p.3 asendada
Vandeadvokaadi Andres Veski poolt süüdistatava Nahum Yaron Kahana kaitseülesande täitmise eest Advokaadibüroole Sirje Must ( Õpetajate 9, Tartu 51003 ) makstav tasu 9432 ( üheksa tuhat nelisada kolmkümmend kaks ) krooni ja 92 senti suuruses summas jätta menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
325-327 ). M. Shushani, S. Yalozi, N.Y. Kahana tunnistati KarS § 184 lg.2-1 p.1 järgi süüdi selles, et Peruust suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikuks omandamiseks ja Euroopa Ühenduse territooriumile edasitoimetamiseks süüdistatav M. Shushani tegi süüdistatavale M. M. B.ile ülesandeks narkootilise aine peitmiseks ja edasitoimetamiseks korraldada Iisraelis kahe hammasratta valmistamine. 2005.a. kevadel süüdistatav M. M. B. saatis H. F. nimelises tehases valmistatud hammasrattad , süüdistatava M. Shushani rahastamisel ja transpordifirma Globus vahendusel, Iisraelist Peruu Vabariiki ( edaspidi Peruu ) , Lima linna. 17.juulil 2005.a. sõitsid süüdistatavad M. Shushan ja S. Yaloz ning
järgi on Eesti kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis saadud tõendeid kui nende saamiseks tehtud menetlustoimingud pole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
vanust tunnistajat hoiatama vastutusest seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise või valeütluste andmise eest. Peruust saabunud materjalides ei ole andmeid küsitletud isikute sellise hoiatamise kohta. Pole teada, kas saadud dokumendid on piisavaks tõendiks Peruu kohtus, ilma ütlusi andnud isikute kohtus ülekuulamiseta. Apellandi hinnangul pole Peruust saadud dokumendid tõendiks
3-1-1-105-06 punktis 11 väljendatud seisukoha järgi.
lg.2 toime alla arvatud vabasid tõendeid võib kasutada ainuüksi kriminaalmenetluse kulgu puudutavate asjaolude kindlaks tegemiseks. Pealegi pole
nimetatud tunnistaja ütluste avaldamise alusena isiku kaugel, välismaal viibimist. Seda asjaolu on rõhutatud Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-98-07 punktis 8.1. Maakohus on menetlusõiguse põhimõtte rikkumist põhjendanud menetlusökonoomiaga. Apellandi hinnangul võiks sellisel põhjusel üldse loobuda tunnistajate kohtusse kutsumisest. Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-105-06 selgitanud, et eeluurimisel antud tunnistaja ütlused ei saa olla tõendiks tõenduseseme nende asjaolude kohta, mille osas tunnistaja kohtus ütlusi andnud ei ole. Kuigi Peruus ülekuulatud isikud on märgitud kohtusse kutsutavate isikute nimekirja, ei ole prokuratuur ega kohus teinud ühtegi katset nende kohtusse kutsumiseks. Ringkonnakohus peab arvestama, et kriminaalmenetluse seadustiku
-1 lg.1 järgi peab kohtumenetluse pool, kes taotleb tunnistaja kohtusse kutsumist, tagama ka tunnistaja kohtusse ilmumise. Menetluslikust seisukohast on vastuvõetamatu maakohtu poolt süüdistatava M. M. B.i ütluste avaldamine ja tõendina kasutamine. Prokuröri taotlusel süüdistatava M. M. B.i kriminaalasjast materjalide uude toimikusse eraldamise ja menetluse peatamise järel puuduvad andmed tema tervisliku seisundi kohta. Kriminaalasjas, milles menetlust jätkati, ei olnud M. M. B. kanntanu, tunnistaja ega süüdistatav.
järgi tuleb tunnistajat hoiatada vastutusest teadvalt valeütluste andmise või ütluste andmisest keeldumise eest. Seda asjaolu ei kajastu süüdistatava M.M. B.i eeluurimisel antud ütluste protokollides ja ka kohtuistungil ei saadud seda nõuet täita.
Süüdistusakti järgi on M. M. B. süüdistatav just kohtus arutatavas kriminaalasjas ja materjalide eraldamine teise toimikusse tema süüdistuse sisu ei muuda. Tervisesesundi paranemisel pole välistatud süüdistatava M. M. B.i osavõtt kohtumenetlusest, kuid tema terviseseisundi ebamäärasus ei luba käesolevas kohtumenetluses lahendada ütluste avaldamise küsimust.
näeb ette kohtus süüdistatava ütluste avaldamise kaks alust: süüdistatav keeldub ütluste andmisest või toimub asja arutamine ilma süüdistatava osavõtuta.
lg.2 loetletud olukorrad, mille puhul on võimalik kriminaalasja arutamine kohtus ilma süüdistatava osavõtuta, pole käesolevas kriminaalasjas kohaldatavad.
M. B.i süüdistuse eraldamine teise kriminaalasja, võtab võimaluse käesoleva asja arutamiseks ilma süüdistatava M. M. B.i osavõtuta, kuna ta on nüüd süüdistatav teises kriminaalasjas. Kohtumenetluse pooled ei saa arutada süüdistatava M. M. B.i suhtes läbiviidud kompleksekspertiisi arvamust ega taotleda eksperdi ülekuulamist, sest M. M. B. on süüdistatav teises ( s.t. eraldatud ) kriminaalasjas ja teda puudutavad ekspertiisimaterjalid peavad asuma teise kriminaalasja juures. Süüdistatava M. M. B.i kaitse aspektist on tähtis, et tema küsitlemine toimuks kaitsja juuresolekul. Kohus ei saa süüdistatava M. M. B.i kaitsjat käesoleva asja arutamisse kaasata, sest M. M. B.i süüdistus on eraldatud teise kriminaaltoimikusse.
lg.3 järgi peab kohus ootama süüdistatava tervenemist või saama dokumendi tema tervenemise võimatuse kohta. Alles süüdistatava M.M. B.i tervenemise hetkest alates on kohtul võimalik tema ütluste õigust kontrollida. Riigikohtu lahendis nr.3-1-1-105-06 väljendatud seisukoha järgi võib ristküsitluse asemel eeluurimisel saadud ütluste avaldamine tähendada kohtus kontrollimata tõendite aktsepteerimist ja ebaõige kohtulahendi tegemise. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-3-07 on asutud seisukohale, et tõendina võib kasutada üksnes neid süüdistatava ütlusi, mida ta on andnud kohtus. Seda seisukohta rõhutab ka Euroopa Inimõiguste Kohus M. S. kohtuasjas, mille järgi tuleb võistlevas menetluses esitada süüdistatavale tõendid avalikul kohtuistungil. Eeluurimisel antud ütluste kasutamine pole välistatud kui kaitseõigusi järgitakse ja süüdistatavale antakse piisav võimalus tunnistaja süüstavaid ütlusi vaidlustada ning ütluste andjat küsitleda. Maakohus on kaitsja sellest võimaluses ilma jätnud nii süüdistatava M. M. B.i ütluste kui ka Peruust õigusabi korras saadud isikute ütluste puhul. Kaitsja on kohtuliku arutamise käigus jäänud kohtueelsel menetlusel ütlusi andnud isikute küsitlemise nõude juurde. Süüdistatavale M. Shushanile süüks arvatud teod kuritegeliku käitumise juhtimisel on toime pandud Peruu territooriumil. Eesti territooriumil toimepandud tegu seisneb vaid süüdistatavale N. Y. Kahanale hammasratta vastuvõtmise korralduse andmises. Kuna N. Y Kahana olevat hammasratta vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid vormistanud 2005.a. algul, siis sama aasta lõpul polnud Eestis vaja mingeid dokumente koostada. Seega kogu süüdistatava M. Shushani tegevus kulges Peruus, s.o. väljaspool Eesti territooriumi. KarS § 7 lg.1 p.2 järgi kehtib karistusseadustik välismaalase jaoks, kes on karistatava teo toime pannud väljaspool Eestit juhul, kui ta on Eestis kinni peetud ja kui teda välja ei anta. Kriminaalasjas puuduvad dokumendid, mis näitaksid, et Peruu oleks taotletud süüdistatava M. Shushani väljaandmist või teinud ettepaneku asja arutamiseks Eestis. Süüdistatav M. Shushani ei ole Eestis ühtegi kuritegu toime pannud, vaid on üksnes Eestis kinni peetud. Apellant on veendunud, et Eesti kohtul pole õigust arutada M. Shushani süüdistusasja isegi juhul kui ta Peruus kuriteo toime pani. Euroopa väljaandmise konventsioonide kohaselt, kui isik on kuriteo toime pannud välismaal ja mõistetakse süüdi teises riigis, ei või tema karistus olla karmim sellest, mida selle teos eest näeb ette karistus riigis, kus see on leebem. Riiklik süüdistaja pole kohtule esitanud andmeid Peruu kriminaalseaduse kohta, mis näeb ette karistuse kuriteole kaasaaitamise, ehk täideviijale ülesannete ja korralduste andmise eest. Võimalik, et Peruu seaduste järgi need teod pole karistatavad. Seetõttu taotletakse esimese astme kohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava M. Shushani kogu esitatud süüdistuse ulatuses õigeksmõistmist. Vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsiooni kohaselt on S. Yalozile esitatud süüdistu ebakonkreetne ega võimalda tulemuslikku kaitset. KarS § 184 lg.2-1 p.1 järgi esitatud süüdistuses tulnuks konkretiseerida alljärgnevaid asjaolud: - süüteo toimepanemise ajavahemik, - isikute grupp, - suures koguses narkootilise aine käitlemine, - narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, - narkootilise aine ebaseaduslik valdamine, - narkootilise aine edasi toimetamine, - suure varalise kasu saamise eesmärk, - rahaliste vahendite ebaseaduslikku tegevusse paigutamine. Kriminaalasjas selline loetelu puudub. Süüdistuse kirjeldav osa on üldistatud ja asetab süüdistatava S. Yalozi olukorda, kus ta peab oma elust aru andma 2005.a. algusest kuni 11. oktoobrini 2005.a., mis on lubamatult pikk periood. Süüdistuses pole näidatud süüdistatava S. Yalozi poolt 40 000 USA dollari suuruse summa tegevusse paigutamise viisi ega kohta, mis oli suunatud suures koguse narkootilise aine ebaseaduslikule toimetamisele Euroopa Ühenduse territooriumile. Süüdistatava S. Yalozi sellist asjaolu eitab ja tõendina hinnatud süüdistatava M. M. B.i ütlused sellele küsimusele vastust ei anna. Apellandi hinnangul ei vasta süüdistus
Süüdistus kirjeldab kuriteo toimepanemise kohtadena Iisraeli, Peruud ja Eestit, kuid pole selge, milliseid kuritegusid süüdistatav S. Yaloz ja millise riigi territooriumil toime pani ning millise riigi seadust tuleb kohaldada. Täidetud pole süüteo objektiivne koosseis karistatava teo toimepanemise aja ja koha osas. Kaitsja arvates pole süüdistatav S. Yalozi Eesti Vabariigi territooriumil kuritegu toime pannud. Riiklik süüdistus pole kohtule esitanud materjale, mis võimaldaks hinnata süüdistatavate omavaheliste suhete iseloomu. Kriminaalasja materjalide põhjal võib vaid järeldada, et kõik süüdistatavad on Iisraeli kodanikud, süüdistatavad M. Shushan ja M. M. B. on sugulased, teised süüdistatavad aga omavahel vähe tuttavad isikud, kellel ühine äritegevus puudus. Maakohtu otsuses pole esitatud motiivide asjaolude kohta , mis süüdistatavaid grupiks liitis. Samuti pole põhjendatud suure varalise kasu saamise eesmärki. Süüdistatava M. M. B.i kohtus avaldatud ütlused pole piisavaks tõendiks eelpool nimetatud asjaolude selgitamiseks. Apellandi hinnangul pole süüdistus põhjendatud, sest kohtuliku uurimise käigus pole tõendatud süüdistatava S. Yalozi süü suures koguses narkootilise aine käitlemises ja selle tegevuse rahastamises. Prokuröri ettepanek kasutada käesolevas kriminaalasjas tõendina teise kriminaalasja eraldatud süüdistatava M. M. B.i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi tunnistaja ütlustena on vastuolus
lg.3 kui § 66 sätestatuga, kuna süüdistatav ei või samas asjas olla tunnistajaks. Süüdistatav M. M. B. haigestus raskelt pärast seda kui maakohtu istungil alustati tema ülekuulamist. Maakohtu seisukoht selles, et tunnistajana M. M. B.i ütluste avaldamine on lubatud, kuivõrd ta on süüdistatav teises kriminaalasjas, ei pole seaduslik. Ebaõige on ka Peruus asuvate tunnistajate ütluste avaldamine ilma, et neid oleks maakohtu istungil ülekuulatud.
kohaselt võib välisriigis kogutud tõendeid kasutada Eesti kriminaalmenetluses juhul kui välisriigis tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Eesti kriminaalmenetluse seadustik erineb Peruu vastavast seadustikust selle poolest, et
lg.4 näeb ette tunnistajana ülekuulatava isiku hoiatamise teadvalt valeütluste andmise või seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest. Maakohtu istungil avaldatud Peruus ülekuulatud tunnistajate ütlused ei ole lubatud tõendiks, vaatamata sellele, et nad on saadud Riigiprokuratuuri õigusabi taotluse alusel Peruu pädeva justiitsasutuse poolt. Peruus ülekuulatud isikute ütluste protokollides puudub märge nende isikute hoiatamise kohta, ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmise eest. Seega on menetlustoimingu läbiviimisel rikutud
ja § 280 nõudeid ja nende dokumentide kohtus avaldamine ei muuda neid legitiimseteks. Neil tõenditele ei saa kohtuotsust rajada. Asjakohased pole maakohtu otsuse põhjendused menetlusökonoomiast, kaugülekuulamise keerukusest ning Peruu ja Eesti vahelise pikka vahemaad käsitlemises muu kõrvaldama takistusena. S. Yalozi süüdistus selles, et ta paigutas 40 000 dollarit suures koguses narkootilise aine Peruust salakaubana Eestisse toomisess, põhineb ainuüksi süüdistatava M. M. B.i ütlustel, kes pole arutatavas kriminaalasjas menetlusosaline. Tema ütluste tõendina kasutamine on seadusega vastuolus. Vastupidi süüdistuse seisukohale oli kaitsja arvates süüdistatava S. Yarozi Peruusse sõidu eesmärgiks turism ja puhkus. Daktüloskoopilise ekspertiisi arvamus kinnitab, et süüdistatav S. Yalozi ei ole paigutanud kokaiini hammasrattas olevasse peidikusse. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et hammasratta teelesaatmise Peruust korraldasid süüdistatav M. M. B. ja J. R. A. G. nimeline isik, mitte süüdistatav S. Yalozi. Süüdistatava S. Yalozi Eesti Vabariiki saabumise eesmärgiks oli kaitsja arvates turism ja puhkus. Asjas puuduvad tõendid, mis seda seisukohta ümber lükkaksid. Samuti puuduvad dokumendid, mis tõendaksid süüdistatavate tahet saata hammasratta Eestist edasi Madalmaadesse. Samuti pole ümber lükatud kaitsja seisukoht, et süüdistatav S. Yalozi käis tollilaos muul eesmärgi kui koos süüdistatavaga N. Y. Kahanaga hammasrattas oleva peidiku korrasoleku kontrollimiseks. Tunnistaja A. K. ütlused ei anna alust süüdistatava S.Yalozi seostamiseks äravõetud 43 101 g. kokaiiniga. Kaitsja hinnangul pole süüdistatav S. Yaloz Eesti territooriumil KarS § 184 lg.2-1 p.1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud. Samuti leiab kaitsja , et tõendatud pole süüdistatava S. Yalozi poolt KarS § 392 p.2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine. Süüdistuse kohaselt kuulus tõendamisele: isikute grupp ja suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamine. Kohtuliku uuruimise käigus pole esitatud objektiivseid tõendeid süüdistatava S. Yalozi poolt Peruus kokaiini omandamise kohta. Daktüloskoopilise ekspertiisi arvamus on vastuolus süüdistuse ja süüdistatava M. M. B.i ütlustega selles, et süüdistatav S. Yaloz paigutas kokaiini hammasrattas olnud peidikusse. Kokaiini sisaldanud hammasratta Peruust teelesaatmist ei korraldanud süüdistatav S. Yaloz, vaid süüdistatav M. M. B. ja J. R. A. G. nimeline isik. Pole objektiivseid tõendeid selles, et süüdistatav S. Yalozi paigutanuks raha kokaiini saatmiseks üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. Seetõttu taotletakse süüdistatav S. Yalozi kõigis esitatud süüdistuste õieksmõistmist kuriteokoosseisude puudumise tõttu. Süüdistatava S. Yalozi apellatsiooni väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti tuginenud M. M. B.i ütlustele, sest: - Iisraelist saadetud ja notari poolt allkirjastatud ütlustes M. M. B. kinnitab, et Eestis antud ütlused on valed; - politseiuurija E. K. on M. M. B.i ütlusi suunanud; - kohtuistungi ajal hoidis politseiuurija M. M. B.iga sidet, kuigi see on Eesti seaduste järgi keelatud; - politseiuurija on koos kaitsjaga külastas M. M. B.i vanglas ja öelnud talle, mida tuleb politseis ja kohtus rääkida; - kaitsja on M. M. B.i sõnu uurijaga kohtumiste kohta kinnitanud; - keegi pole kohtuistungil kuulnud M. M. B.i rääkimas seda, mida ta on rääkinud politseile antud ütlustes; - M. M. B.i pole tunnistajana kohtuistungile kutsutud; - M. M. B.i tervisliku seisundi kohta dokumente esitatud ei ole. Apellandi poolt 40 000 USA dollari investeerimise, narkootikumide käitlemise ja hammasratta kokaiiniga täitmise osas rajas kohus otsuse ainult M. M. B.i ütlustele. M. M. B.i ütluste järgi hammasratta täitmisel keegi kindaid ei kasutanud. Politsei leidis hammasrattalt vaid M. M. B.i sõrmejälgi, mitte apellandi omasid. See tõendab, et M. M. B. rõõnab apellanti. M. M. B. on ütlustes rääkinud, et apellant nõustus hammasratast Peruust Eestisse saatma. Kohtunik on maakohtu otsuses aga kirjutanud, et apellant otsustas hammasratta Eestisse saatmise. Apellant polnud hammasrattaga seotud ega teadnud midagi sellesse peidetud narkootilisest ainest. Arusaamatu on mille põhjal kohtuotsuse kirjutanud kohtunik järeldas, et apellant oli hammasratta opereerimisega seotud. Kohtuotsuse punktides 20,21,22,28,29 ,31.32,33 on esitatud tunnistajate ütlused, kes Peruus hammasrattaga tegelesid. Ükski neist tunnistajatest apellanti ei tunne.
Seega maakohus käsitles M. M. B.i arutatavas asjas tunnistajana põhjusel, et M. M. B.i raske haiguse tõttu oli tema süüdistus eraldatud teise kriminaalasja. Kaitsja maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu, sest M. M. B. on esitatud sama süüdistus, mis arutatavas asjas teistelegi süüdistatavatel. Raske haiguse tõttu materjalide eraldamine teise kriminaalasja, ei muuda süüdistatavat M. M. B.i tunnistajaks arutatavas kriminaalasjas. Seetõttu polnud süüdistatava M. M. B.i ütluste kohtuistungil avaldamine lubatud. Kohtus avaldatud süüdistatava M. M. B.i ütlused ei tõenda süüdistatava N.Y. Kahana süüd . Süüdistatava M. M. B.i ütluste kohaselt olevat süüdistatav M. Shushani otsustanud kokaiiniga täidetud hammasratta Eestisse ja sealt edasi Hollandisse saatmise. Süüdistatav M. Shushani on ütlustes kinnitanud, et selline idee pärines süüdistatavalt M. M. B.ilt, kes neid alt vedas ja narkoärisse tõmbas. Peruus tekkis süüdistataval M. M. B.il või süüdistataval M. Shushanil idee hammasratta Eestisse toimetamiseks põhjusel, et Eestis viibis oma äri asutamisega seoses süüdistatav N. Y. Kahana. Süüdistatav M. Shushani oli süüdistatavat N. Y. Kahanat mitmel korral varem Eestis külastanud. Süüdistatava M. M. B.i ütlus selles, et süüdistatav M. Shushani helistas Peruust süüdistatavale N. Y. Kahanile ning rääkis narkootilise aine edasitoimetamise ideest, on paljasõnaline ega ole teiste tõenditega kinnitamist leidnud. Süüdistatavad M. Shshani ja N.Y. Kahana antud ütlustes küll kinnitavad telefonikõne asteleidmist saadetise Eestisse toimetamise kohta, kuid selleks saadetiseks polnud suures koguses narkootiline aine. Seetõttu pole usaldusväärsed süüdistatava M. M. B.i ütlused selles, et süüdistatav N. Y. Kahan tuli Eestisse selleks, et asutada siin ettevõte Peruust saadetava hammasratta vastuvõtmiseks. Kaitsja arvates pole lubatud tõendiks Peruus ülekuulatud tunnistajate maakohtus avaldatud ütlused. Maakohus pole neile tunnistajatele saatnud kohtukutseid kohtusse ilmumiseks. Peruus ülekuulamisel pole tunnistajaid hoiatatud teadvalt valeütluste andmise või seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest. Sellisel viisil saadud tunnistaja ütlus on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõttega ning seetõttu ei vasta need välisriigis kogutud tõendid
Peruus ülekuulatud tunnistajate ütlustes ei mainita süüdistatava N.Y. Kahana nime. Kriminaaltoimiku 5 köites tl. 68 asuvast tunnistaja P. C. S. L. ütlustes selgub, et talle näidati 4 isiku fotosid, s.h. A. F. fotot. Tunnistaja P.C.S. L. on F. foto juures selgitanud, et F. sõnade kohaselt oli neid kokku neli, samast rahvusest partnerit: s.o. F. ise, M. M: B., S. Yaloz ja M. Shushani. Süüdistatav N. Y. Kahana nende isikute hulka ei kuulunud. Maakohus pole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Kohus on jätnud tõendina hindamata süüdistatava N. Y. Kahana ütlused motiivil, et need on erinevad ja loogikaga vastuolus. Kaitsja maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Kuigi süüdistatava N. Y. Kahana poolt maakohtus antud ütlused erinevad eeluurimisel antud ütlustest, on süüdistatav seda asjaolu selgitanud hirmuga narkootilise aine salaveo kohta esitatud kahtlustuse ees ning püüdega end valetamise abil kaitsta. Süüdistatav N. Y. Kahana ei soovinud ristküsitlusel ütlusi anda, kuid hiljem selgita, miks ta end süüdi ei tunnista ja vastas ka kohtu küsimustele. Maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava N. Y. Kahana selgituse, mille kohaselt ta nõustus Peruust lähetatud saadetist Tallinnas vastu võtma selleks, et saada süüdistatavalt M. Shushanilt tagasi võlgu olnud raha. Kaitsja ei nõustu vaidlustatud kohtuotsusega ka selles, et süüdistatava N. Y. Kahan poolt 2005.a. suvel OÜ Ofiir Compani omandamine tõendaks tema osavõttu narkootikumide salakabaveost. 21.juunil 2005.a. kui OÜ Ofiir Compani asutati, polnud teised süüdistatavad veel Perusse sõitnud. 2005.a. augustis toimunud telefonikõnes pakkus süüdistav M,. Shushan oma võla kustutamiseks süüdistatavale N. Y. Kahanale koostööd. Jutt käis toruvaltsimispingi saatmisest ja töölerakendamisest Eestis. Süüdistatav N. Y. Kahana nõustus oma raha tagasisaamise eesmärgil pakutud koostööga. Süüdistatav N.Y. Kahana poolt saadetise teeloleku Peruust Eestisse jälgimine ega salajase pealtkuulamise protokollides kajastatud laused, ei tõenda, et süüdistatava N. Y. Kahana teadis saadetise olevast narkootilisest ainest. Seetõttu leiab kaitsja, et süüdistatava N. Y. Kahan süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises pole tõendatud ja ta tuleb ringkonnakohtu otsusega kõigis esitatud süüdistustes õigeks mõista. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetlused pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega peab vajalikuks märkida, et vandeadvokaatidest kaitsjate A. Jaroslavski, L. Olovjanišnikovi, A. Veski ja süüdistatava S. Yalozi valdavalt ühetaolistes apellatsioonides seatakse esimese astme kohtu otsuse põhjendatus ja seaduslikkus kahtluse alla valdavalt kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumise tõttu tõenduseseme asjaolude tuvastamisel ning karistusseadustiku ruumilise või isikulise kehtivuse osas süüdistatavate M. Shushani, S. Yalozi, N. Y. Kahan poolt toimepandud tegude suhtes. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väidetega kaassüüdistatava M. M. B.i eeluurimisel antud ütluste kohtuistungil avaldamise ja tõendite kogumis hindamise lubamatuse kohta. 21. novembril 2006.a. Harju Maakohtus alanud kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus süüdistatav M. M. B. haigestus raskelt. Maakohtu määruse alusel süüdistatava M.M. B.i terviseseisundi kindlakstegemiseks läbiviidud kohtupsühhiaatrilise, kohtupsühholoogilise ja kohtuarstliku kompleksekspertiisi aktis nr.56/3 ( VII kd., tl.315-319 ) antud arvamuse kohaselt ei olnud süüdistatav M. M. B. süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal vaimuhaige, nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega kannatanud vaimutegevuse ajutise rikke all. Ta oli võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kriminaalasja menetlemisega seoses vallandus 2006.a. augustis süüdistatava M. M. B.i psühhootiline seisund: hirmutunne, meeleolu langus, hirm elu pärast. Ajavahemikul 21.23.märtsini 2007.a. diagnoositi süüdistataval M. M: B.il äge peaaju infarkt. Ekspertide arvamuse kohaselt polnud süüdistatav M. M. B. oma psüühilise ja kehalise seisundi tõttu võimeline kohtus esinema ega karistust kandma. Ringkonnakohtu hinnangul pole vaidlust, et süüdistatav M. M. B. oli kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus raskelt haigestunud, mistõttu tema süüdistuse eraldi menetlemise kohta 15. mail 2007.a. tehtud kohtumäärus oli kooskõlas
Eelnimetatud kriminaalmenetlusõiguse norm ei seo teiste süüdistatavate osas kriminaalasja kohtuliku arutamist mingil määral raskelt haigestunud süüdistatava edasise terviseseisundiga ja tema süüdistuse eraldi menetlemisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. M. B.i süüdistuse eraldi menetlemisega süüdistatavate M. Shushani, S. Yalozi ja N.Y. Kahana süüdistusest, ei too kaasa süüdistatava M. M. B.i muutumist mittemenetlusosaliseks tunnistajaks kriminaalasjas, milles kohtuliku arutamist jätkati. Vaidlus puudub selles, et 15. mai 2007.a. kohtumääruse tegemise järel kohtuliku arutamist M. Shushani, S. Yalozi, N.Y. Kahana süüdistustes jätkati ilma süüdistatava M. M. B.i osavõtuta. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist
p. 2 sätestatud olukorraga, mis lubas kohtul, süüdistust esindanud prokuröri, s.o. kohtumenetluse poole taotlusel, avaldada süüdistatava M. M. B.i kohtueelse menetluse ajal kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused. Kohtus avaldatud süüdistatava M. M. B.i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, isikute fotode järgi äratundmiseks esitamised, kahtlustatava ütluste olustikuga seostamine on tõenditena saadud 2005.a. oktoobri kuul läbiviidud menetlustoimingute käigus, s.o. ajal kui süüdistatava M. M. B.i vaimne ja kehaline tervis ei takistanud tal menetlustoimingutest osa võtta. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M. M. B.i kahtlustatavana viimane täiendav ülekuulamine toimunud
lg.1 järgi tõendiks ning kuna
lg.1 järgi pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, siis oli maakohtul süüdistatava M. M. B.i poolt kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise järel õigus neid hinnata kogumis teiste tõenditega. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel on süüdistatav M. M. B. kuriteos kahtlustatavana kinni peetud ja kahtlustatavana menetlustoimingutest osalenud ning talle on süüdistuakti järgi esitatud süüdistus ja kohtu alla antud tehioludelt ühtede ja samade kuritegude toimepanemises grupis süüdistatavatega M. Shushaniga, S. Yaloziga, N.Y. Kahanaga. Süüdistatava M. M. B.i raske haiguse tõttu tema süüdistuse eraldi menetlusse määramine ja kohtute infosüsteemist eraldi menetlusse määratud asjale uue numbri omistamine on asja arutamise korraldamist ja kriminaalasjade statistilist arvestust puudutavad tehnilist laadi otsustused ega mõjuta M. M. B.i süüdistuse sisus või tema menetlusseisundit süüdistatavate ja nende süüdistuste suhtes, millede kohtulik arutamine jätkus. Puuduvad igasugused faktilised asjaolud, mis osundaksid süüdistatava M. M. B.i kaasamisse kohtueelse menetluse toimingutesse
täheldatud tunnistajana, keda tulnuks tunnistajana ülekuulamisel
lg.2 kohaselt hoiatada ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonides esitatud väited, milles heidetakse ette kohtus avaldamisele määratud süüdistatava M. M. B.i poolt kohtueelse menetluse ajal kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohta koostatud protokollides ülekuulatava isiku
M. B.i kohtueelsel menetlusele antud ütluste avaldamisel
Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse põhiosa punktis 4 ( VIII kd. tl. 62 ) süüdistatava M. M. B.i poolt kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamise alusena tehtud viide
§-le 291 p.3 on ekslik ning tuleb asendada viitega
p.-le 2, mille järgi kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses süüdistatava ütluse avaldamise, kui kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide tegelikele asjaoludele mittevastavate väidetega selles, et süüdistatava M. M. B.i terviseseisundi kohta antud ekspertarvamuse kohta ei saanud kohtumenetluse pooled hinnangut anda, kuna ekspertiisiakt peab asuma eraldatud süüdistusasja juures ning arvamuse andnud ekspertide ülekuulamine saab toimuda vaid süüdistatava M. M. B.i kaitsja juuresolekul. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatava M. M. B.i terviseseisundi kindlakstegemiseks määras maakohus kohtupsühhiaatrilise, kohtupsühholoogilise ja kohtuarstliku kompleksekspertiisi
lg.2 sätestatud tunnistaja hoiatamist kinnitava kande olemasolu või puudumisest ei järeldu menetlustoimingu vastuolu Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele või protokollitud ütluste ebausaldusväärsust. Tunnistaja ütluse usaldusvääruse üle ei saa otsustada ainuüksi protokolli vorminõuete põhjal, vaid ütlustes avaldatud teabe hindamisel koos teiste tõenditega. Tunnistaja ülekuulamise eelse hoiatamise nõue on Eesti kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud üksiku menetlustoimingu iseärasuseks, mitte Eesti kriminaalmenetluse põhimõtteks. Eesti kriminaalmenetlusõiguse kandvaid põhimõtteid väljendavad
1. peatüki üldsätted. Eesti kriminaalmenetluses tõendite kogumise üldtingimused on sätestatud
Ringkonnakohtu hinnangul on Peruu Vabariigis õigusabi osutamise ülesannet täitva pädeva justiitsasutuse esindaja poolt tunnistajana ülekuulatava isiku seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneda võiva vastutuse eest hoiatamata jätmine välisriigi siseriikliku menetlusõigusega sätestatud menetlustoimingu iseärasus. Õigusabi taotlev riik ei saa õigusabi osutavale riigile ette heita juhindumist oma siseriiklikust menetlusõigusest õigusabi osutamiseks vajalike menetlustoimingute tegemisel. Peruust õigusabina saadud menetlustoimingute protokollidest nähtub, et ülekuulatud tunnistajatele on selgitatud menetlustoimingu eesmärki ning isikule tagatud reaalne kaitseõigus. Tunnistajana ülekuulamise juures on viibinud advokaadist kaitsja. Ringkonnakohtu hinnangul on isikule reaalse kaitseõiguse tagamine Eesti kriminaalõiguse üks põhimõte. Peruus sellise õiguse tagamine tunnistajale kinnitab, et välisriigi siseriiklik menetlusõigus oma olemuselt ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, s.h.
Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et õigusabi taotluse alusel Peruu pädeva justiitsasutuse poolt siseriikliku menetlusõiguse kohaselt saadud tõendid vastavad
seatud nõudele ja neid on lubatud kasutada tõenduseseme asjaolude kindlaks tegemiseks arutatavas kriminaalasjas. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuses esitatud põhjendustega Peruus asutavate tunnistajate kohtusse kutsumata jätmise ja Riigiprokuratuuri õigusabi taotluse täitmisel saadud tunnistajate ütluste, isiku äratundmise protokollide ja muude kirjalike tõendite kohtuistungil riikliku süüdistust esindanud prokuröri taotlusel avaldamise ja kogumis teiste tõenditega hindamise kohta. Ringkonnakohus ei sootu apellatsioonide väidetega selles, et süüdistatavad M. Shushani, S. Yaloz, M. M. B. poolt Peruus toimepandu teod ei ole Eesti karistusseaduse alusel karistatavad, kuna KarS § 7 lg.2 sätestab välismaalase poolt väljaspool Eestit toimepandud süüteo karistatavuse, vaid juhul kui see on toimepanemise kohas karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning kui Eestis kinnipeetud välismaalast välja ei anta. Tunnistaja D. S. G. A. ülekuulamisel antud ütlustest selgub, et Peruu illegaalse narkokaubanduse vastu võitleva üksuse politseinikud ja prokurörid leidsid ja võtsid ära tema elukohas 4991 kg. kokaiini, mis oli tunnistajale teadmata peidetud köögi ja aia vahelisse koridori. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab see faktiline asjaolu vaieldamatult, et Peruu Vabariigis on narkootiliste ainete illegaalne käitlemine keelatud ja õiguskaitseasutuste poolt jälitatav. Ainetu on apellantide väide, mille kohaselt puuduvad tõendid välismaalasest süüdistatavate Eesti poolt mitteväljaandmise kohta. Eesti Vabariik on õigustatud isikut välja andma ainuüksi väljaandmistaotluse alusel. Seega eeldab
19. peatüki 2 jaos sätestatud isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja lahendamine
§ § 442 nõude kohase väljaandmise taotluse olemasolu. Süüdistatavate M. Shushani, S. Yalozi, N. Y. Kahana väljaandmist pole ükski välisriik, s.h. Peruu Vabariik taotlenud. Seega ei saa Eestis kuriteo toimepanemisest kahtlustatavatena kinnipeetud ja süüdistatavatena kohtu alla antud välismaalastest süüdistatavaid ühelegi välisriigile välja anda. Apellandid on KarS §-s 7 sätestatud karistusseadustiku isikulisele kehtivusele keskendudes jätnud täielikult tähelepanuta KarS §-s 8 sätestatud universaalsuspõhimõtte. See tähendab, et Eesti karistusseadustik kehtib iga isiku suhtes olenemata kodakondsusest ja territooriumist, kus süütegu toime pandi ning kelle vastu see toime pandi. Universaalsuspõhimõte kehtib rahvusvahelisi õigushüvesid kahjustavate kuritegude puhul, millede jälitamisest on kõik riigid huvitatud, sh. narkootiliste ainete illegaalse käitlemisega seotud kuriteod. Euroopa Lepingu art –te 99 ja 100 järgi on Eesti endale võtnud kohustuse võidelda uimastikuritegudega. Seetõttu pole kahtlust, et süüdistatavate M. Shushani, S. Yalozi poolt Peruus narkootilise aine - kokaiini - ebaseaduslikul käitlemisel toime pandud teod on Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad. Tegelikele asjaoludele ei vasta vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsiooni väide, nagu puuduksid tõendid motiividest, mis liitis süüdistatavad M. Shushani. S. Yalozi, N. Y. Kahana ja M. M. B.i isikute grupiks. Süüdistatava M. M. B.i kohtus avaldatud ütlustega on tõendatud, et süüdistatava M. Shushani algatusel ja ülesannete jaotuse kohaselt panid nad igaüks toime hulga osategusid Iisraelis, Peruus ja Eestis suures koguses narkootilise aine – 43 101 g. kokakiini, mille hind illegaalsel realiseerimisel ulatunuks vähemalt 43 milj. kroonini ebaseaduslikuks omandamiseks Peruus ja sealt edasitoimetamiseks üle Eesti riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri, suure varalise kasu saamise eesmärgil. Suure varalise kasu saamise eesmärk ei pea olema tõendatud samal viisil kui tegelik suure varalise kasu saamise fakt. Piisab kui on tõendatud suure varalise kasu saamise eeldus. Käesolevas asjas on selleks vaieldamatult tõendatud suure koguse narkootilise aine, 43 101 g. kokaiini vähemalt 43 milj. kroonine hind illegaalses tänavakaubanduses. Süüdistatavate endi narkootilise aine tarvitamise sõltuvuse kohta puuduvad igasugused tõendid. Võttes arvesse keskmisele inimesel joobe tekitamiseks vajalikku kokaiini kogust polnud ebaseaduslikult käideldud 43 101 gr. kokaiini äratarvitamine süüdistatavate endi poolt füsioloogiliselt jõukohane. Illegaalsel turustamisel oli aga reaalne kümnetesse miljonitesse Eesti kroonidesse ulatuva sissetuleku saamine. Suure varalise kasu hindamisel on lähtekohaks KarSRakS –s sätestatud suure varalise kahju piirmäär, s.o. summa mis ületab kehtiva palga alamäära ühes kuus sajakordselt. 2005.a. oktoobris oli sellise summa suuruseks 269.000 krooni. Seega ületas süüdistatavate poolt ebaseaduslikult käideldud suure koguse kokaiini väärtus 160 korda suure varalise kasuna määratletud summa suuruse. Süüteo grupis toimepanemise puhul ei pea iga kaastäideviija iseseisvalt kõiki süüteokoosesis objektiivset tunnust täitvaid tegusid toime panema - piisab kui kõigi isikute osateod kogumis moodustavad süüteokoosseisu objektiivse tunnuse. Ringkonnakohtul pole kahtlust, et ka süüdistatav N. Y. Kahana poolt talle esitatud süüdistuses kirjeldatud teod olid vajalikes osategudeks grupis süüdistatavate M. Shushaniga ja S. Yaloziga, suure varalise kasu saamise eesmärgil, suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikuks omandamiseks Peruus ja edasitoimetamiseks üle Eesti riigipiiri ja Euroopa Liidu tollipiiri. Vandeadvokaatide A. Jaroslavski ja A. Veski apellatsioonide väited, nagu viibinuks süüdistatav S. Yaloz Peruus vaid puhkuse veetmise eesmärgil ja süüdistatava N. Y. Kahana poolt vastu võetud hammasrattas leidnuks rakendamist Eestis koostatavas toruvaltsimispingis, on vastuolus süüdistatava M. M. B.i ütlustega, õigusabi alusel Peruus ülekuulatud tunnistajate ütlustega süüdistatavate Peruus viibimise ajal toimepandud tegude kohta ja Eestisse saabumise eesmärkide kohta. Samuti tunnistajate K. T. ütlustega, kellele süüdistatav N. Y. Kahana selgitas, et Eestisse saabub leivatootmisega tegelemiseks vajalik tehnika. Süüdistatava M. M. B.i ütluste kohaselt korraldas ta süüdistatava M. Shushani ülesandel Iisraelis kahe hammasratta valmistamise, milledes olid varjatud peidikud ja nende Perusse saatmise. Väidetava tööstusseadme tarvis valmistatud hammasrattasse puudub loogiline põhjus peidiku ehitamisele ning vaid ühe hammasratta väidetava toruvaltsimispingi monaažipaika saatmiseks. Maakohtus uuritud Ofiir Compani OÜ asutamist ja majandustegevust kajastavate dokumentidega on tõendatud äriühingul igasuguse majandustegevuse, äriplaani, aineliste vahendite ja oskusteabe puudumine toiduainete tootmise või metallitöötlemise valdkonnas tegutsemiseks. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades
Karistuste mõistmisel on maakohus võtnud arvesse süüdistatavate M. Shushani, S. Yalozi, N. Y. Kahana süü suurust. Karistust kergendavaid või seda raskendavaid asjaolusid kindlaks pole tehtud. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide piires ja lõplik liitkaristus moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes
oktoobri 2008.a. otsuse Meir Shushani, Shimon Yalozi, Nahum Yaron Kahan suhtes sisuliselt muutmata, kuid teeb täpsustuse kohtuotsuse põhiosas, millega M.M. B.i kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamise alusena osundatud
p.3 asendatakse
Apellatsioonid jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil esitas vandeadvokaat A. Veski riigi õigusabi tasu väljamõistmise ja kulude hüvitamise taotluse. Vandeadvokaat A. Veski taotleb tasu süüdistatava N. Y. Kaha kaitsjana apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise ja kuue tunni kestel kohtumenetlusest osalemise eest, koefitsendiga 4, 0 ning Tartust 186 km. kaugusele kohtuistungi toimumise kohta Tallinna ja tagasi sõiduks kulutatud aja eest 650 kr., samuti 372 km pikkuse teekonna läbimiseks kasutatud sõiduauto kulu hüvitamiseks 744 kr. Ringkonnakohtu hinnangul on määratud kaitsja poolt esitatud kulude arvestus põhjendatud ja mõistliku suurusega. Seetõttu tuleb Advokaadibüroole Sirje Must ( Õpetaja 9, Tartu 51003 ) tasuda, vandeadvokaadi A. Veski poolt süüdistatava N. Y. Kahana kaitseülesande täitmise eest Tallinna Ringkonnakohtus, 7994 kr., millele lisandub 18% käibemaksuna 1438 kr. ja 92 senti, kokku 9432 krooni ja 92 senti.
Kui apellatsioonimenetluses tehakse
MK § 185 lg.1 kohaselt menetluskulud riik. Neil asjaoludel ja juhindudes
Veski poolt süüdistatava Y. N. Kahana kaitseülesande täitmise eest makstav tasu, summas 9432 ( üheksa tuhat nelisada kolmkümmend kaks ) krooni ja 92 senti jätta Eesti Vabariigi kanda. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP Riigikohtu 18 11 2009 otsuse nr 3-1-1-84-09 RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.