1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-15897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-15897 (

§ 263

p1,4 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Kaitsja Alaealine J.K., ik. varem kriminaalkorras karistamata, kuid prokuratuur lõpetas 23.10.2006.a. KrMS § 201 alusel menetluse kriminaalasjas nr 06274000328 /tl 74-75/, milles J.K. `t kahtlustati

§ 263p 1 ja p 4 järgi ning 05.03.2009.a lõpetas prokuratuur Kr

MS § 202 lg 7 alusel menetluse kriminaalasjas nr 08250002163, milles J.K.`t kahtlustati

§ 121

järgi /tl 69-71/, väärteomenetluse korras karistatud kuuel korral, viimati 13.05.2009.a. Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt Liiklusseaduse § 7436 lg1 alusel rahatrahviga 540 krooni, milline trahv on tasutud, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Andres Tamm 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.K. kolm

§ 263

p1,4 ja mõista karistuseks vangistus

§ 68lg1 alusel arvata karistusaja hulka J.K.’ e kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 01. juunist 2009.a. kuni 02. juunini 2009.a., so. kaks

87 lg1 p2 alusel vabastada J.K. talle mõistetud karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule kaheteistkümneks

§ 75

lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p2,4 alusel määrab kohus, et J.K.

on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X Ametikoolis ja täitma koolikohustust ; Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse jõustumisel - ära jätta. J.K.e suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Välja mõista J.K.e’ lt kahjutasu 983 (üheksasada kaheksakümmend kolm) krooni 80 senti kannatanu D.T.’ i ( a/a nr 221040963850 Swedbank ) kasuks. Välja mõista J.K.e’ lt kahjutasu 150 (ükssada viiskümmend) krooni kannatanu A.V.’ i (arveldusarve nr 221029670423 Swedbank ) kasuks. Välja mõista J.K.e’ elt 92 (üheksakümmend kaks) krooni Eesti Haigekassa kasuks (arveldusarve number on 10022088784002 SEB Pangas) Vabastada J.K. osaliselt menetluskulu-sundraha ja arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Välja mõista J.K.elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 5000 3 (kolm tuhat krooni) krooni. Alaealisel J.K.el rahaliste vahendite puudumisel panna temalt väljamõistetud sundraha 5000 (viis tuhat) krooni hüvitamise kohustus tema seaduslikele esindajatele - emale O.K.e’ ele () ja isa J.K.’ele () kuni poja täisealisuseni. Sundraha ning muu menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 109-15897, isik kelle eest tasutakse – J.K., nõude liik – sundraha. Sundraha ning muu menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid, milleks on kannatanu A.V.`il lõhutud särk ja dressipluus, millised asuvad Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare jaoskonna asitõendite hoiuruumis hävitada. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik J.K.t süüdistatakse selles, et tema alaealisena, viibides 30.mail 2009.a kella 23:30 ajal Kuressaare linnas Kauba tänav 13 asuva Kapteni Kõrtsi ees, s.o avalikus kohas, kus isikute grupis koos alaealise G.K.`ga väljendas oma käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu sellega, et eirates tavade, heade kommete, normide- ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse vabalt realiseerida oma õigusi ja vabadusi, häiris oma käitumisega teiste kõrtsi ees viibinud isikute, sealhulgas A.V.`i ja D. T.`i rahu ja kindlustunnet sellega, et hakkasid kõigepealt nimetatud isikuid erinevate küsimuste esitamise teel tülitama, misjärel tungisid neile tühisel ajendil, seega põhjusetult kallale, kusjuures peksid D. T.`i käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda ning rebisid katki A.V.`il seljas olnud dressipluusi maksumusega 300.-krooni, põhjustades oma ühise tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu D. T.`ile füüsilist valu ning mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused – parema näokolju, parema temporaalpiirkonna ja parema küünarliigese piirkonna marrastused ning varalise kahju summas 1200.-krooni, millest 1000.-krooni moodustab kannatanu pükste tagataskust asetleidnud sündmuse käigus kaduma läinud sularaha väärtus ja 200.-krooni moodustab kannatanul seljas olnud särgi lõhkumisega tekitatud kahju ning tekitasid A.V.`ile varalise kahju summas 300.-krooni. 4 Sellise tahtliku tegevusega, mis häiris teise isiku rahu ja turvatunnet ning avalikku korda, pani J. K. toime avaliku korra raske rikkumise isikute grupi poolt ning vägivallaga, s.o

§ 263p 1 ja p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku J.K.e süüdistuses

§ 263

p1,4 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. J.K. on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm nõustusid J.K.’ ele süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus J.K.’ ele nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p 1 ja p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.K.`e kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 01.06.2009.a kell 12:00 kuni 02.06.2009.a kell 12:30 /tl 15-16/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt

§ 75sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks.

Määrata, et J.K. on allutatud käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud käitumiskontrolli tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid X Ametikoolis ja täitma koolikohustust. J.K. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. J.K. on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. J.K. kinnitas, et kokkuleppe prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult. Tsiviilhagidele vastuväited puuduvad. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on nõusolekud andnud kannatanud ja alaealise süüdistatavad seaduslikud esindajad-tsiviilkostjad- ema O.K. ja isa J.K.. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav J.K., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanute D. T.’i ja A. V. on esitanud tsiviilhagi kahjutasu väljamõistmiseks, tsiviilhagidele süüdistataval vastuväited puuduvad. Lisaks on J.K.`e ja G.K. poolt D. T.`ile tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o. Sihtasutusele Kuressaare Haigla ravikulusid summas 184.krooni /tl 56/, millest alaealise G.K. seadusliku esindaja R. K. poolt on hüvitatud ½ osa, s.o 92.-krooni /tl 106/ ning alaealise J.K.`e poolt tuleb hüvitada 92.-krooni. Eesti Haigekassa arvelduskonto number on 10022088784002 SEB Pangas. Ka selle summa väljamõistmisele süüdistataval vastuväited puuduvad. 5 Alaealise G.K. osas on käesoleva kriminaalasja menetlus 16.septembril 2009.a lõpetatud KrMS § 202 lg 7 sätete alusel ning temale on kohustusena määratud Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaaltalituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all teostada 60 tundi üldkasulikku tööd /tl 107-110/; Kohus leiab, et J.K. tuleb süüdi tunnistada

§-263 p1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalhooldusametniku kohtueelse ettekande kohaselt on J.K. sobilik isik kriminaalhooldusele. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 kuulub alusel kuuluks J.K.’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav J.K. on X-ne aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses ja kellel selletõttu iseseisev sissetulek puudub. J.K. on oma vanemate ülalpidamisel. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale ja tema emale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 5000.00 kroonile ja vabastada ta arvestatud kaitsjatasu 495.60 krooni tasumisest riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik