4-09-893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.september 2009 Tallinn Liivalaia kohtumaja kl 12.00 Väärteoasja nr 4-09-893 (2302,09,000163) Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Aimar Naggel’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelvalve talituse 03.01.2009.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,09,000163 liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Aimar Naggel (isikukood 36303180264; elukoht: likvideerija EV kodanik) xxx; H OÜ, Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Kohtuistungi toimumise aeg 30.06.2009.a algus kl 10.30; 09.09.2009 algus kl 9.35 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Aimar Naggel; kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri KKO LMT esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §§-dest 132 p 2, 134 ja 135, KarS §-st 56 lg 1 ja 66 lg 2 kohus otsustas: 1. Aimar Naggeli kaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelvalve talituse komissari Peeter Juuro 03.01.2009.a. kiirmenetluse otsus 2 10220882701795 väärteoasjas nr 2302,09,000163 Aimar Naggelile karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus. 3. Mõista Aimar Naggelile liiklusseaduse (LS) § 74´22 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 (tuhat viissada) krooni. 4. Kohustada Aimar Naggelit tasuma mõistetud rahatrahv 1500 krooni osade kaupa 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 500 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
(15)kuupäevaks.
- Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelvalve 03.01.2009 a. kiirmenetluse otsuses näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 18.09.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 03.01.2009.a kiirmenetluse otsusega 10220882701795 väärteoasjas nr 2302,09,000163 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakitseosakonna liiklusjärelvalve talituse komissar Aimar Naggelit liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Aimar Naggel 03.01.2009.a kell 09:11 Tallinnas Peterburi tee 81A juures, liikudes Smuuli suunas, mootorsõidukit kiirusega 73 km/h +- 3 teel, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust 20 km/h. Sellega rikkus Aimar Naggel liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid. Aimar Naggel esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteoasja menetlus väärteotunnuste puudumise motiivil. Juhul, kui tema süü leiab tõendamist, palus kergendada rahalist karistust ja ajatada tasumine 6 kuu peale. Kaebuse kohaselt puudusid mõõtevahendil mõõtmise hetkel taatlusmärgised, seega ei loeta seda mõõtevahendit mõõteseaduse kohaselt taadelduks ja mõõtetulemus ei ole usaldusväärne, sellise mõõtevahendi näidu näol on tegemist lubamatu tõendiga. Üle ei kuulatud kõiki tunnistajaid ja kiirusemõõtmisseadme kasutamise protokollis toodud mõõteseadme näit on ülekirjutatud (soditud) ning jäetud protokollis nõuetekohaselt õiendamata. Kui kaebemenetluse käigus leiab talle etteheidetav väärtegu siiski tõendamist, palub karistust kergendava asjaoluna arvestada tema ema 2006.a südameoperatsiooniga ning kaebuse esitaja rahalist abi emale ravimite ostmiseks. Samuti on tema ämmal raske puue ning 3 ka ämm vajab ravimiste ostmiseks tema rahalist toetust. Ühtlasi palub kaebuse esitaja arvestada tema igakuise reaalsissetulekuga. Kohus vaatas kaebuse läbi kohtuistungitel 30.06.2009 ja 09.09.
- 30.06.2009.a kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud M Vaariku ütluste kohaselt ei tule talle 03.01.2009.a aset leidnud situatsioon ette. Tema ei mõõtnud sel korral kiirust, istus Juuro kõrval. Ei mäleta, kas A. Naggel ületas kiirust või mitte. Kiirusmõõteseadme protokolli tema ei täitnud ning mõõteseadet kontrollis hommikul tema paarimees. 30.06.2009.a kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud P Juuro ütluste kohaselt ei mäleta ta eriti 03.01.2009.a toimunut. P.Juuro ütluste kohaselt kui sõiduk kiiruse ületamise tõttu peatatakse, teatatakse juhile peatamispõhjus, tutvustatakse aparaadi tablool tema sõidukiirust ning kutsutakse politsei sõidukisse, kus vormistatakse kiirmenetluse otsus. Sellel päeval oli vist kasutada Ultra Lyte kiirusmõõteseade, numbrit antud hetkel ei saa öelda, kuid nende poolt kasutatavad kiirusmõõteaparaadid on kõik taadeldud, märgistatud ja kontrollitud, aparaate kontrollitakse hommikul. Aparaadi number pannakse kirja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Aparaadi põhikinnituskohtadel on neljakandilised kleebised, on märgitud kuu ja aasta, mis ajani kehtib. Protokolli pannakase kirja ka juhile kiiruse näidu tutvustamine, samuti ilmastiku- ja teeolud, patrullauto seisukoht. Antud asjas oli sõiduk teel üksi. Aparaadi tablool kajastuvad ainult kaugus ka kiirus. 03.08.2009.a esitas A. Naggel täiendava kaebuse, milles toob välja, et mõõtevahendil Ultra Lyte võisid kasutamise käigus märgised muutuda mitteloetavaks ning on õigustatud veenduda kalibreerimise ning taatluskleebiste olemasolus ning nende seisundis. Ei ole välistatud, et kordustaatlusel ebakohad on kõrvaldatud info- või sulgemiskleebistega. Taatlustunnistuse TTRSS-08/00162 palub jätta tähelepanuta, kuna see tõendab üksnes mõõtevahendi vastavust mõõtetäpsusele laboritingimustes. Mõõtmist teostanud P. Juuro ei esitanud pädeva mõõtja tunnistust, enda koolitustunnistust, tüübikinnitustunnistust ega kalibreerimise või taatlemise tunnistust. Pealegi võis P. Juuro esitada talle varem mõõdetud (mõne teise) auto kiiruselugemi, kuna Ultra Lyte ei fikseeri mõõtmise kellaaega ega sõiduki registreerimisnumbrit. Samuti ei nähtu, et kiirusmõõtja oleks läbinud metroloogilise kontrolli nagu sätestab mõõteseaduse § 7 lg
- Kohtuväline menetleja ei ole kuidagi tõendanud, et laboritingimustes toodud mõõtetäpsus vastab tegelikule liikuva objekti mõõtmise täpsusele. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis toodud mõõteseadme lugem on üle kirjutatud ning jäetud nõuetekohaselt õiendamata, samuti puudub protokollis märge, kas seadme näit on stabiilne ning millised on stabiilsuskontrolli tulemused, st kas kontrolli tulemused olid ühesugused või mitte. Mõõtja erialase pädevuse tunnistuse lisades puudub lubatud mõõtevea arvväärtus käeshoitava ning käestmõõdetava kiirusemõõtja korral. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, palus selle rahuldada. Leiab, et talle süüks arvatud väärtegu ei ole tõendatud. Samaaegselt tunnistas, et tal oli väike kiiruse ületamine ning on seda kahetsenud (30.06.2009.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ühtlases liiklusvoos, võis ületada kiirust 2-3 km/h; on protokolli kirjutanud, et on süüdi ja kahetseb kiiruse ületamist). Juhul, kui kohus leiab, et tema teos esinesid väärteo tunnused, palub vähendada karistust ja ajatada see ositi 6 kuu peale. Märgib, et garantiikleebise paigaldab seadme tootja ja ta võib seda teha nii enne kui pärast kalibreerimist, seda ei ole aga peale kalibreerimist seadmele pandud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et A. Naggeli süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Mõõtja pädevus on tõendatud Eesti Akrediteerimis- 4 keskuse tunnistusega, Põhja Politseiprefektuur on tunnistatud erialaselt pädevaks. Mõõteseade oli taadeldud ning vastav taatlustunnistus on esitatud kohtule. P. Juuro ütluste ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud, et kiiruse mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Kuigi kiirusmõõteseadme taatlusmärgised ei ole enam samad, mis jaanuaris 2009.a, siis taatlustunnistusega on tõendatud, et sellel ajal olid aparaadil olemas Metroserti poolt paigaldatud sulgemiskleebised ja taatlemisinfo kleebis. P. Juuro kontrollis aparaati ka enne mõõtmist ning kõik oli korras. Seda, et mõõteseade kontrollitakse igal hommikul enne mõõtmistoiminguid, on kinnitanud ka tunnistaja M. Vaarik. Kuna karistusregistri andmetel on A. Naggelit varasemalt korduvalt karistatud ja väiksemad rahalised karistused ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma, peab antud asjas määratud karistust õigeks ja põhjendatuks. Lähtudes AS Metrosert tunnistusest olid mõõteseadmel jaanuaris 2009.a paigaldatud sulgemiskleebised sihikule, esimesele ja tagumisele kaanele ning andmesildile. Lisaks on mõõteseadmel ka käesoleval ajal ettenähtud taatluskleebised peal. Väärteoasja nr 2302,09,000163 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: kiirmenetluse otsus 10220882701795, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 03.01.2009.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll mootorsõiduki Opel Meriva reg.märgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmise kohta, korrakaitseosakonna õiend ja karistusregistri teatis A. Naggeli kohta; kohtumenetluses on materjalidele lisatud Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00162 kiirusmõõtur UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX018488 kohta, Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus erialase kompetentsuse kohta liiklusjärelevalve mõõtmiste alal E129 Põhja Politseiprefektuurile, Eesti Akrediteerimiskeskuse lisa tunnistusele E129 kahel lehel, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni mõõtevahendi tüübikinnitus TJI 5-3/12.30.03, kalibreerimistunnistus T07-1295/
- Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, samuti tunnistajate ütlused ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et Aimar Naggeli kaebus tuleb rahuldada osaliselt – tühistada karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes LS § 7422 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses (1500 (tuhat viissada) krooni, samuti rahuldada kaebuse esitaja taotlus karistuse ositi tasumise võimaldamiseks on põhjendatud. Muus osas tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata. Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Aimar Naggel juhtis 03.01.2009.a kell 09:11 Tallinnas Peterburi mnt 81a mootorsõidukit Opel Meriva, reg. nr xxx, et sellel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, et politsei fikseeris liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte LTI 20-20 100 LR UX 018488 kasutades Aimar Naggeli liikumise kiiruseks 73 km/h, et Aimar Naggel nõustus väärteomenetluse läbiviimisega kiirmenetluses ning andis kiirmenetluses ütlusi, mille kohaselt ta on kiiruse ületamises süüdi ja kahetseb seda. Neid asjaolusid kinnitavad väärteoasjas nr 2302,09,000163 tehtud kiirmenetluse otsus, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Väited võimaluse kohta, et mõõta võidi mõne teise sõiduki kiirust, on paljasõnalised. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et mõõtevahend Ultra Lyte nr UX 018488 oli enne Aimar Naggeli kiiruse fikseerimist taadeldud 17.09.2008.a akrediteeritud inspekteerimisasutuses Metrosert ning et seda oli sama päeva hommikul täiendavalt kontrollitud. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TRSS-08/00162 kohaselt oli mõõtevahendile paigaldatud üks taatluskleebis optilise sihiku parempoolsel küljel ning neli sulgemiskleebist sihikul, esimesel ja tagumisel kaanel ning andmesildil. 5 Asjas ei ole vaidlust ka selles ning Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ja selle lisadega on tõendatud, et Põhja Politseiprefektuur oli seisuga 03.01.2009.a pädev mõõtja liiklusjärelevalve mõõtmiste alal mõõteseaduse (MõõtS) ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 01.08.2003.a mõõtevahendi tüübikinnitusega (kehtiv kuni 22.11.2012.a) on tõendatud Aimar Naggeli liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõturi tüübi kinnitus ning selle kasutuslubatus Eesti Vabariigis seisuga 03.01.2009.a. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et mõõtevahendi Ultra Lyte LTI 20-20 100 LR UX 018488 kalibreerimistunnistusele nr T07-1295/4 on kantud Tehnilise järelevalve inspektsiooni taatluskleebis ja seda kinnitav inspektsiooni töötaja allkiri. Kohtuistungil toimunud vaatlusega on tuvastatud, et 09.09.2009.a oli samal mõõtevahendil näha kolmes kohas, neist üks sihikul, näha halli värvusega paberist kleebised, millel ringikujuline markeering tähtedega TJI ja märkega 2009.a
- kuu ning puudusid taatluskleebised. Käesolevas väärteoasjas on vaidluse all asjaolu, kas kiirusmõõtevahend Ultra Lyte LTI 2020 100 LR UX 018488, millega mõõdeti kaebaja kiirust 03.01.2009.a, oli nõuetekohaselt taadeldud kiiruse mõõtmise hetke seisuga ning kas sellest tulenevalt on väärteoasjas Aimar Naggeli liikumiskiirus tõendatud lubatava tõendiga ja usaldusväärselt või mitte. Kohus on seisukohal, et arvestades kohtuvälise menetleja poolt esitatud kiirusmõõtevahendi Ultra Lyte LTI 20-20 100 LR UX 018488 taatlustunnistust puudub alus kahelda mõõtevahendi nõuetekohases taadelduses seisuga 03.01.2009.a. Peale kaebaja tõendamata väidete puuduvad asjas puuduvad mistahes tõendid, mille alusel võiks kohus väita, et taatlustunnistusel märgitud kleebised ei paiknenud 03.01.2009.a. tunnistusel märgitud kohtadel või et selliste kleebistega ei oleks olnud täidetud MõõtS § 13 lg 4 sätestatud nõue, mille kohaselt peavad taatlusmärgised olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi elemente vahetada ning iga taatlusmärgise järgi on võimalik pingutuseta tuvastada taatluslabor ja taatlemise aeg. Kohtuistungil toimetatud vaatluse tulemused ei oma asjas tähtsust, kuna need ei tõenda vähimalgi määral mõõtevahenditel paiknenud kleebiste tunnuseid kiiruse mõõtmise hetke seisuga. Tähtsust ei oma ka kaebuse esitaja viited mitmetele teistele väärteoasjadele ning nendes kiiruse mõõtmise vahendiks olnud mõõtmisvahenditel paiknenud kleebistele. Kaebuse esitaja nõustus väärteoasja lahendamisega kiirmenetluses ega fikseerinud kiirusmõõtevahendi seisundit mõõtmise või sellele vahetult järgnenud ajal, millega ta minetas oma kaebuse väidete aluseks olevate asjaolude kontrollimise võimaluse. Sellega on kaebaja ise vabatahtlikult aktiivse kaitse võimalusest loobunud ja ainuüksi hilisemad muudatused mõõteseadme kleebistes ei tekita kohtus kahtlust, et mõõtevahendi seisund vastas seisuga 03.01.2009.a seaduse nõuetele ja selle abil saadud tõend on lubatav. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Aimar Naggel juhtis 03.01.2009.a mootorsõidukit kiirusega 73 km/h +- 3 teel, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust 20 km/h ja rikkudes sellega LE § 124 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 7422 lg 1 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. Asjas on vaidlus ka A. Naggelile mõistetud karistuse suuruse üle, milleks on kiirmenetluse otsuse kohaselt 30 trahviühikut ehk 1800 krooni. Samuti on kaebaja taotlenud võimalust tasuda mõistetav karistus ositi. 6 LS § 7422 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kiirmenetluse otsusega karistati Aimar Naggelit LS § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga selle võimalikus maksimaalmääras. Arvestades kaebaja varasemate õigusrikkumiste suurt arvu ning ka 03.01.2009.a rikkumist LS § 7422 lg 1 maksimaalses ulatuses (20 km/h) peab kohus põhjendatuks Aimar Naggeli karistamist sanktsiooni ülemmäära lähedases määras, rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni). Kohus peab võimalikuks mõista talle sanktsiooni ülemmäärast väiksem karistus arvestates kaebaja väiteid oma ema ja ämma materiaalse toetamise vajaduse kohta. Samal põhjusel peab kohus võimalikuks lubada Aimar Naggelil tasuda talle mõistetud rahatrahv ositi, seda siiski taotletud ajaperioodist lühema aja jooksul, et säilitada karistuselt nõutavat üld- ja eripreventiivset toimet. Kohtunik Viktor Brügel