← Eesti

4-09-10526/5

4-09-10526 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.september 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, 20308 Narva linn Kohtuasja arutamise aeg ja koht 21.september 2009.a, Narva kohtu

§ 202

lg 2 täitmiskohtunik määrab: 1.Rahuldada Maksim Juśkovi avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas 066/2005/

  1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 066/2005/971 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,05,002307 määratud rahatrahvi sissenõudmisest seoses täitmise aegumisega. 3.Määrus väljastada: 3.1.Maksim Juśkovile (aadress: Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi ); 3.2.Narva kohtutäitur Andrei Krekile, aadress: Puškini 14, 20308 Narva linn. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK
  2. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse nooremkonstaabel Vladimir Kirillovi 28.veebruari 2005.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2330,05,002307 karistati Maksim Juśkovi Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 10 (kümme) trahviühiku ulatuses, s.o 600 (kuussada) krooni. Otsus jõustus 16.märtsil 2005.aastal. 4-09-10526 1.1.Nimetatud otsus väärteoasjas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Andrei Krekile (asukoht: Puškini 14, 20308, Narva linn). MENETLUS MAAKOHTUS 2.Avaldaja Maksim Juśkov esitas (lk 1) 09.juunil 2009.aastal Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2005/
  3. 2.1.Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et väärteoasjas nr 2330,05,002307 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Narva kohtutäitur Andrei Kreki poolt on maakohtule edastatud täiteasja nr 066/2005/971 toimiku koopiast nähtub, et Maksim Juśkovi suhtes Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse nooremkonstaabel Vladimir Kirilovi 28.veebruari 2005.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,05,002307 esitati 13.aprillil 2005.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Andrei Krekile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 13.aprillil 2005.aastal täitemenetlust täiteasjas nr 066/2005/971 ning 13.aprillil, 11.juulil 2005.aastal Maksim Juśkovile saadeti täitekutse koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsusega otsuses märgitud aadressile. 3.1.Täitetoimingust teavitati ka võlgnikule. Täitevtoimiku materjalidest nähtub, et Narva kohtutäitur Andrei Kreki ametialasele arveldusarvele mingeid summasid ei laekunud. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Maksim Juśkovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 066/2005/971 seoses täitmise aegumisega kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 4.1.

§ 202

lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvölise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.2.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 4.3.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. 4.4.Asja materjalidest nähtub, et Maksim Juśkovi suhtes tehtud väärteoasjas kiirmenetluse otsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetus otsus täitvale asutusele. Võlgnikule on arutatavas täiteasjas saadetud täitemenetluse kohustusliku osana täitekutse, mida saab käsitleda reaalse täitmise algusena. Menetluse käigus on Narva kohtutäitur Andrei Krek kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite. Kinnisvara olemasolu ja võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kontrollitud ei ole. Kuna Maksim Juśkovi suhtes oli täitemenetlus algatatud 13.aprillil 2005.aastal, aga väärteoasjas kiirmenetluse otsus on jõustunud 16.märtsil 2005.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 15.märtsiks 2006.aastaks. 2

(4)4-09-10526 Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. 4.5.Vastavalt Karistusseadustiku §-le 82 lg 2 p 1 peatud otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. „

näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või

kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kahtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril

s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu-või kohtuvälise menetleja otsust“. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,

§ 202

lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,

§ 202

lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja Maksim Juśkov ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 4.8.Narva kohtutäitur Andrei Krek ei ole suutnud tõendada, et Maksim Juśkov oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks

s sätestatud meetmeid kasutades kohtuvölise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäitur Andrei Krek teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. 3

(4)4-09-10526 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1,

§-st 202 lg 1, 2 rahuldab täitmiskohtunik Maksim Juśkovi avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri poolt alustatud täiteasjas 066/2005/971. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.