4-09-4917/2

4-09-4917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-4917 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi AVkaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida Harju politseiosakonna 13.03.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2376,09,001217 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – menetlusaluse isiku seaduslik esindaja AV(elukoht: xxx) Menetlusalune isik Aron-Ken elukoht: XXX) V (isikukood XXX; Põhja Politseiprefektuuri Ida- Harju (Karjääri 11, Maardu, Harjumaa) Asja läbivaatamine politseiosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON AVkaebus rahuldada. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida Harju politseiosakonna 13.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 2376,09,001217 ning menetlus nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 13.03.2009.a Põhja Politseiprefektuuri Ida- Harju politseiosakonna 13.03.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2376,09,001217 karistati Aron-Ken Vt KarS § 262 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt Aron-Ken V, olles alaealine, tarbis tubakatoodet avalikus kohas, Kehras Kose mnt 6 asuva kaupluse taga. Isik rikkus seega avaliku korra eeskirja § 4 lg 3 nõudeid. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega ( ). Määratud rahatrahv 0 krooni tuleb tasuda hiljemalt 31.03.2009.a. Aron-Ken V seaduslik esindaja AVesitas nimetatud otsusele kaebuse. Selgitab kaebuses, et M. Ojavee on koostanud väärteoprotokolli tema alaealise poja tubakatoodete tarbimise fakti kohta. Samas nähtub otsusest, et seda keegi kinnitada ei või, sest väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega ( ). Samuti ei leitud, ei otsitudki poja juurest tubakatooteid. Kaebajale jääb arusaamatuks, mille alusel tuleks tal maksta 0 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja (Põhja Politseiprefektuuri Ida- Harju politseiosakonna Anija konstaablijaoskonna juht Kalev Toomingas) esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, menetlusalune isik on väärteoprotokollis kinnitanud oma ütlustega, et on protokolliga nõus ja tarbis tubakatoodet, mille andis talle tuttav. Käitus väga viisakalt ja tunnistas oma süüd ning kahetses tegu. Vastulauset isik ei esitanud. 13.03.2009.a koostas M. Ojavee (Bartnikas) Aron-Ken Vle väärteoprotokollis tõendina olevatele menetlusaluse isiku ütlustele tuginedes otsuse väärteoasjas. Samas on otsuses näha, et Aron-Ken Vle määrati KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Kahjuks andmebaasi väljatrüki vea tõttu see summa ei olnud märgitud reale, kus on makse tähtaeg ja panga viited. Kuna tegu on politseipoolse eksitusega, palub kohtuvälise menetleja esindaja tühistada väärteoprotokoll nr 2376,09,001217 ning annab nõusoleku asja kirjalikuks menetluseks. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kaebuse esitaja on märkinud, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, peab kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, võimalikuks kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2376,09,001217 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS §-st 2 ja KrMS §-st
2. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kohus arvestab siinjuures ka Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendi nr 3-1-1-94-07 punktis 8 toodud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab 3 väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna kohtuväline menetleja, arvesse võttes kohtuvälises menetluses aset leidnud väärteomenetlusnormide olulist rikkumist, on loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle 13.03.2009.a otsusega süükspandud tegu KarS § 262 tunnustel, leiab kohus, et Põhja Politseiprefektuuri Ida- Harju politseiosakonna 13.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 2376,09,001217 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Aron-Ken V teos väärteo tunnuste puudumisega. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis kirjeldatu ei anna alust isiku käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 262 järgi. Kohtuväline menetleja ei ole märkinud, milles seisnes avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine. Kui alaealine on rikkunud aga Tubakaseaduse nõudeid, tuleb näidata konkreetne õigusnorm, mida isik on rikkunud, s.o. Tubakaseaduse § 27 või § 28 ning sellisel juhul oleks alealise käitumine kvalifitseeritav Tubakaseaduse § 47 või § 48 järgi, s.o. tubakatoote tarvitamine või alealise poolt tubakatoote omandamine või hoidmine. Kohus on seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa sinna teha täpsustusi ega täiendusi, sest see oleks isiku kaitseõiguse rikkumine. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
3. Kohtunik