4-08-12391/7

Väärteoasi nr. 4-08-12391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-12391 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Eduard Hodakov (isikukood 35605180324, EV 17 kodakondsus, elukoht: xxx) väärteoasi LS § 74 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Ida Korrakaitseosakonna 20.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,036480 Asja läbivaatamise kuupäev 03.02, 08.04, 08.09, 06.10.2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Eduard Hodakov ja esindaja Nikolai Pozdnjakov kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja Helen Kommusaar RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna 17.11.2008.s. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,036480 ja lõpetada menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 12.10.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 12.10.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Eero Hillep koostas 23.10.2008.a. väärteoprotokolli väärteoasjas nr. 2302,08,036480 Eduard Hodakov’ile selle eest, et tema, 30.06.2008.a. kella 15:06 ajal Harjumaal, Tallinnas, Randla 23 juures, liikudes Randla 23 hoovi suunas, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz, reg. nr. xxx, ei veendunud enne sõidu alustamist ja vasakpöörde sooritamist ristmikevahelisel teel oma manöövri ohutuses ning keeras ette tagant lähenenud ja möödasõidul olevale mootorrattale, millega põhjustas liiklusõnnetuse, varalise kahju AS’ile ja AS Sampo Pangale ning kerge tervisekahjustuse AS’ile. Nimetatud tegevusega rikkus Eduard Hodakov Liikluseeskirja § 91; § 100 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Margus Pihl karistas Eduard Hodakov’i väärteosasjas nr. 2302,08,036480 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga summas 1800 krooni. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Eduard Hodakov tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. Kaebuses selgitab ta, et ei nõustu 23.10.2008.a. tema suhtes koostatud väärteoprotokolliga nr AB 974890, mille kohta esitab oma vastuväited. Ta selgitab, et ta oli LE § 91; § 100 mõistes ristmiku läbimisel ja vasakpöörde sooritamisel veendunud manöövri ohutuses. Ta väidab, et avarii toimus liiklusõnnetuses osalenud teise osapoole, AS’i, Liikluseeskirja jämedate rikkumiste tulemusena. Selle väite kinnituseks lisab ta, et AS juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust ja kaebuse esitaja teadmisel ei kuulunud sõiduk S ’ile, see kuidas see sattus AS’i juhtimisse, ei ole teada. Kaebuse esitaja lisab, et S ’i ütlustest tulenevalt liikus ta kaebuse esitaja sõiduauto järel ning nägi, et autol on sisselülitatud vasakpöörde märguanne. Samuti on kaebuse esitaja sõnul AS oma ütlustes märkinud, et soovis sooritada sõiduautost möödasõitu ristmikul, mille jaoks suurendas oma sõiduki kiirust ning sõitis otsa kaebuse esitaja sõidukile, mille kiirus AS’i ütluste põhjal oli kuni 20 km/h. Kaebuse esitaja arvates AS, vaatamata sellele, et nägi tema poolt sooritatavat manöövrit, jätkas tema möödasõitu, milleks S suurendas oma kiirust ja sõitis vastassuunavööndisse. Kaebuse esitaja leiab muuhulgas, et AS pani toime mitu Liikluseeskirja ja Liiklusseaduse rikkumist: juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata; ei hoidnud vastavalt oma kiirusele pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu eesliikuvale sõidukile; nähes takistust möödasõidu sooritamiseks, ei lõpetanud möödasõitu; sooritas möödasõidu ristmikul. Kaebuse esitaja sõnul oli löök tema autole nii tugev, et auto paiskus eemale ning ka AS lendas 6m kaugusele kokkupõrkekohast, mis annab aimu lubatud 50 km/h olulisest ületamisest. Eeltoodule tuginedes peab kaebuse esitaja liiklusõnnetuse põhjustamises süüdiolevaks AS’i. Täiendavalt on kaebuse esitaja viidanud sellele, et AS’i poolt juhitud mootorsõiduki osas ei ole teostatud tehnilist ekspertiisi, tuvastatud selle korrasolekut ega ka selle liiki. Kaebuse esitaja sõnul ei kontrollitud kohapeal AS’i joobeseisundit, kuigi viimane oli teadvusel ja võimeline rääkima. Kaebuse esitaja lisab, et ekspertiisi akt nr 1911 ei saa antud juhul olla tõendiks selle kohta, et AS oli avarii toimumise hetkel kaine, sest tema vereproov on ekspertiisiks esitatud 29.07.2008.a. ja seega puudub kinnitus selle kohta, et proovid oleksid võetud koheselt pärast avarii toimumist. Seoses nende asjaoludega on kaebuse esitaja kohtuväliselt menetlejalt taotlenud AS’i poolt juhitud transpordivahendi liigi, sellele lubatud sõidukiiruse ning tehnilise seisundi tuvastamist. Samuti on ta taotlenud raviasutuselt AS’ilt vereproovide võtmise aega kinnitavate dokumentide väljanõudmist. Ka pidas kaebuse esitaja vajalikuks taotleda ekspertiisi AS’i poolt juhitud mootorsõiduki liikluskiiruse tuvastamiseks liiklusõnnetuse toimumise hetkel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid, tuvastatud asjaolusid ning on jätnud kaebuse esitaja eelnimetatud taotlused põhjendamatult rahuldamata ning teinud ebaõige otsuse. 03.02.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja esindaja lisas, et ei nõustu sellega, et kaebuse esitajat süüdistatakse liikluseeskirjade rikkumises ja on võetud seetõttu vastutusele ning määratud talle rahatrahv. Ta leidis, et avariis on süüdi teine isik – AS, kes rikkus liikluseeskirju. Ta viitas kaebuse punktile 2.5, kus on nimetatud sätted, mida rikuti. Kaebuse esitaja esindaja leidis ka, et politsei tuvastas valesti liiklusõnnetuse süüdlase ning hindas vääralt toimikus olevaid tõendeid ja asjaolusid. Nimelt ei võtnud politsei arvesse AS´i ütlusi, kus ta rääkis, et E. Hodakov liikus tema ees ning näitas vasakut suunda. Seejuures pidas ta vajalikuks märkida, et E. Hodakov liikus 20 km/h. AS otsustas möödasõitu sooritada, sõitis vastassuunda ning vastassuuna keskpaigas sõitis otsa E. Hodakovi autole. Samuti on tehnilise ekspertiisi teostamisega rikutud menetlusnorme, mis sätestavad politsei kohustust igakülgselt uurida kõiki asjas olevaid tõendeid. Kaebuses toodud asjaolud annavad tema arvates õiguse kaebuse esitamiseks ning aluse nõuda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning kaebuse esitaja trahvi tasumisest vabastamist. Kaebuse esitaja lisas istungil, et tal on harjumuseks saanud peeglisse vaadata, enne kui hakkab autoga kohalt liikuma, ta peab veenduma, et ei oleks teisi liiklejaid. AS tahtis sõita mööda tema autost. Ta ei näinud tagant tulevat mootorratast. Kaebuse esitaja sõnul sõidab ta juba 29 aastat ja pole kunagi avariisid teinud. Mootorratas sõitis tema sõnul 70 km/h, lendas üle kapoti ja tegi õhus ringi. Kaebuse esitaja avaldas, et avariis oli süüdi mootorratta juht, kes kihutas ja sõitis tema autole sisse. 06.10.2009.a. toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistajana AS, kes selgitas, et ta sõitis krossimootorrattaga, millisega ta liigelda ei oleks tohtinud, kuna tal ei olnud juhiluba, ka puudusid sellel sõiduvahendil suunatuled, spidomeeter. Sõites märkas ta ees liikuvat sõiduautot Mercedes ja kuna see sõiduauto aeglustas käiku ja sõitis väga aeglaselt, otsustas ta sellest mööda sõita. Ta märkas küll, et sealtsamast keerab tee ka vasakule, kuid ta ei juurelnud, kas sõiduauto hakkab pööret tegema või ei. Ta alustas möödasõitu, enne näitas käega suunda. Ta ei tea täpselt, kus tema grossimootorratas avarii ajal asus. Kohus uuris kirjalike tõenditena: otsust väärteoasjas, liiklusõnnetuse akti, fototabeleid( t.l.1424), sündmuskoha vaatlusprotokolli, väärteoprotokolli, liiklusõnnetuse kirjalikke materjale (t.l.34-38), ekspertiisimaterjale(t.l.39-41), karistatuse õiendeid( t.l.69-71). Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, uurinud tõendeid ja hinnanud neid kogumise jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, et puuduvad väärteo tunnused. Puudub alus väita, et kaebuse esitaja oleks süüdi Liiklusseaduse § 74 ´17 lg.1 järgi. Kohtus leidis tunnistaja A.S i ütlustega tõendamist, et ta osales liikluses tehniliselt mittekorras oleva sõidukiga, milline kohtuvälise menetleja sõnul klassifitseerub mootorrattaks. Antud sõidukil puudusid suunatuled, spidomeeter, ka puudusid A.S il juhiload, seega ka vastavad oskused ja teadmised liiklusest. Tema väite kohaselt ei oska ta täpselt öelda,, kus asus tema mootorratas kokkupõrke hetkel. Külla aga ilmnes tunnistaja ütlustest, et enne möödasõitu ta märkas, et ees liikuv ja kaebuse esitaja poolt juhitav sõiduauto aeglustas kiiruse minimaalseks, ka märkas A.S tee hargnemist vasakule, seega pidi ta mõistma eelseisva sõiduki soovi alustada manöövrit. Tema aga oma sõnul lisas kiirust ja näitas käega suunda ja asus möödasõitu sooritama. Kohtul puudub alus kahelda kaebuse esitaja sõnades, et tema sõitis väga aeglaselt ning enne suunatule sisselülitust veendus, et keegi ei olnud möödasõitu alustanud ning asus manöövrit tegema. Kuna kohtul puuduvad tõendid selle kohta, milline oli tunnistaja poolt juhitava mootorratta kiirus( spidomeeter puudus, ka ei oska kiirust nimetada tunnistaja), ei ole välistatud, et antud mootorratas oma suure kiiruse tõttu jõudis ootamatult juba Mercedese manöövri tegemise ajal tema kõrvale. Ainuüksi sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sõiduauto Mercedes-Benz tehnilised vigastused esiuksel ei anna võimalust järelduseks, et sõiduauto juht on manöövrit alustanud veendumata selle ohutuses, kuna vajalik on arvestada liikuvate sõidukite kiirust, tuvastamaks tehiolud, seda ei ole võimalik aga objektiivselt teha. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja oleks antud liiklusõnnetuses süüdi ning väärteootsus kuulub tühistamisele. Merle Parts Kohtunik