg 1 järgi, milline sätestab rahatrahvi kuni 10 trahviühikut ehk kuni 600 krooni. Lisaks on menetleja oma otsusega LS § 7422 lg 4 alusel menetlusalusele lisakaristusena määranud juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kuna eelmisest punktist lähtuvalt ei toimunud rikkumist üldse (kui sõiduki kiirus fikseeritri 90 km/h kiiruse alas) või oli rikkumine + 4km/h-s, siis ei ole otsuse tegijal õigust nimetatud Liiklusseaduse punkti karistuse määramisel rakendada. Ka on nimetatud otsuses viidatud menetlusaluse isiku LE § 70 p 3 rikkumisele, millest tulenevalt peab olema mootorsõiduki juhil politseiametnikule esitada sõiduki registreerimistunnistus. Sõiduki registreerimistunnistus oli A. Kesküla`l kaasas, mille ta nõudmisel ka politseiametnikule esitas. Seega jääb kaebajale arusaamatuks, miks on temale ette heidetud LS § 7435 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on eelnevalt olnud sarnaseid rikkumisi, ei anna siiski alust moonutada väärteoprotokolli ning otsuse koostamisel olevaid asjaolusid. Kaebaja leiab, et nii väärteo- kui kiirusemõõtmise protokolli koostamisel eksisid politseiametnikud reaalsete asjaolude fikseerimisel ning ülestäheldamisel, mille kohta kirjutas kaebaja omapoolsed seisukohad ka nimetatud protokollidesse, kuid otsuse 2
(5)4-09-9546 koostamisel neid arvestatud ei ole. Viidates eeltoodule ei tunnista A. Kesküla ennast ülalnimetatud otsuses kirjeldatud rikkumistes süüdi ning palub tühistada täies mahus otsus väärteoasjas nr 2670,09,
- Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Vill oma 15.06.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Antud rikkumine toimus Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km, kus asub kiirusepiirang „lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h". Enne seda asub kiiruspiirangu märk „lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h". Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti märgi „suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h" alas 77 km/h ± 3km/h. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanek on leidnud tõendamist ja vastu võetud otsus seaduslik. Samuti märgib menetleja, et menetlusalust isikut on varem karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest kaheksal korral, lisaks on rakendatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmisega kolmel korral. Karistuse määramisel oli menetlusalusel isikul 4 kehtivat liiklusalast rikkumist, nendest üks lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta A. Kesküla` kaebus rahuldamata ning 14.05.
- a otsus väärteoasjas nr 2670,08,005017 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et A. Kesküla` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtuliku uurimise käigus andis tunnistaja S. Soovik ütlusi selle kohta, et täitsid koos Kadri Brand`iga 15.04.2009.a töökohustusi ning teostasid Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km liiklusjärelvalvet. Kiiruse mõõtmine toimus seisvast politseiautost kiirusmõõteseadme Stalker’iga. Seade oli suunataud Tallinna poole kust liikus WV Golf Pärnu suunas 50 km/h alas kiirusega 77 km/h. Pärast kiiruse fikseerimist peatati sõiduki, tutvustati isikule õigusi ja kohustusi, näidati kiirusmõõteseadmel Stalker fikseeritud kiirust. Tunnistaja kinnitas, et kiiruse ületamine toimus kindlasti 50 km/h alas, kuna kiiruse piirang oli paigutatud juba enne kurvi – seega oli politseiautost võimalik jälgida ainult maanteel 50 km/h alas liikumist. Tunnistaja K. Brand kinnitas, et 15.04.2009.a koos nooremkonstaabel S. Soovik`uga teostasid liiklusjärelvalvet Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km, kus märkasid Tallinna 3
(5)4-09-9546 poolt Pärnu poole liikumas sõiduautot WV Golf 50 km/h alas sõites kiirusega 77 km/h. Tunnistaja kinnitas, et liiklus polnud tihe ning kiirust mõõdeti seisvast autost. K. Brand andis ütlusi kohtus selle kohta, et on pädev kiirust mõõtma, läbinud vastavad kursused, mõõteseade oli taadeldud, kiiruse fikseerimine toimus umbes 100 meetrit maanteest eemal, auto seisis sel hetkel esiotsaga maantee suunas. Tunnistaja kinnitas, et auto kiiruse fikseerimine toimus kindlasti 50 km/h alas. Seejärel, kui sõiduk oli neist möödunud, sõideti järele ja anti peatumismärguanne. Mootorsõidukit juhtivaks isikuks osutus A. Kesküla, kellel puudus sõiduki kasutamise õigustav dokument, so volikiri ning kes ei olnud nõus kiiruse ületamisega. Pärast seda vormistas S. Soovik väärteoprotokolli. Kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus järeldusele, et kohtuotsuse tegemise aluseks tuleb võtta tunnistajate ütlused ja kõrvale heita kaebuse esitaja seisukohad kui mitteusaldusväärsed. Kohus leiab et politseitöötaja poolt suunatud kiirusemõõteseade oli suunatud WV Golf’le, millega fikseeriti sõiduk ja ainult üks sõiduk, jättes teised sõidukid tähelepanuta. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et mõõtevahend oli taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRSS 08/00118). Kohus juhib veel tähelepanu asjaolule, et kaebuses oli lisatud tl
(2)koopia X-GIS kaardipanga maanteede ametlikust kaardist, kus tunnistaja osutas kohtuniku ja kaebuse esitaja juuresolekul politseiauto asukoha kõrvalteel, kust fikseeriti sõiduki WV Golf kiirus. Kaebuse esitaja samas osundas punasega märgitud Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 123. kilomeetri ulatuse. Tõsikindlalt on tuvastatud asjaolu, et kiiruse piirang 50 km/h oli paigaldatud enne kurvi nii tunnistaja kui ka kohtuväline menetleja ütluste kohaselt. Samuti kinnitas kaebuse esitaja kaebuses, et aleviku piir algas mõnikümmend meetrit enne ristumist teega nr 19214, mis on jälgitav maantee kaardil (tl 2). Seega nii kaebuse esitaja kui tunnistajate ütlused langevad põhiosas kokku kiirusepiirangu algusega. Seega on asjas kogutud materjalidega tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Väärteootsusega on A. Kesküla`le süüks pandud veel, et tal mootorsõidukit juhtides ei olnud teda kontrollinud politseitöötajatele esitada sõiduki kasutamist tõendavat dokumenti, so volikirja. A. Kesküla leiab kaebuses, et LS § 7435 lg 1 alusel karistati teda selle eest, et tal ei olnud esitada sõiduki registreerimistunnistust. Samas väärteoprotokollis antud ütluses kaebuse esitaja aga kinnitab, et volikiri oli tõesti koju ununenud oma auto dokumentide vahele. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud tunnistaja K. Brand ütlustega, et isikul puudus volikiri. Samuti tunnistas kaebuse esitaja ise väärteoprotokollis, et volikiri jäi koju. Justiitsministeeriumi sõiduki detailandmete päringust nähtub, et WV GolF [r/n xxxxxx] sõiduki omanikuks on Swedbank Liising AS, vastutavaks kasutajaks Elo Kesküla. LS § 17 lg 3 kohaselt Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab olema kaasas omaniku või registreerimistunnistuses kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt välja antud sõiduki kasutamise volikiri kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja. Nimetatud volikirja kaebuse esitajal politseitöötajale esitada polnud. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane. Arvestades eeltooduga kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust 4
(5)4-09-9546 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja poolt on kaebaja suhtes antud juhul kohaldatud nii põhikaristust rahatrahvi näol kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul vastab kohaldatud karistus toimepandud teo raskusele ja isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, so A. Kesküla` on varem karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest kaheksal korral ning rakendatud on ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist, kolmel korral. Kõnealuse väärteo toimepanemise hetkel oli kaebuse esitajal Karistusregistri andmetel neli kehtivat liiklusalast rikkumist, nendest üks lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seega leiab kohus, et A. Kesküla ei ole oma käitumisest järeldusi teinud ning eelnevalt määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ning seda suuremas määras kui eelnevalt. Silmas pidades karistuse eripreventiivset eesmärki, so arvestades võimalust mõjutada A. Kesküla edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et A. Kesküla`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks või muutmiseks, sh juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks või selle tähtaja lühendamiseks. Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallimäe` poolt 14.05.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,005017 ei kuulu tühistamisele ning A. Kesküla` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 5
(5)