Kohustada Igor FINENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Igor FINENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Igor FINENKO kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Igor FINENKO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Finenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Finenko on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 09.12.2005 kohtuotsusega Karistusseadustiku (KarS) §122 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 06.12.2007 määrusega pikendati Igor Finenkole määratud katseaega 1 aasta võrra. Viru Maakohtu 18.06.2008 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja Igor Finenkole mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust pöörati KarS §74 lg.4 alusel täitmisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on vangistuses osalenud taastava õiguse programmis Tee, läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu (kuulamine, enesekehtestamine, kokkulepete sõlmimine, kriitika tegemine ja talumine). Kinnipeetav töötas Viru Vanglas 01.03.2009 – 31.05.2009 koristajana, oli eemaldatud töölt seoses kaklusega kaaskinnipeetavatega. Veebruaris 2009 töötas pesumajas, hetkel ei tööta, kuid alates 17.08.2009 osaleb eesti keele algtaseme kursustel. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvamuse kohaselt leiab ametnik, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Elama asub vabanemise korral elukaaslase juurde. Tegemist on munitsipaalkorteriga, 2 kus elab lisaks elukaaslasele ka kinnipeetava alaealine poeg. Kinnipeetav oli juba 2005.aastal määratud käitumiskontrollile, kuid katseaja jooksul rikkus ta pidevalt käitumiskontrolli nõudeid ja sooritas katseajal uue kuriteo. Kinnipeetava viibimine ühes korteris oma pojaga, kes oli kriminaalasjas kannatanu, suurendab vägivalla kasutamise ohtu poja suhtes. Maakohtu istung Kinnipeetav Igor Finenko ei soovinud maakohtu istungil midagi lisada, kinnitas vaid, et vabanemisel asub elama elukaaslase juurde ja asutab oma firma. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Igor Finenko tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Igor Finenko vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Igor Finenko viibib vangistuses alates 28.05.2008, s.o. rohkem, kui 1 aasta 5 kuud. Karistust on lõpuni 27.11.2009 kanda veel 24 päeva. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Maakohus nõustub küll prokuröri abiga selles osas, et antud juhul tuleb arvestada kindlasti seda, et kinnipeetav ei suutnud läbida katseaega rahuldavalt ja pani katseajal toime uue kuriteo, kuid leiab, et lisaks sellele tuleb kindlasti võtta arvesse ka alljärgnevat. Vangistusest vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, kus elab kinnipeetava elukaaslane koos kinnipeetava alaealise pojaga. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub, kuid ta on kindel, et suudab alustada oma firmaga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuse ajal läbinud erinevaid programme ja sotsiaalsete oskuste treeninguid. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ei nõustunud ning viitas ennekõike uue kuriteo toimepanemise ohule seoses ühes korteris elamisega kinnipeetava pojaga, kes oli eelmises kriminaalasjas kannatanu. 3 Maakohus nõustub, et tegemist on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriga, kuid leiab, et seda riski on võimalik vähendada kriminaalhooldusega. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. vähem, kui 1 kuu enne karistuse tähtaja lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb vähem kui kuu aja pärast tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et kinnipeetav asub vabanemisel elama ühte korterisse oma alaealise pojaga, kes oli kriminaalasjas KarS §122 järgi kannatanu, on vabanemise korral koos kriminaalhoolduse teostamisega palju ohutum ja turvalisem ka pojal. Arvestades eeltoodut, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Igor Finenko vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige selleopärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vähem, kui kuu ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud isikule on esmakordsest vangistusest vabanemisel selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond ja eelkõige alaealine poeg vähem ohustatud. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Igor Finenkole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse Igor Finenko KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste karS §75 lg.2 p.4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - osalema sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et lisaks enda ülalpidamisele on süüdimõistetul vaja üleval pidada ka oma alaealist poega. Tööle asumine või end töötuna arvele võtmine Töötukassas tagab kinnipeetavale legaalse 4 sissetuleku saamise. Kuna süüdimõistetu on toime pannud kuriteo, mis on seotud vägivallaga oma alaealise lapse vastu, peab maakohus vajalikuks, et süüdimõistetu läbiks katseajal vastavad sotsiaalprogrammid (viha ja raevu taltsutamine, vägivallast hoidumine, peresuhete hoidmine ja parendamine jne). Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.