järgi; Sergei Taljaronok süüdistuses
ja § 200 lg 1 ning Robert Tsokalo süüdistuses
järgi üldmenetluses Süüdistatav Aleftina Kuprina Elukoht ja aadress: xxx Töökoht: xxx Isikukood: 48707104233 Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Karistatus: 1. 1 12.09.2006 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7 alusel 2 kuud vangistust 1 aasta ja 6 kuulise 1-08-14625 katseajaga Tõkend: Süüdistatav Vahistamine Sergei Taljaronok Elukoht ja aadress: xxx Töökoht: xxx Isikukood: 36511130327 Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Karistatus:
MS § 238 lg 2 alusel,
vahistamine Tõkend: Süüdistatav Robert Tsokalo Elukoht ja aadress: xxx Töökoht: xxx Isikukood: 37402244263 Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx 2 1-08-14625 Karistatus:
MS § 311 - § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleftina Kuprina
Karistusaja algust arvata temal alates 19.05.2008. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Sergei Taljaronok
Süüdi tunnistada Sergei Taljaronok
lg 1 järgi ja karistuseks mõista üks aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista seitse aastat ja kaheksa kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid kandmata nelja kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kaheksa aastat vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates 19.05.2008. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Robert Tsokalo
järgi ja karistuseks mõista üks aasta vangistust.
a. kuni 26.11.2008. a., s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kaheksateist 3 1-08-14625 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Välja mõista Aleftina Kuprina’lt KrMS § 173 lg 2 ja § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 10875 krooni, tasu riigi õigusabi eest 27973,08 krooni ja tasu koopiate eest 343,40 krooni. Välja mõista Sergei Taljaronok’ilt KrMS § 173 lg 2 ja § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 10875 krooni, tasu riigi õigusabi eest 27973,08 krooni ja tasu koopiate eest 343,40 krooni. Välja mõista Aleftina Kuprina’lt ja Sergei Taljaronok’ilt solidaarselt riigituludesse: • surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6800 krooni; • DNA ekspertiisi maksumus 80 300 krooni. Välja mõista Robert Tsokalo’lt riigituludesse sundraha 6525 krooni riigituludesse ja tasu riigi õigusabi eest 3622,60 krooni. Süüdimõistetutel tasuda neilt väljamõistetud summad 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või Swedbankis nr
Sergei Taljaronok’it süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis koos alkoholijoobe seisundis Aleftina Kuprina’ga sisenenud 16.05.2008.a. eeluurimisel tuvastamata kellaajal ajavahemikul kella 22.00-00.00-ni I V elukohta Pärnu linnas, xxx, peksis koos Aleftina Kuprina’ga sisenemise hetkel voodis magavat ning süütevedeliku joomisest joobe seisundis olevat I Vt, lüües kannatanut vähemalt 2-l korral rusikaga ja 1-l korral jalaga pea piirkonda ning vähemalt 1-l korral rusikaga ja 1-l korral jalaga keha piirkonda, misjärel tõmbas koos Aleftina Kuprina’ga kannatanu jalgupidi voodist põrandale istuvasse asendisse ja lõi kannatanut veel tuvastamata arv kordi istuli asendis käte ja jalgadega pea- ja keha piirkonda. Kogumis tekitasid Sergei Taljaronok ja Aleftina Kuprina ühise peksmise käigus I Vle peaajupõrutuse, ämblikvõrkkesta rebendi vasaku oimusagara pinnal, ämblikvõrkkesta-alused verevalumid mõlema oimu- ja parema kiirusagara pinnal, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ning pehmete kudede turse näol, parema silma sidekestaaluse verevalumi, põrutushaavad, marrastused ja limaskestaalused verevalumid huultel, massiivse limaskestaaluse verevalumi vasakul põsel, verevalumid vasakul pool kaelalihastes ning paremal pool rinnalihastes, maksa rebendi, verevalumid paremal pool vahelihasel, nahaalused verevalumid kaelal ja kehatüvel, nahamarrastused kehatüvel, haava ja ulatuslikud nahaalused verevalumid peenisel, nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumi päraku piirkonnas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal ülajäsemel, pea kinnise tömbi trauma, peaaju põrutuse, ämblikvõrkkesta rebendi, traumaatiliste ämblikvõrkkesta-aluste verevalumite ning kõvakelmealuse verevalumi tagajärjel tekkinud peaaju turse tagajärjel, millised vigastused põhjustasid I V surma sündmuskohal Seega Sergei Taljaronok, teise inimese tapmisega, pani toime
Samuti Sergei Taljaronok, nõudis 27.06.2007.a. ajavahemikul kella 13.00-14.00-ni Pärnu linnas, Ehitajate teel asuva „Runda” taarapunkti taga L K’lt sularaha ja raha saamata lõi kannatanut eeluurimisel tuvastamata viisil ja arvul korral näo piirkonda, misjärel tõmbas kannatanul seljas oleva dressipluusi tasku luku lahti, võttis taskust rahakoti ning võttis rahakotist 60 krooni, põhjustades oma käitumisega L K’le tervisekahjustusi näo piirkonnas, füüsilist valu ja varalist kahju kogusummas 60 krooni. Seega Sergei Taljaronok, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime
Robert Tsokalo’t süüdistatakse selles, et tema lõi 16.05.2008.a., eeluurimisel tuvastamata kellaajal ajavahemikul kell 22.00-00.00, Pärnu linnas, xxx I Vt samal ajal, kui Aleftina Kuprina ja Sergei Taljaronok kasutasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, rusikaga pooleldi maaslamavat ja seljaga vastu diivanit toetuvat I Vt vähemalt kahel korral jalgade piirkonda ning jalaga vähemalt kahel korral näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus I V selili põrandale, misjärel lõi kannatanut jalaga vähemalt ühel 6 1-08-14625 korral jalgade piirkonda, põhjustades peksmisega I Vle füüsilist valu. Seega Robert Tsokalo, teise inimese tervise kahjustamisega löömise teel, pani toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: I V peksmine ja tapmine: Kannatanu I V, tapetu õde, andis kohtus ütlusi selle kohta, et kui tema sündmuskohale tuli, siis kohalolnud L. K ütles talle, et Aleftina tahtis I tappa ja tema suguelundit ära lõigata, sest I olevat tahtnud teda vägistada. Kannatanu küsimusele, miks nad ei sekkunud, olla K vastanud, et nad kartsid. Tunnistaja J V, tapetu ema, rääkis kohtuistungil, et tema ei tea toimunust suurt midagi.
tunnustel Sergei Taljaronok seletas kohtus, et Kuprina rääkis talle oma probleemidest ja nad koos läksid I juurde. Taljaronok küsis V-lt, kas viimane on Kuprina vägistanud ja andis talle selle eest kolm-neli korda vopsu. Ta ei saanudki rohkem lüüa, sest parem käsi oli vigastatud ja vasaku käega ei saa ta üldse lüüa. Seejärel oli Kuprina ta minema saatnud, et räägib temaga ise. Mõne aja pärast oli Kuprina helistades palunud tal tagasi tulla. Tema läks tagasi ja siis oli Tsokalo seal hüpanud ja karanud ning hakanud I-d käte ja jalgadega peksma, Taljaronok istus I-le peale ja nii sai temagi. Kuprina helistas B-le ja kui see sinna jõudis ja vägistamisest teada sai, läks jälle peksmiseks. Siis istus Taljaronok kannatanu kõrvale ja küsis, kas too saab aru, miks teda peksti. V oli vastanud jaatavalt. V vigastuste kohta ütles Taljaronok, et ninast tuli verd ja huul oli katki, midagi õudsemat ei olnud. Kurkide kohta ütles Taljaronok, et nad viskasid neid B-ga I poole lihtsalt. Kõige rohkem peksid I-d Tsokalo ja B. Taljaronoki kaitsja leidis, et süüdistatav ei pannud toime tapmist. Kohus võiks kaaluda äärmisel juhul kehavigastuse tekitamist. Robert Tsokalo rääkis kohtus, et I olevat talle rääkinud, et ta vägistas Aleftina, aga ise ei mäleta seda. Sel õhtul oli Tsokalo koos V, K ja S-ga joonud süütevedelikku I korteris. Õhtul peale kümmet tulid sinna Kuprina, Taljaronok ja veel üks mees, võib-olla B, aga ta täpselt ei tea. Kuprina oli kohe sisse tulles I-d jalaga löönud ja püüdis kätega ka lüüa. Tsokalo proovis vahele minna, aga sai ka pihta. Taljaronok ja see teine mees hakkasid I-d peksma käte ja jalgadega, võõras mees tahtis ka noaga lüüa, aga Tsokalo takistas teda. Mehed tirisid I-d ja sikutades tulid tal püksid maha. Kuprina tahtis laua peal olnud kääridega I peenist lõigata, kuid Tsokalo koos K-ga segas teda. Peksmine jätkus ja võõra mehe käes oli kurk. Taljaronoki sõnul karistatakse vanglas niimoodi neid, kes vägistavad. Esimene kurk läks katki. Kuidagimoodi nad rahunesid ja korterisse jäid nemad neljakesi – Tsokalo, K, S ja V, kellel oli palju peksmisjälgi. Järgmisel hommikul tulid K, S ja keegi veel ning nad jõid õlut. Tuli L poeg ja nad rääkisid talle, mis juhtunud oli. Hiljem I suri. Tsokalo enda väitel I-d ei löönud, ainult tõukas ühe korra jalaga. Veel rääkis Tsokalo, et V oli talle rohkem kui sõber, nagu vend. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune ei ole süüks arvatavat tegu toime pannud ja palus süüdistatav õigeks mõista. Kannatanu L K-lt raha röövimine: Kannatanu L K andis kohtuistungil ütlusi selles, et tema käis Kuldse Kodu juures joogitaarat andmas, kohtus ta seal Taljaronokiga. Meest tunneb ta juba pikka aega, kui ühiselt prügilas taarat jms. korjati. Mees hakkas tema käest raha nõudma. Kuna ta raha ei tahtnud anda, muutus Taljaronok vägivaldseks, tagudes tema pead vastu taaraputka seina ja võttis tema taskust vägisi 60 krooni ära. Oma õiguste kaitseks tegi kannatanu politseis avalduse ja kohtuistungil kinnitas, et soovib raha tagasi saada. Tunnistaja Ü H, kannatanu elukaaslane, kinnitas, et ühel eelmiste aasta augusti hommikul oli L K läinud taarat viima ja oli hulk aega kadunud. Tuli välja, et tema pead oli vastu taarapunkti seina taotud ja raha ära võetud. Lööjaks oli olnud üks tuttav meesterahvas. Fototabel nr. 1-18 /tl. 4-5/ tõendab, et kannatanul esinesid kuriteojärgselt vigastused, mis vastavad süüdistatava poolt teostatud ründe intensiivsusele. Äratundmiseks esitamise protokoll /tl. 6/ koos fototabeliga /tl. 7-8/ tõendab, et kannatanu on 9 1-08-14625 sündmuse järgselt ära tundnud Taljaronoki isikuna, kes vägivallaga võttis temal raha ära. Sergei Taljaronok eitas kohtus L K suhtes röövimist ja 60 krooni äravõtmist, väites, et selline süüdistus on põhjendamatu. Temal olevat olnud sel ajal sularaha 80000 krooni ja jutt mingist 60 kroonist tundub naeruväärne. Prokurör leidis, et Aleftina Kuprina, Sergei Taljaronoki ja Robert Tsokalo poolt toime süüteod on koosseisupärased, puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja isikud on süüdi kuriteo toimepanemises. Prokurör palus Kuprinale mõista karistuseks kaheksa aastat vangistust, Taljaronokile mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks kaheksa aastat ja neli kuud vangistust. Tsokalole palus ta mõista karistuseks kolm aastat vangistust, mida
lg 1, 3 alusel mitte täitmisele pöörata, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sissenõudmisele kuuluvad ka tsiviilhagid ja menetluskulud. MAAKOHTU SEISUKOHT A.Kuprinale ja S. Taljaronokile on esitatud süüdistus teise inimese, s.o. I. V tapmises, milline tegu on kvalifitseeritud
Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Nii Kuprina kui ka Taljaronok möönsid, et lõid mõned korrad kannatanut, kuid eitasid kääridega lõikumist ja kurgi pärakusse toppimist. Nad olid seisukohal, et kui keegi surmavaid vigastusi kannatanule põhjustas, võis see olla tunnistaja A. B. Kuprina kaitsja seisukohalt võis tegu olla äärmisel juhul tema kaitsealuse puhul tapmisega ettevaatamatusest. Kohus leidis, et süüdistatavate ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Tunnistajad L. K ja K. S andsid nii kohtueelses menetluses kui kohtus üksikasjalikke selgitusi selles, kuidas Kuprina erilise jõhkruse ja innuga elutähtsatesse piirkondadesse pani toime vägivallategusid alkoholijoobes, vastupanu mitteosutava ja magava kannatanu suhtes. Teda assisteeris käte ja jalgadega kannatanut pekstes mõnevõrra vähema intensiivsusega Taljaronok. Tunnistajad kinnitasid, et süüdlased tulid koos ja lahkusid peale peksmist samuti koos. Kohtulikult uuritud surnu ekspertiisiakt tõendab tunnistajate ütlusi ja kinnitab, et vigastused vastavad tekkelaadilt süüdistuses toodud mehhanismile ja nende tagajärjel saabus kannatanu surm. Süüdistatavate poolt käesolevaks ajaks surnud tunnistaja A. B süüstamine kannab samuti eesmärki kohut eksitada ja vabaneda ise vastutusest. Nimelt ei kinnita tunnistaja ise ega ka teised tõendid, et B oleks üldse sündmuskohal viibinud kuriteo toimepanemise ajal. Selle tõttu kohus välistab süüdistatavate sellise argumendi. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile 10 1-08-14625 suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 31-1-94-04). KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kohtu hinnangul kattuvad tunnistajate K, S aga ka M, T ja S ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohus tegi kindlaks, et nii Kuprina kui ka Taljaronok peksid intensiivselt vastupanu mitteosutavat I. V-d käte ja jalgadega pea, kõhu ja suguelundite piirkonda. Kohtueksperdi arvamuse kohaselt, millega kohus nõustub, saabus kannatanu surm talle tekitatud vigastuste tagajärjel. Riigikohus on korduvalt sedastanud (RK III-1/1-72/95; 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97), et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere ja kõht, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab kaudsele tahtlusele
lg 4 mõttes, millest järeldub, et süüdistatavad sooritasid
Seega on tuvastatud, et süüdistatavate poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Nimetatud asjaoludel jätab kohus rahuldamata Kuprina kaitsja taotluse kvalifitseerida ümber Kuprina süütegu
Robert Tsokalole on esitatud süüdistus
järgi selles, et tema lõi I Vt samal ajal, kui Aleftina Kuprina ja Sergei Taljaronok kasutasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, rusikaga pooleldi maaslamavat ja seljaga vastu diivanit toetuvat I Vt vähemalt kahel korral jalgade piirkonda ning jalaga vähemalt kahel korral näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus I V selili põrandale, misjärel lõi kannatanut jalaga vähemalt ühel korral jalgade piirkonda, põhjustades peksmisega I Vle füüsilist valu. Isik end otsesõnu süüdi ei tunnistanud, kuid möönis, et üldises saginas müksas paar korda kannatanut käega. Tema süü on tõendamist leidnud tunnistaja L. K ütlustega selles, et R. Tsokalo lõi kannatanut käte ja jalgadega kannatanu jalgade ning näo piirkonda, millise käitumisega võis tekitada kannatanule valu. Tunnistaja sõnu kinnitas ka K S. Tunnistajad M, T ja S kinnitasid, et süüdistav viibis teiste hulgas sündmuskohal. Kohtuekspertiisi aktiga on tuvastatud hulgivigastused I. V kehal, mis võisid olla saadud löömisel käe või jalgadega. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Kohtuliku uurimisega on 11 1-08-14625 tõendamist leidnud, et R. Tsokalo kahjustas I. V tervist, millise teoga täitis antud kuriteo
Süüteo koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Seega R. Tsokalo, lüües kannatanut käte ja jalgade möönis, et selline teguviis võib kahjustada teise inimese tervist, pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Taljaronokile on esitatud süüdistus
lg 1 järgi selles, et ta nõudis taarapunkti taga L K-lt sularaha ja raha saamata lõi kannatanut eeluurimisel tuvastamata viisil ja arvul korral näo piirkonda, misjärel tõmbas kannatanul seljas oleva dressipluusi tasku luku lahti, võttis taskust rahakoti ning võttis rahakotist 60 krooni, põhjustades oma käitumisega L K-le tervisekahjustusi näo piirkonnas, füüsilist valu ja varalist kahju kogusummas 60 krooni. Isik end süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et ei tunne kannatanut ja pole kuritegu toime pannud. Kohtu hinnangul on tema süü tõendatud kannatanu L. K ütlusega selles, et Taljaronok, tema ammune tuttav, pani vägivallaga toime tema vallasasja 60 krooni äravõtmise. Tunnistaja Ü. H kinnitas kohtus kannatanu sõnu ja kinnitas ka vigastusi näol. Kohtulikult uuritud fototabel, kus on esitatud kannatanu vigastused, tõendab kannatanu ütlusi selles, et kuritegu pandi toime vägivallaga. Seega on süüdistatava seletus vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Käesoleva süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on omand. Tegu peab olema toime pandud vägivallaga, mis on ajaliselt seotud asja hõivamisega Süüteo koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Kohtu hinnangul pani isik süüteo toime otsese tahtlusega. Seega Sergei Taljaronok, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad on täiealised ja teo toimepanemise ajal võimelised aru saama oma teo 12 1-08-14625 keelatusest. Antud seisukohta kinnitavad ka A. Kuprina ja S. Taljaronoki suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisid /tl. 270-276, 319-326/. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Aleftina Kuprina on varem kriminaalkorras karistamata. Tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. A. Kuprina, rünnates teise inimese elu, tähtsaimat individuaalset õigushüve, on toime pannud on toime pannud raskeima kuriteo. Tema oli antud kuriteo initsiaator ja viis kuriteo lõpuni jõhkraimal moel ning selle eest mõistetav karistus saab olla üksnes vangistus. Karistus tuleb mõista talle sanktsiooni keskmise määra lähedaselt, s.o. kaheksa aastat vangistust. Sergei Taljoronokit on varem kriminaalkorras karistatud, tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isik pani toime veel enam kuritegusid, kui Kuprina, kuid samas tema poolt toimepandud kuriteod ei saavutanud Kuprina poolt toimepandud kuriteoga võrreldavat intensiivsust. Mõistes karistust röövimise eest, peab kohus oluliseks kohaldada karistust
Mõistnud tapmise eest karistuseks ligi kaheksa aastase vangistuse, on röövimise eest seaduses ettenähtud alammäär kaks aastat ebaproportsionaalselt karm karistus 60 krooni äravõtmise eest. Kohtu hinnangul tuleb S. Taljaronokile mõista selle kuriteo eest üks aasta vangistust. Liitmisele kuulub täies ulatuses ka varem mõistetud, kuid kandmata karistus. Kokkuvõtvalt peab temale mõistetav liitkaristus jääma kaassüüdistatavaga samadesse piiridesse. Robert Tsokalot on varem kriminaalkorras karistatud, tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isik ei ole käesoleval ajal uusi õiguskorra rikkumisi, millega on näidanud üles võimet elada seaduskuulekalt. Isikul puudub reaalne sissetulek, mistõttu ei ole õige kohaldada tema suhtes rahalist karistust. Seega tuleb mõista sanktsiooni alammäära lähedane vangistus, mida aga mitte täitmisele pöörata, kui isik ei pane toime uut tahtlikku kuritegu katseajal. 13 1-08-14625 Menetluskulud Välja mõista Aleftina Kuprina’lt KrMS § 173 lg 2 ja § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 10875 krooni, tasu riigi õigusabi eest 27973,08 krooni ja tasu koopiate eest 343,40 krooni. Välja mõista Sergei Taljaronok’ilt KrMS § 173 lg 2 ja § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 10875 krooni, tasu riigi õigusabi eest 27973,08 krooni ja tasu koopiate eest 343,40 krooni. Välja mõista Aleftina Kuprina’lt ja Sergei Taljaronok’ilt solidaarselt riigituludesse: • surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6800 krooni; • DNA ekspertiisi maksumus 80 300 krooni. Välja mõista Robert Tsokalo’lt riigituludesse sundraha 6525 krooni riigituludesse ja tasu riigi õigusabi eest 3622,60 krooni. Aleftina Kuprina suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 13500 krooni ja Sergei Taljaronok’i kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 13500 krooni jätta PsAS § 19 alusel riigi kanda. Asitõendid • • • • • • • • • • • • • • sigaretikonid ja tikud (pakendid nr. 1, 2) joogiklaas, sangaga pits, 0,5l klaas (pakend nr. 3) DNA proovid (pakendid nr. 4.1, 4.2, 7) kööginuga (pakend nr. 5) 3 kilepakendit (pakend nr. 6) botased (pakend nr. 10) valget värvi kampsun (pakend nr. 11) punase-valge kirju jope (pakend nr. 12) valget värvi dressipüksid (pakend nr. 13) musta värvi kampsun (pakend nr. 14) sinist värvi dressipüksid (pakend nr. 15) pluus (pakend nr. 16) käärid (pakend nr. 17) I V sõrmeküünte ära lõigatud ülemised ääred (pakend nr. 18) kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Tsiviilhagid VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 65 lg 1 kohaselt kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. 14 1-08-14625 Kohtulikul uurimisel leidsid kannatanute ütlustega ja nende poolt esitatud kirjalike tõenditega kinnitust kõik tsiviilhagid. Selle tõttu kuuluvad tsiviilhagid täielikult rahuldamisele. KrMS § 312 p 7 kohaselt tuleb tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral see süüdimõistetult sisse nõuda. Välja mõista Aleftina Kuprina’lt ja Sergei Taljaronok’ilt solidaarselt kannatanu I V kasuks tsiviilhagi 15 000 krooni. Välja mõista Sergei Taljaronok’ilt kannatanu L K kasuks tsiviilhagi summas 60 krooni. KOHTUOTSUSE EDASIKAEBAMINE, JÕUSTUMINE JA TÄITMINE KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik Endel Hunt rahvakohtunik 15 Enn Koolmeister rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.