lg 3 järgi Kohtuistungil osalenud isik: menetlusalune isik Jaanus Grossmann (ik 37207244238) vandeadvokaat Paul Järve menetlusaluse isiku kaitsja kohtuvälise menetleja esindaja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 56, § 63;
Süüdi tunnistada Jaanus Grossmann väärteoasjas nr 4-09-10369 [2670,09,007344]
lg 3 alusel ning mõista karistuseks rahatrahv 200 (kakssada) trahviühikut, so 12 000 (kaksteist tuhat) krooni. 2. Lisakaristusena mõista Jaanus Grossmann`ile
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank 10220034796011; Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858, (IBAN – EE 89 1010 2200 3479 6011)) ning selgitus: „Jaanus Grossmann, 409-10369“. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui menetlusalune isik ei ole eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Kohtuotsus rahatrahvi osas saata täitmiseks Rahandusministeeriumile. Kohtuotsus saata teadmiseks menetlusalusele isikule, menetlusaluse isiku kaitsjale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 29.09.2009.a. 4-09-10369 Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 30.09.2009.a. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 20.10.2009.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 29.05.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Timo Toova` poolt väärteoprotokoll nr AB1127662 selle kohta, et 29.05.2009.a kella 17:28 ajal Pärnu linnas Raba tänaval juhtis J. Grossmann mootorsõidukit (MB S 55 AMG, r/n xxxxxx) kiirusega 124 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h; kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X, mille arvestuslik viga ± 4 km/h – karistamisele kuulub kiirus 70 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi
) § 7422 lg 3 järgi. Kohtuvälise menetleja taotlus 09.06.2009.a edastas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 71 lg 2, § 83 p 2 ja § 84, J. Grossmann`i väärteoasja nr 2670,09,007344 arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei kannaks eesmärki, kuivõrd J. Grossmann`i on karistatud erinevate süütegude eest alates 2001.a 25-l korral, millest lubatud suurimat kiirust on ta ületanud 14-l korral. Isikule on määratud rahatrahve kokku summas 75 570 krooni, millised on tasutud. Samuti on juhtimisõigus menetlusalusel isikul ära võetud 2-l korral. Eeltoodust tulenevalt taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamist kõnealuses väärteoasjas arestiga 30 ööpäeva ning samuti
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 30 ööpäeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Menetleja leiab, et eelnevalt määratud rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohtuistungil menetlusalune isik ja tema kaitsja palusid, et J. Grossmann`i suhtes ei kohaldataks lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik on nõus kandma aresti või rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 1 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et väärteo toimepanemine J. Grossmann`i poolt on leidnud tõendamist järgnevalt toodud tõenditega: Menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, kinnitades, et toodud kuupäeval ja kohas ületas oma autoga lubatud kiirust väärteoprotokollis näidatud ulatuses perekondlikel põhjustel. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (tl 4) on tõendatud, et Jaanus Grossmann i juhitud MB S 55 AMG, r/n xxxxxx sõitis kiirusega 124 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h; kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X, mille arvestuslik viga ± 4 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust 70 km/h võrra. Tunnistaja Timo Toova kohtus avaldatud ütlustega (tl 5) on tõendatud, et tema politseiametnikuna fikseeris menetlusaluse isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamise väärteoprotokollis toodud kohas ja asjaoludel. 2
lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Eriti taunitav on asjaolu, et isik pani rikkumise toime Pärnu linna tänaval. Kehtestades kiirusepiiranguid on seaduseandja lähtunud eelkõige liiklusohutuse tagamise printsiibist. Antud seadusesätte rikkumisega kaasneb vältimatult karistus. Menetlusaluse isiku näol ei ole tegemist isikuga, kellele suhtes tuleks tingimata kohaldada aresti, e. teisisõnu ühiskonnast isoleerida. Samas kohus leiab, et varasemad kergemad rahalised karistused ei ole isikut motiveerinud väärtegudest hoiduma. Antud oludes on kohus seisukohal, et kohaldada tuleb rahalist karistust seaduse täie rangusega, s.o. maksimaalmääras 200 trahviühikut.
lg 5 alusel võib lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust maksimaalmäära lähedastes piirides ja võtab temalt viieks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. Rubo Kikerpill kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.