lg 1 ja lg 2 täitmiskohtunik määrab: 1.Rahuldada Maksim Juśkovi avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks teha suhtes alustatud täiteasjas 066/2004/4121. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 066/2004/4121 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2330,04,007733 määratud rahatrahvi summas 600 (kuussada) krooni sissenõudmisest seoses täitmise aegumisega. 3.Määrus väljastada: 3.1.Maksim Juśkovile, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas, Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi linn; 3.2.Narva kohtutäitur Andrei Krekile, aadress: Puškini 14, 20308 Narva linn. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitseosakonna nooremkonstaabel Vladimir Kirillovi 13.novembri 2004.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 1
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvölise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.2.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 4.3.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. 4.4.Asja materjalidest nähtub, et Maksim Juśkovi suhtes tehtud väärteootsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetus otsus täitvale asutusele. Võlgnikule on arutatavas täiteasjas saadetud täitemenetluse kohustusliku osana täitekutse, mida saab käsitleda reaalse täitmise algusena. Menetluse käigus on Narva kohtutäituri asendaja kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite. Kinnisvara olemasolu ja võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kontrollitud ei ole. Kuna Maksim Juśkovi suhtes oli täitemenetlus algatatud 27.detsembril 2004.aastal, aga otsus väärteoasjas on jõustunud 29.novembril 2004.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 18 (kaheksateist) kuulise jooksul, s.o hiljemalt 28.maiks 2006.aastaks. 4.5.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult 2
näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või
kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kahtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. 4.7.Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril
s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust“. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.8.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,
lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,
lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja Maksim Juśkov ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Vastupidi Narva kohtutäitur Andrei Krek oli teadlik, et Maksim Juśkov viibib kinnipidamiskohas, s.o Viru Vanglas. 4.9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 4.10.Narva kohtutäitur Andrei Krek ei ole suutnud tõendada, et Maksim Juśkov oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks
s sätestatud meetmeid kasutades kohtuvölise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäitur Andrei Krek teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1,
§-st 202 lg 1 ja lg 2 rahuldab täitmiskohtunik Maksim Juśkovi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.