1-09-3137/20

1-09-3137 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-3137 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi Rafail Safini süüdistuses KarS § 209 lg.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja prokurör Ilona Ladokha Prokurör Ilona Ladokha Süüdistatav Rafail Safin, ik. 35505210290, töök. V. E. OÜ, eluk. XXXX XX X-XX XXXXXXX, varem kohtulikult karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
3. mai 2009.a. otsus Rafail Safini suhtes ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtumäärus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. oktoobril 2009.a., kuid selle peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Kokkuleppementluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. mai 2009.a. otsusega tunnistati Rafail Safin süüdi KarS § 209 lg.1 järgi ja karistati 3 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 alusel jäeti tingimis täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Sama kohtuotsusega jäeti läbi vaatamata Tallinna Pensioniameti tsviilhagi - 73 609 kr. suuruse summas süüdistatavalt R. Safinilt väljamõistmise kohta. R. Safin tunnistati süüdi selles, et tema,
6. oktoobril 2005.a., esitas Tallinna Pensioniametile teadvalt võltsitud RAS „O.“ väljateenitud aastate pensioni tõendi, S. K. AS tõendi ja isikukaardi, millede alusel Tallinna Pensioniamet oma
7. novembri 2005.a. otsusega määras süüdistatavale R. Safinile väljateenitud aastate pension, mida maksti 31.oktoobrist 2005.a. kuni
8. juulini 2007.a. ning põhjustati varaline kahju 77609 kr. suuruses summas. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt on maakohus, kokkuleppemenetluse korras tehtud kohtuotsusega tsiviilhagi läbi vaatamata jättes, oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest kohtotsus ei vasta KrMS §-s 248 sätestatule. Apellant osundab Riigikohtu 3-1-1-52-07 otsuses väljendatud seisukohale kohtu poolt kohtumenetluse poolte kokkuleppesse puutuvate asjaolude sisulise kontrollimise ulatuse kohta. KrMS § 306 lg.1 p.-st 11,13,14 tulenevalt ei tohiks kohus kokkuleppemenetluse korras kohtuotsust tehes jätta tähelepanuta kuriteoga tekitatud kahjuga ja tsiviilhagi rahuldamisega seonduvat. Lisaks kuriteo kvalifikatsioonile ning prokuröri poolt taotletavale karistuse liigile ja määrale, peab menetlusosaliste vahel olema saavutatud kokkulepe tekitatud kahju laadi, selle suuruse ning tsiviilhagi rahuldamise ulatuse osas. Kokkuleppemenetluse korras süüdistatavat R. Safinit kohtu alla andes ei tekkinud maakohtul kahtlusi poolte kokkuleppes tsiviilhagiga seonduvas osas. Vastasel juhul pidanuks korraldama eelistungi või tegema määruse kriminaalasja prokuratuurile tagastamise kohta. Jättes tsiviilhagi läbi vaatamata põhjusel, et seda ei saa tsiviilkohtupidamise korras esitada, rikkus maakohus KrMS § 310 sätestatut. KrMS § 310 lg.3 järgi on kannatanul, kelle tsiviilhagi jäeti kriminaalasja arutamisel läbi vaatamata, õigus see uuesti esitada tsiviilmenetluse korras. TsMS § 426 lg. kohaselt loetakse, et läbivaatamata jäätud hagi pole kohtumenetluses olnud ning hageja võib sama hagiga, sama kostja vastu, samal alusel ja sama hagieseme üle kohtusse pöörduda. Asudes seisukohale, et ebaõigesti väljamakstud pension tuleb tagas nõuda pensionikindlustuse seaduse §-des 47 ja 48 täheldatud haldusaktiga, läheb maakohus vastuollu KrMS § 310 lg.3 tuleneva õigusega esitada läbi vaatamata jäänud hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav R. Safin võtnud omaks Tallinna Pensioniameti esitatud hagi ja asunud kuriteoga tekitatud kahju hüvitama 2000 kr. suuruste igakuiste maksetega. Apellandi hinnangul on menetlusökonoomia seisukohalt ebamõistlik ja riigi ressurssi raiskav asuda asjas haldusakti koostama ja selle alusel tsiviilhagi rahuldada, kui seda saaks teha maakohus menetluses oleva kriminaalasja lahendamise käigus. Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu
9. mai 2009.a otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nõustub apellandi seisukohaga, et lahendades kokkuleppemenetluses korras tehtud kohtuotsusega Tallinna Pensioniameti esitatud tsiviilhagi muul viisil kui oli ette nähtud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul koostatud kokkuleppes, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, jättes KrMS § 306 lg.1 p.11 küsimuse lahendamisel tekkinud kahtluse korral KrMS § 248 lg.1 p.2 või 3 alusel tehtud määrusega kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata. Tsiviilhagi rahuldamise ulatus ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine on kohtuotsuse tegemisel lahendatavaks küsimuseks, mis puudutab mitte ainult süüdistatava, vaid ka kannatanu huve. Kannatanu kokkuleppemenetlusest keeldumise korral on KrMS § 239 p.4 järgi kokkuleppemenetlus välistatud. Seega väljendab kannatanu nõustumine kokkuleppemenetlusega ka tema nõustumist tsiviilhagisse puutuvate kokkuleppe tingimustega. Kohtu poolt omal algatusel kokkuleppemenetluse korras arutatavas asjas tsiviilhagi lahendamisega seonduvate kokkuleppe järgsete asjaolude muutmine riivab oluliselt kannatanu õigusi. Kohtu poolt kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse tegemine eeldab, et kohus kokkuleppega nõustub. Kui kohus kokkuleppega ei nõustu ja seda ka ainuüksi tsiviilhagisse puutuvas osas, siis tulen kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile KrMS § 248 lg.1 p.2 või p. 3 alusel. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-47-07 väljendatud seisukoha järgi saab kohus kriminaalasja lahendamisel tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, kui selleks on menetluslik alus. Kriminaalmenetluse seadustikus on ainuke tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alus sätestatud § 272 lg.-s
10. Lisaks tuleb järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid, juhul kui konkreetse hagi läbivaatamata jätmise aluse kohaldamine ei ole välistatud kriminaalmenetluse eripära tõttu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ja prokuröri ning süüdistatava kokkuleppest nähtub, et süüdistatav R. Safin on nõustunud kuriteoga varalise kahju põhjustamisega ja Tallinna Pensioniameti poolt esitatud tsiviilhagi suurusega. TsMS § 440 lg.1 järgi rahuldab kohus hageja nõude kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Asjas pole ka vaidlust, et kahju oli tekitatud süüdistatava R. Safini õigusvastase teoga ning kahju hüvitamise koormis asetub VÕS § 1043 alusel süüdistatavale. Käesoleva kriminaalasja arutamisel maakohtus on prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja jäänud kokkuleppe juurde ning maakohtul puudus seaduslik alus otsusega muuta kokkuleppe sisu tsiviilhagi suuruse või väljamõistmise osas. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud KrMS
11. peatüki 2 jaos sätestatud kokkuleppemenetluse korda, mistõttu tehtud kohtuotsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.2 p.2; § 338 p.3; § 339 lg.2 ; § 341 lg.2 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
12. juuni 2009.a. otsuse täies ulatuses ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioon rahuldada. I. AMANN J. PAAP M. PREIMER