lg 1 p 1, 3 ja 11 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KOKS § 662 lg 1 järgi. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ja VTMS § 55 lg 2 p 1 munitsipaalpolitsei otsustas karistada KOKS § 662 lg 1 järgi Milvi Suursaart rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses so 1500 krooni. 19.05.2009.a. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja Milvi Suursaar Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 06.05.2009.a. väärteoasjas nr 09017926 tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et 06.05.2009.a. karistati avaldajat
lg 1 p 1, 3 ja p 11 rikkumise eest KOKS § 662 lg 1 alusel 25 trahviühiku ulatuses 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Milvi Suursaar märgib, et tema volitused Tallinnas, Pärnu mnt 193A asuva kinnitu valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks tulenesid kinnistu omaniku poolt 27.03.2001.a. Tallinna notari R Tehveri poolt kinnitatud volikirjast (notariaalregistri nr 3152). Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et 24.04.2009.a. sõlmiti kinnistu müügileping, hüpoteegi lõpetamise kokkulepe, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, mille alusel müüdi kõnealune kinnistu Soome Vabariigi kodanikule Terje Salleritele. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 396001 kanti kinnistu uus omanik sisse 29.04.2009.a. Seega ei olnud karistusotsuse tegemise päeval kinnistu omanikuks enam Kristina Suursaar, märkides, et TsÜS § 125 lg 1 p 1 sätestab, et volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud. Kinnistu müügiga uuele omanikule lõppes avaldajale volikirja andnud Kristina Suursaare omandiõigus s.t õigus kinnistut vallata, kasutada ja käsutada. Kinnistusregistri omanikukande muutmisega lõppes seega ka avaldajale antud volitus. Milvi Suursaar on kaebuses juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et karistusotsuse tegemise päeval ei olnud avaldaja enam kinnistu omaniku esindaja, seega ei olnud tal enam mingeid õigusi ega kohustusi Pärnu mnt 193A kinnistu suhtes, asudes seisukohale, et isik, kelle volitused esindamiseks on lõppenud, ei saa olla menetlusalune isik. Kaebuse esitaja märkis, et vastavalt KarS § 2 lg 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja, mille toimepanemises on isik süüdi. Isik, kes tegutseb omaniku esindajana volikirja alusel, vastutab üksnes juhul, kui tema käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid. Milvi Suursaare hinnangul ei ole kindlaks tehtud tema kui omaniku volitatud esindaja süülist ja õigusvastast tegevust, märkides, et esindaja, kellele oli antud volikiri kinnistu täielikuks käsutamiseks tegevus kinnistu müügiks olukorras, mil oli alustatud täitemenetlust kinnistu sundmüügiks hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, ei ole süüline ega õigusvastane, asudes seetõttu seisukohale, et avaldaja karistamine pärast volituse lõppemist on õigusvastane. Eeltoodut arvestades märkis Milvi Suursaar, et kuna avaldaja volitatud isikuna ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusetusdeliktis süüdi ning tema õigused ja kohustused kinnistu suhtes olid karistusotsuse tegemise ajaks 06.05.2009.a. lõppenud, ei saa avaldaja olla menetlusaluseks isikuks. Väärteokoosseis ei ole seega täidetud, millest tulenevalt puudub karistamise alus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Milvi Suursaar täielikult esitatud kaebuse juurde märkides, et lisaks kaebusele soovib ta rõhutada, et 6.mail kutsuti ta MUPO-sse, seal ta selgitas, et kinnistu on müüdud ja tema volitused on lõppenud, selgitades, et see kinnistu oli kaua müügis, oli sundmenetlus. Milvi Suursaar asus kohtus seisukohale, et kinnistu esindajalt või omanikult ei saa nõuda, et viimane teeks täiendavaid investeeringuid, kui kinnistu on sundmüügis. Kohtuväline menetleja oli teadlik, et selles majas toimus suur vargus, sinna oli tehtud investeeringuid 800 000 krooni ulatuses, vargusest tekkis ka võlg, mille katteks kinnistu müüki pandi. Omaniku trahvimine peale 2 müüki on õigusvastane ja pahatahtlik käitumine. Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt seisnes õigusvastasus trahvi määramisel selles, et tegemist ei ole omanikuga, vaid viimase esindajaga, volikiri oli antud käsutamiseks ja kasutamiseks, on küsitav kas volitatud esindajat saab trahvida. Vastavalt TsÜS § 125 lg 1 müügitehinguga see volitus lõppes, seega polnud tema – Milvi Suursaar selle kinnistuga enam seotud. 7.aprillil kuulus see kinnistu Kristiina Suursaarele ja tema – Milvi Suursaar oli volitatud esindaja. Kohtu esitatud küsimusele, kes vastutas kinnistu eest enne varguse episoodi, märkis kaebuse esitaja Milvi Suursaar, et see ei olnud vargus - see oli rüüstamine, isegi aknad viidi ära. Enne rüüstamist oli remont lõpetamata, see võis olla 2003.aastal. Peale seda takistas müüki Hansapank, omanik tegi pingutusi müügiks juba varem aga Hansapank ootas hindade tõusu. Nüüdseks, kui on näha, et hinnad langevad, siis ei teinud pank enam takistusi. Kaebuse esitaja Milvi Suursaar tõdes, et teoreetiliselt oleks omanik pidanud küll 7.aprillil tagama hoone heakorra, kuid Riigikohus leiab, et maja fassaadi korrasolek ei pea olema täidetud igal ajahetkel, kui omanik teeb selleks jõupingutusi, märkides, et omanik tegi tavalist korrastamist igal aastal, aknaid ei saanud juba raha puudumise tõttu uusi panna. Tema - Milvi Suursaare poolsed jõupingutused olid järgmised: igal aastal tellisid nad prügiveo, märkides, et naabrite jutust oli kuulda, et seal kogunesid asotsiaalid, omanik ei julgenud neid välja viskama minna. Politseile tegid nad avalduse vaid rüüstamise kohta, seoses kolmandate isikute kinnistul viibimisega ei ole politseile avaldust tehtud. 7.aprillil vastutas kinnistu heakorra eest omanik, aga küsimus on selles, et kas iga rikkumine, mis kellelegi ohtu ei kujuta, peab olema karistatav. Milvi Suursaar kinnitas kohtuistungil, et seoses selle kinnistuga ei ole see tal esmane karistus, märkides, et igal aastal karistatakse. Ainus nende tegevus oli müük. Omanik peaks tagama heakorra, omanik on haige. Omanik saab invaliidsuspensioni, tal on raske puue. Omanikul puuduvad rahalised vahendid, sellest oli ka menetleja teadlik. Milvi Suursaare sissetulek on 400 krooni, ta saab oma ema, kes on sügava puudega, hooldajatasu. Tema - Milvi Suursaar kavatseb siit riigist ära minna ja ta ei kavatse siin riigis sandikopikate eest tööle hakata, märkides, et varsti pole siin kedagi enam trahvida. Eraomanik ei saa sellega üksi hakkama, see on vandalism. Kohtulike vaidluste käigus Milvi Suursaar avaldas, et temale määratud karistus ei ole proportsionaalne, oleks võinud olla hoiatusmenetlus, märkides, et karistus peaks olema proportsionaalne sissetulekuga. Eraomandis oleva kinnistu korrasolek ei kujuta ohtu kellelegi. Kui vaid esteetilise vaatepildi eest hakatakse karistama, siis võib igat omanikku karistada, sellel pole piire, mis on eetiline ja mis pole. Milvi Suursaar juhtis kohtu tähelepanu veelkord sellele, et tema volitus oli lõppenud. Kohtuvälise menetleja esindaja Ülle Aliorg märkis, et Milvi Suursaar on ise ülekuulamise protokollis kinnitanud, et ta oli notariaalselt kinnitatud kinnistu haldaja, s.o omanikuga võrdsustatud isik. Väärteo toimepanemise aeg on 07.04.2009.a. Kuna karistatakse teo eest, kui see vastab süüteo koosseisule, siis ei mängi rolli millal otsus vormistatakse. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et Milvi Suursaar on varem ka väitnud, et ta ei kavatsegi trahvi maksta, ta ei kavatsegi kinnistut korrastada, kuid omanik on kohustatud seda tegema. Rikkumise kirjelduses on toodud asjaolu, et aed võimaldab sissepääsu kolmandatele isikutele, asotsiaalid pääsevad sisse, see on reaalne oht ümbritsevatele kinnistutele. Enne eelmist kohtuvaidlust tegi politsei ja päästeamet sinna majja reidi, anti hinnang, et sellistes kinnistustes on reaalne oht. Samuti lisas kohtuväline menetleja, et Milvi Suursaart on hoiatatud, viimasele on trahve määratud ja viimane on alati väitnud, et ei kavatsegi neid trahve maksta. Rahatrahvid ei ole mõjutanud kaebuse esitajat ja ei mõjuta ka edaspidi. Repliigi korras märkis kaebuse esitaja Milvi Suursaar, et kõik talle määratud trahvid on saadetud sundtäitmisele, kõik on seaduslik. Üks trahv on aegunud. Praegu on pool elanikkonda viidud sinnani, et nad ei suudagi neid trahve maksta, koguaeg karistatakse millegi eest. Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: 3 Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektor Anu Põlluaasa poolt 06.mail 2009.a. väärteoasjas nr 09017926 koostatud kiirmenetluse otsust, millisest nähtub, et Milvi Suursaar 07. aprillil 2009.a. kell 11.12 Tallinnas, Pärnu mnt 193A ja seal külgneval alal, olles notariaalselt kinnitatud lepingu järgi omanikuga võrdsustatud kinnistu haldaja, rikkus heakorra eeskirja, kuna ei hoidnud korras oma kinnistut ja kinnistu piirdeaeda ning ei rakendanud meetmeid talle kuuluva kinnistu risustamise vältimiseks; ei teostanud heakorratöid kinnistuga külgneval puhastusalal; ei sulgenud kasutuses mitteoleval hoonel sissepääse ega sissepääsu kinnistule. Kinnistu mittekasutuses oleval hoonel on enamus aknaid sulgemata (puuduvad aknaklaasid või muud sulgemisvahendid), territoorium on risustatud – vanad kuivanud puulehed, konservkarbid, klaastaara, suitsupakid, bussipiletid, paberitükid, kilekotid, ühekordsed toidupakendid, vann, aknaklaasi tükid, ämbrid. Piirdeaed on katki, mitmest kohast on lippe puudu, kinnistuga külgneval kõnniteel on koristamata vanad kuivanud lehed ja praht. Kirjeldatud käitumisega rikkus Milvi Suursaar
lg 1 p 1, 3 ja 11 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KOKS § 662 lg 1 järgi. Väärteoasja menetlemise käigus kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Väärteo toimepaneku luges kohtuväline menetleja tõendatuks sündmuskoha vaatluse protokolli, fototabelite, asukohaskeemi ning menetlusaluse isiku ütlustega. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ja VTMS § 55 lg 2 p 1 munitsipaalpolitsei otsustas karistada KOKS § 662 lg 1 järgi Milvi Suursaart rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses so 1500 krooni. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektor Anu Põlluaasa poolt 07.04.2009.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevaid fototabeleid ja asukoha skeemi, millistest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval so 07.04.2009.a. on vaadeldavaks sündmuskohaks olnud Nõmme linnaosas, aadressil Pärnu mnt 193A olev kinnistu ja sellega külgnev puhastusala. Teostatud vaatluse käigus tuvastati, et Tallinnas, Nõmme linnaosas asub aadressil Pärnu mnt 193A kinnistu, millisel oli valget värvi kahekordne silikaattellistest hoone (asukoht skeemil, foto 1-3). Hoone tänavapoolsel küljel oli pruunikat värvi uks, mille ees oli neli trepiastet ja selle kohal kahele postile toetuv varikatus. Vasakul pool ust oli kahte korrust läbiv pruunikat värvi materjaliga kinni löödud kitsas aken ja sellest paremal kahepoolne klaasideta aken, mille äärte küljes oli narmendav kattekile (foto 2, 4, 5). Varikatuse kohal oli 3 klaasideta akent, aknaraamide küljes olid katkised kattekile jäänused (foto 6, 7). Maja paremas otsaseinas teisel korrusel oli 3 klaasideta ja kateteta akent, esimesel korrusel, vasakul pool oli ümmargune narmendavate kiledega aknaava (foto 8, 9, 11). Alumine parempoolne aken oli seestpoolt laudadega kinni löödud, selle kohal olev aken aga klaasita ja raami küljest ripnevate kileribadega (foto 10, 12). Kinnistu Pärnu mnt poolsel küljel oli valgest silikaattellistest aiapostide vahel luitunud rohelist värvi puitlippidest piirdeaed (foto nr 15, 21). Aial, kohakuti majaga, oli piirdeaiast pisut kõrgem jalgvärav, mille parema ülemise nurga juures oli sinine ovaalne alus numbriga „193A“ (foto 17). Piirdeaia lipid olid mitmest kohast lagunenud ja kohati puudusid (foto 16-21). Samamoodi olid lagunenud mõlemal küljel asetsenud piirdeaed (foto 13, 14, 23). Kinnistu tänavapoolne õueala oli võsastunud, võsa oksad olid piirdeaiast väljapoole kasvanud, ulatudes kõnniteele (foto 2, 14, 15). Aiatagune kinnistu oli risustatud, lippide vahelt ja aiaaukudest paistsid suitsupakid, bussipiletid, kortsutatud paberid, tellise tükid, aknaklaasi tükid, mahlapakendid, klaastaara, kilekotid, tühjad konservikarbid, ühekordsed toidupakendid (foto 18-20, 24-26, 29-31). Hoovis, majast paremal pool olid maas aknaklaasi tükid, metallist detailid, suur musta värvi kilest täis prügikott, kilekotid, katkine redel, tsingist ämber, tühjad plastikust kanistrid (foto 33-36). Maja taga seina ääres olid püsti puidust toikad, seinast tahapoole jäi terrassi vundament. Vundamendi juures maas olid roostetanud konservikarbid, hulgaliselt klaastaarat, kiletükke, papptaldrik, kilekott jne (foto 41-44). Hoonest vasakul oli maas hunnikus tühjad metallist konservipurgid ja klaastaara, külgmise aia ääres oli tsingist lastevann (foto 45-47). Kogu territoorium oli kaetud vanade kuivanud lehtedega (foto 264 44). Kinnistuga külgneval kõnniteel oli piki aia äärt vanad kuivanud lehed ja pisipraht (foto 15, 17, 21, 24). Teostatud menetlustoimingu käigus vaadeldud sündmuskohta fotografeeriti; Kinnisturegistri väljavõtet, millisest nähtub, et Pärnu mnt 193a oleva kinnistu nr 396001 eraomanikuks on Kristina Suursaar ning seda alates 10.02.2000.a. Tallinna väärteoasjade registri väljavõtet, millisest nähtuvad Milvi Suursaare karistusandmed, millised on mõistetud viimase poolt väärtegude toimepanemise eest; Väljavõtet kinnistusraamatust, registriosa detailvaadet seisuga 04.05.2009.a., millisest nähtub, et Kristina Suursaar oli 10.veebruaril 2000.a. avalduse alusel 04.05.2000 sisse kantud Pärnu mnt 193A, Tallinnas oleva elamumaa omanikuna (kanne 3) (kustutatud) ja 24.04.2009.a. kinnistamisavalduse alusel on uueks omanikuks 29.04.2009.a. sisse kantud Terje Sallert (kanne 4) (kehtiv); Tallinna notar Lia Martensi poolt 24.04.2009.a. koostatud ja tõestatud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduste koopiat, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval so 24.04.2009.a. on Tallinna notar Lia Martens koostanud ja tõestanud notariaalakti, millises on notar kinnitanud, et tema büroosse saabusid ülalmärgitud kuupäeval Milvi Suursaar, kes tegutses Kristina Suursaar, edaspidi nimetatud müüja, esindajana volikirja alusel, kinnitades, et tema esindus on kehtiv, edaspidi nimetatud müüja esindaja, Terje Sallert edaspidi nimetatud ostja ja aktsiaselts OVEKOR, edaspidi nimetatud hüpoteegipidaja, mille esindajana tegutses registrikaardile kantud pankrotihaldur Tiina Mitt edaspidi nimetatud hüpoteegipidaja esindaja, kes kinnitas, et tema esindusõigus on kehtiv eesmärgiga sõlmida eelpool märgitud leping. Milvi Suursaare poolt kohtuvälises menetluses 06.05.2009.a. menetlusaluse isikuna antud ütlusi selle kohta, et tema oli notariaalselt kinnitatud volikirja alusel kinnistu Pärnu mnt 193A haldaja, seega omanikuga õigustatud isik. Müüs tema nimetatud kinnistu 24.04.2009.a. ära, eelnevalt toimusid vahendaja ja ostja vahelised kokkulepped. Enne kinnistu müüki tema - Milvi Suursaar ei näinud vajadust seda korrastada, rahalised vahendid puudusid mitme aasta jooksul kinnistu korrastamiseks. Ega ta ei käinud ka seal, sest, seal olid kodutud ja tema viimastega kaklema ei hakanud. Ta jagas oma kontaktandmed naabritele, et viimased annaksid teada, kui majas midagi toimub. Keegi talle ei helistanud. Ise tema neid aknaid kinni lüüa ei tahtnud ja, et kedagi tellida, selleks tal ei olnud raha. Kinnistut koristada ta ei tahtnud, ta ootas müüki kaks aastat. Piirdeaeda ei hakanud ta seetõttu parandama, et hüpoteek oli sundtäitmisel ning kõnniteed ei sõitnud ta korrastama samal põhjusel. Volikirja koopiat, millisest nähtub, et volikiri on tõestatud ja koostatud Tallinnas 27.03.2001.a. Tallinna notar Ragne Tehver poolt ja nimelt pöördus eelpool märgitud kuupäeval notari poole Kristina Suursaar, kes avaldas, et tema volitab Milvi Suursaart valitsema, kasutama ja kästuma tema omal äranägemisel tema - Kristina Suursaare omandis olevat kinnistut (kinnistusregistriosa nr 3960), asukohaga Tallinnas Pärnu mnt 193A. Selleks volitab teda sõlmima nimetatud kinnistu valitsemise, kasutamise ja käsutamisega seoses kõiki seadusega lubatud tehinguid, muuhulgas, kuid mitte ainult, võõrandama hinnaga ja tingimustel tema omal äranägemisel, koormama asjaõigustega ning neid kustutama, samuti maksma kõiki makse, saama ja esitama kõiki toiminguteks vajalikke dokumente, esitama avaldusi, sõlmima lepinguid, tema – Kristina Suursaar eest alla kirjutama ning sooritama kõiki muid õigustoiminguid, mis on seotud kinnistu valitsemise, kasutamise ning käsutamisega. Seoses eelpoolnimetatud ülesannetega volitab ta teda tema - Kristina Suursaar õiguste ja huvide kaitseks ajama tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja muid asju kõigis kohtu-, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud omanikule, hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale. Volikirjaga tema poolt määratud esindajal on õigus teha volikirjas nimetatud kõiki tehinguid iseendaga või 5 isikuga, kelle esindaja ta on tehingus samaaegselt. Volitus on kehtiv tähtajatult ning antud edasivolitamise õiguseta. Ühtlasi avaldas Kristina Suursaar, et tema ei ole ega ole olnud abielus kinnistu omandamise ajal; Kinnistusregistri väljavõtet seisuga 05.05.2009.a., millisest nähtub, et katastritunnusega 78404:402:0690 kinnistu, asukohaga, Tallinn, Pärnu mnt 193A omanik on Terje Sallert, kes kanti registrisse 24.04.2009.a. kinnistamisavalduse alusel 29.04.2009.a. (II jagu 4 kanne); Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Milvi Suursaare kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg-te 1, 3 ja 11 kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; teostama heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal ning kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Tallinnas, Pärnu mnt 193A asuva kinnistu omanik oli 07.04.2009.a. Kristina Suursaar. Seda kinnitab nii väljavõte kinnistusraamatust, kui ka kaebuse esitaja Milvi Suursaar. Samuti kinnitab viimane oma kohtus ja kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et oli notariaalselt kinnitatud volikirja alusel kinnistu haldaja (lk 21 pöördel). Ka Tallinna notar Ragne Tehveri poolt 27.03.2001.a tõestatud volikiri tõendab, et Kristina Suursaar volitas Milvi Suursaart valitsema, kasutama ja kästuma tema omal äranägemisel Kristina Suursaare omandis olevat kinnistut, asukohaga Tallinnas Pärnu mnt 193A (lk 23). Puudub ka vaidlus selle üle, et kinnistu, asukohaga Tallinnas Pärnu mnt 193A, heakord ei vastanud heakorra nõuetele – nimetatud asjaolu on peale kaebaja enda ütluste tõendatud ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatud asjaolude ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodega. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas Milvi Suursaare karistamine heakorra nõuete rikkumise eest on õiguspärane
lg 1 järgi on omanikuna heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Kaebaja väide, mille kohaselt oli karistamisotsuse tegemise ajaks, so 06.05.2009.a. kinnistu võõrandatud ja seetõttu tema karistamine õigusvastane, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Kaebaja väitele, et karistamise ajaks oli kinnistu juba võõrandatud, ei esitanud vastuväiteid ka kohtuvälise menetleja esindaja, kuid kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et teo toimepanemise aeg oli 07.04.2009.a., siis oli omanikuga võrdsustatud isikuks Milvi Suursaar ning rolli ei mängi aeg, millal otsus vormistati (lk 21 pöördel). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega, sest teo toimepanemise ajal 07.04.2009.a. oli kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kinnistu asukohaga Pärnu mnt 193A omanikuks Kristina Suursaar. Volikirja alusel vastutas omanikuga võrdselt nimetatud kinnistu heakorra eest ka Milvi Suursaar. Ka kaebaja ise ei eitanud, et heakorra kinnistul oleks pidanud tagama omanik (lk 21 pöördel). Seega on tõendatud, et väärteo toimepanemise ajal 07.04.2009.a. vastutas kaebaja kinnistu asukohaga Tallinnas Pärnu mnt 193A ja sellega piirneva ala heakorra eest. 6 Kaebaja väidet, et hüpoteek oli sundtäitmisel ja seetõttu ei teinud ta pingutusi kinnistu heakorra tagamiseks, ei pea kohus asjakohaseks, kuivõrd õigusbüroo omanikuna ning pankrotihaldurina tegutsenud inimesena, pidi kaebaja olema teadlik, et kuni kinnistut ei ole võõrandatud, siis nii kaua peab selle heakorra tagama senine kinnistu omanik. Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fotod tõendavad, et kinnistu ja sellega piirnev ala on korrastamata ning fotosid vaadates jääb mulje, et seda pole tehtud pikema aja vältel. Kohtu arvates eksisteerivad ühiskonnas teatud käitumisnormid, millest peaks keskmine, mõistlik ja tavapärase kasvatusega isik endale teadvustama, et ka raskel ajal kehtivad teatud reeglid, millest tuleb kinni pidada või vähemalt püüda neid täita. Antud juhul pole Milvi Suursaar isegi püüdnud kinnistu heakorda tagada, kui ta ise kohtuvälises menetluses 06.05.2009.a. väitis, et „enne kinnistu müüki ma ei näinud vajalikuks seda korrastada; kinnistut koristada ei tahtnud, ootasin müüki 2 aastat“. Kuigi kohtus kaebaja väitis, et igal aastal telliti prügivedu (lk 21 pöördel), siis kohtu hinnangul peab ka prügivedu olema organiseeritud selliselt, et see tagaks pidevalt kinnistu korrashoiu. Kaebaja väide, et majas kogunesid asotsiaalid ning omanik ei julgenud neid välja viskama minna, ei õigusta kaebaja käitumist. Rikkumist ei ole õige vabandada asjaoluga ja vastutust välistavaks asjaoluks ei ole fakt, et kolmandad isikud kogunevad võõral kinnistul. Seda enam, et kaebaja kinnitusel ei ole ta nimetatud kaebusega ka politsei poole pöördutud, mistõttu omaniku selline käitumine on kohtule arusaamatu. Kohtu hinnangul tingis kinnistu unarusse jätmise kaebaja mugavus. Kohus ei eita, et rahalised raskused võisid samuti olla takistuseks heakorra tagamisel, kuid elementaarse heakorra (prügi koristamine, lehtede riisumine, aialippide vahetamine) oleks olnud võimalik ka ilma suuremate väljaminekuteta. Kohus leiab, et kaebaja pani talle süüksarvatava väärteo toime tahtlikult, otsese tahtlusega – kinnistu, mille heakorra eest vastutas ka Milvi Suursaar, korrastamata jätmisega, pidi kaebaja aru saama, et selline käitumine ei ole lubatud. Isik pani teo toime tegevusetuse vormis. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Milvi Suursaare tegevusetus on seega õigesti kvalifitseeritud KOKS § 662 lg 1 järgi. KOKS § 644 lg 2 p 1 järgi on KOKS §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja vallavõi linnavalitsus. Väärteoasja on menetlenud Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, seega on väärtegu menetlenud ja karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja. KOKS § 662 lg 1 järgi on heakorra eeskirjade rikkumine väärtegu ning selle eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt karistusseadustiku § 56 lg-le 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Milvi Suursaare käitumises karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Arvestades eelnevat ja seda, et kaebajat on ka varem samasuguste väärtegude eest karistatud, seda kinnitas Milvi Suursaar kohtuistungil, et see ei ole esmane karistus, igal aastal karistatakse (tl 21 pöördel), asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud rahatrahv summas 1500 krooni, on kohane karistus. Aulike Salo Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.