4-09-7752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.september 2009.a Tallinn Liivalaia kohtumaja kl 14.00 Väärteoasja number 4-09-7752 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Elina Huobolainen Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Peeter Tooni kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Margus Pihli 23.04.2009 otsuse peale väärteoasjas 2302,09,006182 Kaebuse esitaja Peeter Toon IK 34305040229, elukoht xxx, töökoht AS S , EV kodanik Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn 15074) Asja arutamise aeg 05.08.2009 algus kl 12.00; 22.09.2009 algus kl 10.30 Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja Peeter Toon Kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommussar Tunnistajad J K ja A Š RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 3, 134 ja 135 kohus otsustas:
- Peeter Tooni kaebus rahuldada.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtuvkonstaabli Margus Pihli 23.04.2009 otsus väärteoasjas 2302,09,006182 Peeter Tooni karistamise ja temalt menetluskulude väljamõistmise kohta ja lõpetada Peeter Tooni suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tema teos väärteo tunnuste puudumisega. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, 2 alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 29.09.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 23.04.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,006182 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Peeter Toon’i liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni, samuti mõistis VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel P. Toonilt välja menetluskulud kogusummas 2400 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Peeter Toon 15.01.2009.a kell 16:29 Tallinnas Forelli tn 2 Elke Auto AS juures mootorsõidukit, enne vasaku pöörde sooritamist ei suundunud aegsasti pärisuuna vööndi vasakpoolse ääre lähedale, mille tõttu põrkas kokku temaga samas suunas liikunud (otse liikuva) Seatiga. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Signaalile ning AS Hansa Liising Eestile; juhtides mootorsõidukit, ei suundunud vasaku pöörde sooritamiseks sõidutee vasaku ääre lähedale. Sellega rikkus Peeter Toon liikluseeskirja (LE) § 97 nõudeid. Peeter Toon esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt ei rikkunud ta sõiduauto Mazda MPV juhina LE § 97 nõudeid ning ei pea end vastutavaks liikluskahju tekkimises. Tema poolt Mazda MPV xxx juhina LE § 97 rikkumise puhul on aluseks võetud ekspertiisiakt nr LL-60-09/698, mis tegelikult aga ei tuvastanud sõiduki Mazda MPV xxx paiknemist enne manöövrit. Väärteomenetleja ei ole menetlenud väärteoasjas kogutud materjale sisuliselt. 05.08.2009.a toimunud kohtuistungil jäi P. Toon kohtule esitatud kaebuse juurde. Leiab, et tema süü ei ole tõendamist leidnud. Süüdistus rajaneb ekspertiisiaktil, aga ekspertiisakti kohaselt ei ole tema käitumises tuvastatud LE § 97 rikkumist, kuna ei ole tuvastatud tema juhitud sõiduki Mazda MPV asend enne vasakpöörde alustamist. Kutsus sündmuskohale politsei, kuna teine osapool ei olnud nõus kokkuleppel lahendama. Tema kasutuses olnud Mazda MPV oli vilkuriga varustatud hooldeauto, millel vilkur avarii hetkel ei töötanud, samuti oli auto varustatud GPS seadmega, mistõttu ta teab täpselt kirjeldada, millal mingi asi toimus. Alustas sõitu 15.01.2009.a kell 16.20 a Laki tn poolsest otsast, kell 16.24 toimus avarii, kell 18.37 sai sündmuskohalt ära. Peale politseisse helistamist tuli politseiekipaaž tunni aja pärast sündmuskohale. Ekspertiisiakti valmimiseni 16.03.2009 möödus sündmusest 2 kuud ja selle ajani ei olnud veel ka väärteoprotokoll valmis. 27.03.2009.a läks väärteootsusele ja ekspertiisile järgi. Esitas vastulause, kuna ekspertiisi akti kohaselt tema süüd ei tuvastatud. Ekspertiisiakti uurimuse osas märkis ekspert, et olenemata sellest, kus paiknes sõiduauto Mazda vasakpöörde alustamisel, tuleb oluliseks pidada asjaolu, et pöörates vasakule, peab juht andma teed temas möödasõidul olevale juhile. Ühtegi sellist küsimust ei olnud eksperdilt küsitud. Eksperdi arvamuse kohaselt ei saa täpselt tuvastada sõiduki paiknemist enne vasakpööret sõiduteel enne vasakule suundumist. Seega LE § 97 rikkumine on välistatud. Sellegipoolest on väärteoprotokolli märgitud, et ta ei suundunud enne vasakpööret aegsasti pärisuuna vööndi vasakpoolse ääre lähedale. Politsei ei ole pööranud tähelepanu automaattankla kaameratele, kaamerate salvestust säilitatakse päris pikalt ja kaamerad olid suunatud sündmuskohale. Kokkupõrge toimus siis, kui ta hakkas pööret juba lõpetama. Leiab, et tagasõitva sõiduki juht oli hooletu, pöörde hetkel ei näinud ta teda tagapeeglist, võis kiirustada. Teine sõiduk sõitis temaga samas suunas, tema taga. 22.09.2009.a kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud A Š ütluste kohaselt sõitis ta 15.jaanuaril Seat Ibizaga töölt koju ja liikus Laki tn-lt mööda Forelli teed Mustamäe tee suunas, tema ees 3 sõitis Mazda, vilkurit Mazdal sisse lülitatud ei olnud. Teel sõiduradasid näha ei olnud. Seati kiirus oli 40 km/h, eespool sõitnud Mazda kiirus oli väiksem. Kui jõudis Neste bensiini-jaama juurde, siis keeras Mazda paremale teeserva teepeenra äärde ja jäi seal seisma. Š tahtis Mazdast mööda sõita ja tõmbas veidi vasakule tee keskele, näitas 3 sek enne manöövri algust suunda. Möödasõidu alustamise hetkel oli vahemaa normaalne selleks, et manööver teha, võis olla 2-5 m. Teel manöövrit keelanud teekattemärgistusi ega märke ei olnud. Teisi autosid vastu ei liikunud. Möödasõidu alguses, kui ta oli jõudnud peaaegu Mazda kõrvale, hakkas Mazda liikuma ja liikus veidi otse. Kui Seati esipamper oli jõudnud kohakuti Mazda tagumise rattaga, pani Mazda järsku vasaku suunatule sisse ja keeras paremalt poolt teepeenra äärest Seatile täpselt ette, nii et ta sõitis Mazdale parema nurgaga vasaku ratta juures sisse umbes Mazda keskkohas. Mazda kiirust sel hetkel öelda ei oska. Kokkupõrke vältimiseks võimalik enam midagi teha ei olnud. Kokkupõrke hetkel oli Seat keset teed, lähemal vastassuunavööndile, Mazda oli risti keset teed, pani pärisuuna kinni. Kuna soovis kokkupõrget vältida, oli Seat kokkupõrke hetkeks natuke vasakule nihkunud. Õnnetuse ajal oli ilm normaalne, nähtavus oli hea, hakkas pimedaks minema, täpsemalt ei mäleta. Seatil olid all talverehvid. Ühtegi autot sel ajal tanklast välja ei sõitnud, ta ei oleks sinna mahtunud. Kokkupõrge ei olnud väga tugev, Seati turvapadjad ei avanenud ja seda ei tee nad kiirusel alla 40 km/h. Pärast kokkupõrget jäid autod kokku, Mazda edasiliikumine ei ole usutav, kuna ta oli Seatist suurem. Pärast avariid kutsus Mazda juht politsei, politsei saabumise aega ei mäleta. Mäletab, et peale juhi istus keegi veel Mazdasse. 22.09.2009.a istungil üle kuulatud tunnistaja J K ütluste kohaselt läks ta Forelli tänaval bensiinijaama tankla juures toimunud avarii ajal parajasti koju töölt, tuli Laki tn poolt mööda Forelli tänavat ja liikus Mustamäe tee suunas. Töökoht asub Laki tänaval, töö lõppes 16:30, sel ajal liikus Mustamäe tee suunas palju autosid. Nägi, et tema ees sõitis Mazda buss, tundis selle ära, sest sellega sõidab tema tuttav Peeter Toon. Jälgis seda autot kui ta keeras vasakule, kus asub Neste tankla. Parajasti sõitis teine auto tankla territooriumilt välja ja toimus kokkupõrge, milles Mazda taga sõitev auto sõitis talle külje pealt sisse, vist ei jõudnud pidurdada. Manöövrit alustas sõidukitest esimesena Mazda, mida järeldab sellest, et ta jälgis Mazda liikumist. Avariid nägi umbes 20 meetri kauguselt. Pärast kokkupõrget sõitsid autod natukene laiali, üksteisest eemale. Seda nägi siis kui läks lähemale. Pärast avariid istus kaebaja autosse, küsis, mis juhtus ja nägi, et kaebajal on muhk peas, siis palus kaebaja tal lahkuda, kokku pidid nad saama tanklas. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Väärteoasja nr 2302,09,006182 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: 23.04.2009.a väärteootsus nr 2302,09,006182, väärteoprotokoll AB 1131524, Peeter Tooni 09.04.2009.a vastulause, 16.03.
- a ekspertiisiakt LL-60-09/698, skeemid ekspertiisiakti juurde 1:100 2 lk, õiendi ekspertiisi maksumuse kohta, 15.01.2009.a teade väärteomenetluse alustamisest, 15.01.2009.a liikluseõnnetuse akt nr 99, skeem LÕ 99 juurde, 15.01.2009.a sündmuskoha vaatlusprotokoll 2 lk, fototabelid LÕ 99 juurde 15 lehel, 21.01.2009.a resolutsioonileht, 19.01.2009.a BTA Kindlustus kiri liikluskahjust, 10.02.
- a ekspertiisimäärus, joonised, 13.04.
- a resolutsioonileht; karistusregistri teatis Peeter Tooni kohta 3 lehel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, samuti tunnistajate ütlused ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et Peeter Tooni kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldadamisele - Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtuvkonstaabli M Pihli 23.04.2009.a otsus väärteoasjas 2302,09,006182 Peeter Tooni karistamise ja temalt menetluskulude väljamõistmise kohta tuleb tühistada ja Peeter Tooni suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tema teos väärteo tunnuste puudumisega lõpetada. 4 Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Seejuures peab kohus välja selgitama VTMS §-s 133 loetletud küsimused, mis on kaebuse lahendamisel otsustava tähtsusega. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all asjaolu, et 15.01.2009.a kell 16:29 toimus Tallinnas Forelli tn 2 juures liiklusõnnetus, milles said kahjustada sõiduauto Mazda MVP reg. märgiga xxx, mida juhtis Peeter Toon ja Seat Ibiza, reg. märgiga xxx, mida juhtis A Š . Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et juhtunu oli liiklusõnnetus liiklusseaduse (LS) § 56 mõttes, samuti mitte sündmuse aeg, koht ega tekkinud kahju. Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes tehtud väärteootsuse, mille kohaselt liiklusõnnetuse põhjustas tema LE § 97 nõuete rikkumisega, millega pani toime LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebaja on seisukohal, et väärteoasja materjalidega ei ole tema poolt LE § 97 nõuete rikkumine tõendatud. LS § 7417 lg 1 alusel on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. LE § 97 kohaselt peab juht enne pööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Väärteoprotokolli kantud rikkumise kirjelduse kohaselt põhjustas Peeter Toon liiklusõnnetuse ja varalise kahju nii AS-le Signaal kui AS-le Hansa Liising Eesti sellega, et mootorsõidukit juhtides ei suundunud enne vasakpöörde sooritamist aegsasti pärisuunavööndi vasakpoolse ääre lähedale, mille tõttu põrkas kokku temaga samas suunas liikunud (otse liikuva) Seat’iga. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja väited selle kohta, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis ja väärteootsuses tehtud järeldused, mille kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjuseks P.Tooni poolt LE § 97 nõuete rikkumine, ei ole asjas leidnud tõendamist, on põhjendatud. Väärteootsuse kohaselt on liiklusõnnetuse toimumine tõendatud osaliste ütlustega, ekspertiisiaktiga nr LL-60-09/698 ja muude asjas kogutud materjalidega. Samas mistahes infot „muude materjalide“ ja neist nähtuvate asjaolude kohta otsusest ei selgu, samuti ei ole väärteootsusega kõrvaldatud sõidukijuhtide ülekuulamiste protokollides sisalduvaid vastuolulisi kirjeldusi ja väiteid nii sündmuse kui süüdlase isiku kohta. Ekspertiisiaktis nr LL-60-09/698 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt ei ole ekspertiisiks esitatud materjalide alusel võimalik täpselt tuvastada sõiduauto Mazda liikumistrajektoori enne kokkupõrget ega sõiduki paiknemist sõiduteel enne vasakule suundumist; on põhjust arvata, et Mazda alustas vasakpööret pigem parempoolse teeserva kui tee telgjoone (pärisuunavööndi vasaku ääre) lähedalt. Seega ei saa tuvastada kaebaja poolt LE § 97 rikkumist ega saabunud tagajärje põhjuslikku seost just sellise rikkumisega eksperdi arvamuse alusel. Esiteks ei ole selle tõendi alusel üheselt tuvastatav kaebaja sõiduki paiknemine enne vasakpöördemanöövri algust ning teiseks ei saa eksperdi arvamuse alusel kuidagi üheselt väita, et avarii põhjuseks oleks olnud just Mazda liikumise alguspunkt ja kindlasti mitte aga ükski muu asjaolu või käitumisotsustus selles situatsioonis. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks on kohtuväline menetleja arvanud õnnetuse põhjuseks just kaebaja poolt LE § 97 rikkumise, analüüsimata on kummagi sõidukijuhi käitumine õnnetuse eelsel ajal. Kohus on seisukohal, et ka kohtumenetluses uuritud tõendid ei anna alust järeldada, et õnnetuse põhjustas just kaebaja poolt LE § 97 rikkumine (juhul kui see rikkumine oleks tõendatud). Nii kaebaja kui tunnistajate ütlustest nähtub, et õnnetus toimus hetkel, mil Peeter Toon tegi oma suunavööndis liikudes vasakpöördemanöövrit ning temast taga pool liikunud A Š oli tegemas Peeter Tooni sõidukist möödasõidumanöövrit. A Š ütlustes selle kohta, et möödasõidu alustamise hetkel oli sõidukite vahemaa normaalne selleks, et manööver teha ning et Mazda hakkas liikuma ajal, mil Seati oli jõudnud peaaegu Mazda kõrvale, puudub kohtul alus kahelda ning need ei ole ka vastuolus ühegi teise uuritud tõendiga. 5 Liiklusõnnetuse aktist, skeemist selle juurde ja sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega selle juurde nähtub, et kokkupõrke käigus toimus Seati esiosa ja Mazda küljeosa kontakt ning et Mazda oli pärast õnnetust sõiduteel sisuliselt risti suunavöönditega. Eksperdi arvamusega loeb kohus tõendatuks, et kokkupõrke hetkel asusid sõidukid teineteise suhtes väiksema nurga all kui seda olid sõidukid pärast õnnetust ning Mazda pöördumise sõiduteega varasemast suurema nurga alla põhjustas Mazda tagaosa kõrvalepaiskumine. Vaidluse all ei ole, et sõidukite liikumiskiirused õnnetuse toimumise hetkel olid väikesed (Mazda oli liikumist alustanud ja Seat liikus u 30-40 km/h). Seega nähtub väärteoasja materjalidest, et Peeter Tooni vasakpöördemanööver algas ja toimus ajal, mil toimus juba varem alanud A Š möödasõidumanööver temast. Kuna kontakti ajal oli Mazda alles manöövri alguses ega olnud veel tee suhtes risti (kuhu ta sattus alles õnnetuse tagajärjel), oli Mazda juhil võimalus temast juba enne vasakpöörde algust möödasõidumanöövril olnud Seati märgata, pööret mitte alustada ning see ka enne kokkupõrget katkestada. Selline võimalus oli Mazda juhil sõltumata sellest, kus ta täpselt manöövri alguses asus. Kuna Mazda asukoht pöördemanöövri alguses ei omanud õnnetuse põhjusena määravat tähtsust, ei saa väärteoasja materjalide alusel väita, et õnnetuse oleks põhjustanud just LE § 97 rikkumine. Kuivõrd Peeter Toon aga siiski oma manöövri käigus juba toimuvat möödasõitu ei märganud ja seetõttu ka oma manöövrit ei katkestanud, ei andnud ta pööramise käigus teed temast möödasõitvale juhile, vaid sõitis sellele ette. Kohus on seisukohal, et kirjeldatu alusel saab väärteoasja materjalide põhjal järeldada, et õnnetuse põhjustas LE § 97 asemel LE § 100 rikkumine („Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile“). Sellisele järeldusele on sisuliselt jõudnud ka ekspert, märkides oma arvamuse uurimusliku osa viimases lõigus, et olenemata sellest, kus paiknes sõiduato Mazda MPV vasakpöörde alustamisel, tuleb oluliseks pidada asjaolu, et pöörates vasakule, peab juht andma teed temast möödasõidul olevale juhile. Samas puudub väärteoprotokollis aga märge Seati möödasõidumanöövri kohta Mazdast. Vaatamata kaebemenetluses väärteoasja täies ulatuses arutamise kohustusele ei või kohus siiski väljuda väärteoasja arutamise piiridest. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses – kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, mis tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kuna käesolevas asjas ei ole leidnud usaldusväärselt tõendamist , et P.Toon oleks toime pannud LE § 97 rikkumise ning et see rikkumine oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, tuleb Peeter Tooni suhtes tehtud karistusotsus tühistada. Et kohtul puudub võimalus teokirjeldust korrigeerida ning käsitleda väärteoprotokollist puuduvaid faktilisi asjaolusid, puudub kohtul ka võimalus karistada Peeter Tooni LE § 100 rikkumise eest, mida väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. Väärteoprotokolli märgitud väärteo tõendamatuse ning teokirjelduse muutmise võimaluse puudumise tõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Viktor Brügel Kohtunik