← Eesti

1-09-10787/9

Obsah (8)§ 323§ 318§ 245§ 326§ 189§ 175§ 180§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2009.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-10787 Kohtukoosseis Malle Preimer Igor Amann ja Jüri Paa

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Vastavalt

§ 318

lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao sätete rikkumisega.
  3. Ringkonnakohus osundab siinjuure Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt

§ 318

lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet 2 vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao rikkumiseks.
  5. Prokuröri, süüdistatava S. Korbani ja tema kaitsja poolt on 14.07.2009.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab

§ 245/tl 292-294/.

S. Korban on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel /tl 307/. Kohus on S. Korbani süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 7,

  1. 9 ja 266 lg 1 järgi, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid kokkulepet järgides.
  2. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes

§ 326lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus S.

Korbani apellatsioonis esitatud taotluse tsiviilhagide uueks lahendamiseks ja vähendamiseks läbi vaatamata. 9. Mis puudutab S. Korbanilt väljamõistetud menetluskulude (sundraha ja õigusabikulude) vaidlustamist, siis ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks viidata

§-le 189 lg 2, mis kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 189

lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.
  2. Kuivõrd S. Korban on oma kaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise ega ole viidanud kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao sätete rikkumisele, siis kuulub tema poolt esitatud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada ka kokkuleppemenetluses ning milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid. 11.

§ 175

lg 1 p 9 alusel kuulub sundraha menetluskulude hulka ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb alati sundraha väljamõistmine süüdimõistetult. Selle suurus on kehtestatud

§-s 179 – esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära; teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuivõrd S. Korban tunnistati süüdi teise astme kuriteos ning arvestades, et 2008.a oli kuupalga alammääraks 4350 krooni, siis on temalt väljamõistetud sundraha 6525 krooni seaduslik ja põhjendatud. 12. Kaitsjatasu suurus 960 krooni on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel on järgitud 26.01.2005.a justiitsministri määrusega nr 2 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ sätteid.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol tegemist menetluskuludega. 13.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samas 3 rõhutab kohtukolleegium, et menetluskulude tasumisest täielikku vabastamist seadus ette ei näe. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et menetluskulude hüvitamine käib S. Korbanile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate kohtukulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et S. Korbanilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg 1, 2, 3, § 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.12.2008.a otsuse muutmata ja Sergei Korbani määruskaebuse rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 4 Jüri Paap

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.