Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Külliki Vaino on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles alkoholijoobes ( veres 3, 34 mg/g ) juhtis 16.07.2009 a. kella 23 ajal Tallinnas Sepa tänaval mootorsõidukit Honda Civic reg. nr. XXX Seega Külliki Vaino oma tegevusega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav Külliki Vaino tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemisega lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav Külliki Vaino ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et sel õhtul koos sõbrannaga viibis mere ääres ja tarvitas alkoholi. Tundis end adekvaatselt ja otsustas sõidukit juhtida, kuna elab päris lähedal. Ta hakkas sõidukit juhtima, kuid mõne hetke pärast nägi sõiduki taga politseiautot vilkuritega. Politseinike korraldusel puhus alkomeetrisse ja tal tuvastati alkoholijoove 1, 42 mg/l kohta. Kuna mõõtmise protseduur talle ei meeldinud, toimetati ta ekspertiisi. Kohtuistungil lisab täiendavalt, et töötab firmas maalrina. Töölepingus olev sätte kohaselt ta peab omama sõidukit, et sõita objektilt objektile ja ise varustama töö tegemiseks maalri tööks vajalike materjalidega. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ta kaotab alalise töökoha ja sissetuleku. Tunnistaja Ivar Kärner poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 16.07. ta oli patrullis ja peatas sõiduki Honda reg. nr. XXX. Juhil oli turvavöö kinnitamata ja juhi kont-rollimisel oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahendi näi oli 1, 42 mg/l kohta. isik toimetati eks-pertiisi, kus vabatahtlikult andis vereproovi. Külliki Vaino süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist alcotesti ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joobe tuvastamise aktiga / t.l. 8, 9, 13 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, töölepingus olevat sätet juhtimisõiguse olemasolu kohta ja arvestades töö iseloomu kohus on seisukohal vajadusest mitte peatada mootorsõiduki juhtimisõigust kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Külliki Vaino
9000 krooni. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära s.o. 6000 krooni.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 16.07.2009 a. kuni 17.07.2009 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 114 miinimumpäevamäära s.o. 5700 krooni 2 Välja mõista Külliki Vainolt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Külliki Vainolt kaitsjatasu 420 krooni 4 Välja mõista Külliki Vainolt kohtukuludena ekspertiisitasu 406 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.