4-08-9430 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4-08-9430 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Kaevatav otsus Ida Politseiprefektuuri
§ 87
, väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- detsembri 2007 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-84-07 asunud seisukohale, et „
- Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.
- Kriminaalkolleegium on seisukohal, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole.“. Seega on kohtuvälise menetleja otsusesse märgitud väärteoprotokollis puuduv faktiline asjaolu liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalgrattur Viktor Kiselev kehalisi vigastusi.
§ 69
lg 2 p 5, väärteoprotokolli põhiosas märgitakse teave väärteoga põhjustatud kahju kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. detsembri 2004 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-117-04 leidnud, et „7.
§ 69lg 2 p-le 5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta.
/---/. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes.“. 3
(5)4-08-9430 Kohus märgib, et kuigi väärteoprotokolli lahtris „väärteoga põhjustatud kahju“ on kastike „jah“ tähistatud ristiga, ei võimalda selline kahju olemasolu kohta tehtud märge menetlusalusel isikul aru saada, millise kahjuga on tegemist, s.o kas varalise, mittevaralise või tervisekahjuga; samuti ei ole võimalik aru saada, kes oli kahju tekitaja ning kellele ja millise tegevuse/tegevusetuse tagajärjel kahju tekitati. Sellisest märkest ei ole ka võimalik järeldada, et jalgratturile otsasõidu tagajärjel tekitas menetlusalune isik jalgratturile varalise kahju või tervisekahjustuse. Seetõttu ei ole menetlusalusel isikul võimalik aru saada ega teada, milles konkreetselt teda süüdistatakse. Kohus jõuab järeldusele, et kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku tegu kvalifitseerides väljunud väärteoprotokollis esitatud väärteokirjelduse piiridest. Kohtuväline menetleja on lubamatult lisanud otsuses esitatud väärteo kirjeldusse faktilise asjaolu, mida ei ole märgitud väärteoprotokollis ning sellest tulenevalt ebaõigesti kvalifitseerinud menetlusalusele isikule süüks pandava väärteo LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu järgi, s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu toime pandud
- juulil 2008 kell 14.15 asukohas Kerese tänav, maja nr 38, Narva, Ida-Virumaa. Kohtuvälise menetleja otsuses on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Narva linn, Ida-Viru maakond, Haigla
- Lähtuvalt VTMS § 74 lg 1 p 5, kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse väärteo toimepanemise aeg ja koht. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteo toimepanemise koha erinevus väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise kohast on menetlusõiguse oluline rikkumine. Väärteo toimepanemise koht on süüteo objektiivse külje oluline asjaolu, mis võimaldab kindlaks teha, millist konkreetset tegu on kohtuvälise menetleja otsuses silmas peetud. Seega on väärteo toimepanemise koha täpne määratlemine oluline menetlusaluse isiku poolt kaitseõiguse teostamiseks. Väärteo toimepanemise koha erinevuse tõttu kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kohtuvälise menetleja otsusega lahendatud väärtegu oleks menetletud ja menetlusalust isikut oleks karistatud just selle teo eest, mille kohta on koostatud väärteoprotokoll ning mille teokirjeldus on seaduses sätestatud korras menetlusalusele isikule teatavaks tehtud. Sellega on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetleti. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on teinud ebaseadusliku ja põhjendamatu otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- septembri 2008 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-43-08 asunud seisukohale, et „Väärteomenetluse seadustiku § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses.“. VTMS § 132 p 2 kohaselt, maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. 4
(5)4-08-9430 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud väärteomenetluse normide olulise rikkumisega ning seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada täies ulatuses. Samas leiab kohus, et asjas on võimalik teha uus otsus, millega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Otsuse tegemisel lähtus kohus VTMS § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-111. Pavel Gontšarov Kohtunik 5
(5)