← Eesti

1-09-16038/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2009. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-16038 Kohtunik Peet Teidearu Kr

§ 201

lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Marju Dööring (elukoht: XXXXXXXX X, Tartu; isikukood: 47209172738 kaitsja nimi: Rainer Objartel; tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole; karistatus: kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marju Dööring

§-s 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest pööratakse koheselt täitmisele rahaline karistus 30 päevamäära, s.o. 1500 krooni. Ülejäänud rahalist karistust 30 päevamäära ei pöörata täitmisele, kui Marju Dööring 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Marju Dööringult kannatanu L.M. ; hooldaja M.S. kahju hüvituseks 3000 (kolm tuhat) krooni. KrMS § 180 lg.1 alusel mõista Marju Dööringult välja riigituludesse menetluskuludena kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu kokku 458 (nelisada viiskümmend kaheksa) krooni ja 20 senti ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank) (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime). Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kuriteo asjaolud 04.07.2009.a. tarvitasid kannatanu L.M. , K.T. ja Marju Dööring L.M. korteris XXX alkoholi. Kella 21.00 paiku sai alkohol otsa. L.M. andis Marju Dööringule oma pangakaardi koos PINkoodiga, et M. Dööring tooks kauplusest alkoholi. Pärast kaupluses käimist jättis M. Dööring L.M. pangakaardi L.M. tagastamata. 05.07.2009.a. kell 08.32 võttis M. Dööring L.M. pangakaardiga AS Swedbank sularahaautomaadist asukohaga Kaunase pst 21 Tartu L.M. pangakontolt nr. XXXXX AS-s SEB Pank 3500 krooni ja omastas selle summa. Pangakontol välja võetud rahast tagastas M. Dööringu poeg T.D. L.M. le 500 krooni, mille ta sai oma emalt M. Dööringult. II Kuriteo kvalifikatsioon Marju Dööring`ut süüdistatakse selles, et tema 05.07.2009.a. kell 08.32 võttis talle L.M. poolt usaldatud L. M pangakaardiga AS Swedbank sularahaautomaadist asukohaga Kaunase pst 21 Tartu L.M. pangakontolt nr. XXXXX AS-s SEB Pank 3500 krooni ja omastas selle summa. Seega pani Marju Dööring toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. III Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga on tekitatud varaline kahju L.M. le 3500 krooni, L.M. on esitanud tsiviilhagi 3000 krooni nõudes. IV Kuriteoga mõistetud karistuse liik ja määr

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 60 päevamäära, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest pööratakse koheselt täitmisele rahaline karistus 30 päevamäära, s.o. 1500 krooni. Ülejäänud rahalist karistust 30 päevamäära ei pöörata täitmisele, kui Marju Dööring 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. VÕS § 1043 ja 145 lg 1 p 5 alusel mõista Marju Dööringult L.M. kasuks välja tsiviilhagi 3000 krooni. V Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 24) võttis Marju Dööring tema valduses oleva L.M. nimele väljastatud pangakaardiga viimase AS-i SEB Pank arvelduskontolt nr XXXXX välja sularaha 3500 krooni. AS-i Swedbank poolt kohtule saadetud andmete kohaselt (tl 20) sularahaautomaadi HAN00177 kaamera salvestusest 05.07.2009. a kell 08:32 paiku aadressil Kaunase pst 21, Tartu, on kaardiga nr 4910793126462630 võetud sularaha 3500 krooni. AS-i Swedbank poolt lisatud kaamera salvestusest tehtud fotol (tl 21) asub isik Marju Dööring. L.M. konto väljavõttelt (tl 4) on näha, et 05.07.2009. a on AS-i SEB Pank arvelt võetud 3500 krooni pangakaardiga numbriga 462630. Seega on tõendatud, et Marju Dööring võttis L.M. pangakaardiga AS-i Swedbank sularahaautomaadist 3500 krooni.

§ 201

lg 1 kohaselt valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Nagu juba tuvastatud, kuulus pangakaart L.M. le ja oli seega Marju Dööringu jaoks võõras vallasasi. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt andis L.M. Marju Dööringule kaardi ja PINkoodi, seega andis L.M. tahte kohaselt Marju Dööringule pangakaardi ja PIN-koodi valduse. Omastamise koosseis eeldab enda kasuks pööramise soovi ebaseaduslikult. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt oli L.M. andnud pangakaardi ja PIN-koodi valduse viina, mahla ja söökide jaoks, kuid Marju Dööring võttis pangakaardi abil pangaautomaadi kaudu L.M. lt 3500 krooni sularahas välja ning kulutas selle oma vajadusteks ja andis ka osa ka pojale, eelnevalt L.M. lt selleks luba küsimata. Seega oli enda ja kolmanda isiku kasuks pööramine ebaseaduslik. Kuna Marju Dööring teadis, et tegemist on võõra vallasasjaga ja temal rahale õigust ei ole, pidi tal olema tahtlus raha omastamise suhtes. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Marju Dööring on

§ 33mõttes süüvõimeline isik.

Seega tuleb Marju Dööring süüdi tunnistada

§ 201

lg 1 järgi.

§ 201lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni ühe aastase vangistuse.

Kohus arvestab karistuse määramisel, et Marju Dööringut ei ole varem väärtegude ega kuritegude eest karistatud ning arvestades varasemat karistuse puudumist ja puhtsüdamlikku kahetsust nõustub kohus prokuröri poolt tehtud ettepanekuga karistuse liigi ja määra kohta ning karistab Marju Dööringut rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 3000 krooni.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest pööratakse koheselt täitmisele rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 1500 krooni. Ülejäänud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Marju Dööring 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Marju Dööringu poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Marju Dööringu vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 38.20 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni, kokku 458.20 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Peet Teidearu Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.