4-09-16291/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-09-16291 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kaja Aljamaa Väärteoasi Raivo Heinat’t kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 7.08.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2510,09,003808 Menetlusalune isik Raivo Heinat, isikukood 35406080317, elukoht xxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalesid Raivo Heinat ja politseiametnik Üllar Kütt Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 2510,08,003808 muutmata ja kaebus rahuldamata. 7.08.2009.a otsus väärteoasjas nr Lubada tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 750 krooni igas kuus tasumisega Rahandusministeeriumi arvele ASis SEB Pank 10220034796011 või ASis Swedbank 221023778606, mõlemal juhul viitenumber
2. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, mis on 9000 krooni, selle eest, et juhtis mootorsõidukit seisundis, mille puhul ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,32 mg, tuvastamise tulemus 0,37 mg/l, ning juhtides sõidukit tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses. Lisakaristuseks on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebuse esitaja põhjendab ja selgitab, et on nõus rahalise karistusega, kuid mitte lisakaristusega. Lisakaristuse tulemusena jääb ise ilma tööta ja firma jääb tegevuseta 3 kuuks. Kohus võiks arvestada, et omab juhtimisõigust üle 30 aasta ja tal pole varasemaid liiklusrikkumisi. Sõiduvahend, millega sõitis ja sõidab, on liisitud. Lisakaristus põhjustab pankroti talle. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Määratud rahatrahv on keskmine suurus, mis näeb ette LS § 7419 lg 2 sanktsiooni trahvimäär. Lisakaristuse tähtaeg on lühim, mida märgitud paragrahv ette näeb. Kaebaja süü on leidnud tõendamist. Ise tunnistas samuti alkoholi tarvitamist enne juhtima asumist. Otsuse tegemisel ei olnud raskendavaid asjaolusid, kergendavad asjaoluna on arvestatud kahetsust. Kuid arvestada tuli karistuse määramisel seda, et lisaks veel põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Tööl käimine ei ole takistanud ega pannud hoiduma rikkumise toimepanemisest. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik jääb oma kaebuse juurde, kuid muudab kaebuse taotluse osa. Lisakaristuse võiks kohus kohaldada tingimisi 1 aastase katseajaga. Nii saaks jätkata autoga liikumist ja ei jääks tööta. Auto on talle töövahend, millega saab vedada tööriistu ja –vahendeid. 3o-aastase juhistaaži puhul ei ole olnud sellist rikkumist. Teda ei kutsutud otsuse tegemise juurde, temaga ei ole keegi vestelnudki. Kuigi tahtis sõita tanklasse suitsu ostma ta sinna ei jõudnud, sest enne juhtus avarii. Tagasikeerates oli autoomanik kohale jõudnud. Kohtuvaidluses jääb ikkagi katseaja taotluse juurde. Kohtuväline menetleja jääb arvamuse juurde, et kaebust ei saa rahuldada. Tingimisi karistust ei saa määrata väärteo korral. Alkoholi tarvitamine on leidnud tõendamist, siis on ka karistus rangem. Toime on pandud kaks rikkumist, mille eest on ette nähtud ranged karistused. Küll aga saaks leevendada, kui lubada rahatrahvi tasumist ositi. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud ühel ja samal ajal kahe väärteo toimepanemine, milledeks on sõiduki juhtimine lubatust kõrgema alkoholipiirmääraga ning enne sõidu või manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, põhjustades liikulusõnnetuse varalise kahjuga. Karistus on talle määratud raskema karistuse järgi, milleks on LS § 7419 lg 2-s sätestatud tegu, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,32 milligrammi, tuvastamisel 0,37 mg/l, mis on eeltoodu järgi karistatav määr. Samuti on rikutud liikluseeskirja (LE) § 91 nõudeid, mille alusel on kohustus enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduda, kas on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Kohtuväline menetleja on otsustanud karistada rahatrahviga 150 trahviühikut võimalikust karistuse liikide valikust ja lisakaristusega, kuna on toime pannud kaks väärtegu. Menetleja on kasutanud sama paragrahvi
3. lõikest tulenevat, mis lubab kohaldada süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Menetlusaluse isiku karistuseks kahe väärteo eest lisaks rahatrahvile on juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et menetlusalune isik on märgitud väärteod toime pannud kindlakstehtud ajal ja kohas. Peale tõendite, milleks on alkoholimäära tuvastamise dokumendid, menetlusaluse isiku kirjalikud ütlused ja tunnistaja ütlused, juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja liiklusõnnetuse akt, on isik ise tunnistanud kohtuistungil, et oli alkoholi tarvitanud enne sõidukit juhtima asumist ning juhtima asudes põhjustas varalise kahju teisele sõidukile. Kohus leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on leidnud tõendamist. Seega on igati põhjendatud tema karistamine. Põhikaristusega on menetlusalune isik nõustunud. Kohtu 2 hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus teo raskusele. Põhikaristus ei ületa keskmist rahatrahvi määra. Kaebuse esitamise on menetlusalune isik ette võtnud sellepärast, et lisakaristus põhjustab tema omaduses oleva ettevõtte seiskumise ja tema tööta jäämise ning sellega ei suuda liisingumakseid tasuda, mis on olulised asjaolud, mille tõttu tuleks tühistada lisakaristuse kohaldamine. Kohtu hinnangul on määratud lisakaristus vastavalt liiklusseaduse sättele. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusseadustiku (KarS) §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest on kohtuväline menetleja lähtunud. Tuvastatud on kergendav asjaolu, millega on arvestatud. Eraldi raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Samuti kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid, mis tulenevad karistusseadustikust. Olles üle kontrollinud tuvastatud väärtegude asjaolud leiab kohus, et menetlusalune isik on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus ei ole üldsegi ülemäära suur. Lähtutud on sanktsiooni keskmisest määrast ja lisakaristuse puhul sanktsiooni minimaalsest määrast. Seega on ka arvestatud, et tegemist on viimase aasta esmase liikluseeskirja nõuete rikkumisega. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Selgituseks saab kohus lisada, et kohus ei saa iseseisvalt oma äranägemise või taotleja arvamuse järgi otsustada karistuseks seda, mida menetlusalune isik on taotlema asunud. Lähtuda tuleb seaduslikest võimalustest. Väärteo eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv või arest või juhtimise õiguse äravõtmine. Seega ei ole võimalik isikut karistada tingimisi katseaja määramisega. Küll aga on võimalik seadusest tulenevalt rahuldada isiku taotlus rahatrahvi osatamiseks. Selgituseks lisab kohus seda, et karistamise otsustamisel on otsustajal otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Kahjuks ei ole asjas kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist 15 päeva jooksul peale väärteoprotokolli koostamist. Menetlusalune isik ei ole tutvunud väärteoprotokolli teise leheküljega, kust oleks saanud oma ootustele ja tekkinud küsimustele kiiremad vastused. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise, ning juulist 2009 on veelgi karmistanud sanktsioone. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Asjas ei esine ühest arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada, ka öisel ajal, samuti väljaspool maanteed. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja teadlikult, sest menetlusalune isik on tarvitanud alkoholi ja on olnud teadlik sellest sõidukit juhtima asumisel. Ei ole teinud sellest järeldus ega kaalunud, kas ikka on alkoholi mõju kadunud. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7419 lg 2 ja LE §-st
4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3