MS § 426, 432 Jätta vabastamata Riivo Leevit, isikukood: 38608072736, temale Järva Maakohtu 22.03.2004.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista Riivo Leevitilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber
lg 2 p 7,8,9,10 § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.-05.10.2003.a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Riivo Leevit ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajal
1 Tartu Maakohtu 22.07.2009.a määrusega tühistati vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja R. Leevit saadeti kandma temale Järva Maakohtu 22.03.2004.a otsusega mõistetud karistust. Karistusaeg algas 10.08.2007.a ja lõppeb 05.08.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 07.08.2009.a. Riivo Leevit on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Riivo Leevitit distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, sh 4-l korral kartseriga, viimati 22.07.2009.a noomitusega, kuna kattis kinni kambri öötule. Vabanemisel asub elama üürikorterisse aadressil xxx, kus elavad kinnipeetava ema, kasuisa, õde ja kaks venda (üks vendadest on korduvalt kriminaalkorras karistatud). Töötanud kaks aastat ehituse vallas, vangistuse ajal asus õppima tisleriks, kuid õpingud jäid pooleli seoses huvi puudumisega. Enda sõnul on vabaduses olemas töökoht OÜ-s x ketassae juhi operaatorina. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 19 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, varavastase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Samas leiab, et alkohol ei ole tema jaoks riskitegur. Oma osa toimepandud kuriteos vähendab, kuna oli alaealine. Vangistuse tingis kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“. Riivo Leeviti vabanemisel võib oht seisneda teiste isikute kihutamises kuriteole, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine ja materiaalsete vajaduste tekkimine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Riivo Leeviti ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel olemas elukoht ema juures aadressil xxx, kuid korter ei vasta elektroonilise järelevalve tingimustele. R.Leeviti väitel on tal olemas töökoht OÜ-s x kuid sellist firmat kriminaalhooldusametnik internetist ja telefoniraamatust ei leidnud. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on R. Leevitil tasumata rahalisi nõudeid üle 20 000 krooni. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, kuid kinnipeetav ise probleemi alkoholiga seoses ei näe ja vanglas alkoholiprobleemiga tegelenud ei ole. Uue kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholi kuritarvitamine, mõtlemine ja käitumine alkoholijoobes, tegevusetus, vähene probleemi lahendamise oskus, suutmatus alluda distsipliinile, ebakõlad peresuhetes, riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Arvestades majanduslangust ja elektroonilise valvega seonduvaid piiranguid, on võimalused töökohta leida minimaalsed. Eeltoodust arvestades leiab kriminaalhooldusametnik, et Riivo Leeviti vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Riivo Leevit seletas, et ta on vangis esimest korda. Teo pani toime alaealisena. Kahetseb toimepandud tegu ja on karistuse kandmise ajal aru saanud oma vigadest. Karistuse kandmise ajal on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, on istunud ka kartsas. Need ei ole olnud suured rikkumised. Alkoholiprobleeme ei tunnista. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi. Läbimata on „12 sammu“, mis oli individuaalses kavas. Elama läheb ema juurde, kellel on üürikorter. On nõus alluma elektroonilisele valvele. Tööle hakkab puidufirmas, endises töökohas. Prokurör ei peab Riivo Leeviti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist võimalikuks. Kinnipeetav on oma käitumisega vanglas näidanud, et ei ole teinud vastavaid järeldusi seaduskuuleka käitumise suunas. Ka ei ole elektroonilise järelevalve tehnilised tingimused vastavad, mis võimaldaksid ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja leiab, et Riivo Leeviti tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik ja selleks esinevad formaalsed ja materiaalsed alused. Elektroonilise järelevalve seadme paigutamiseks tehniliste tingimuste loomine on vähe aega ja ressursse nõudev tegevus. Kinnipeetaval on vabaduses elukoht lähedaste juures. Kaitsja on pidanud läbirääkimisi tööandjaga ja saanud kinnituse töö olemasolust. 2
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Riivo Leeviti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks ei ole küllaldaselt formaalset ja materiaalset alust. Riivo Leevit kannat karistust esimese astme kuriteo eest. Temale on saabunud esimene,
lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg, mis võimaldab ennetähtaegselt vangitusest vabastamist. Esimesel tähtajal vabastamine on seotud elektroonilise järelevalve kohustusega. Subjektiivselt on selleks tingimused olemas, sest Riivo Leevit on nõus elektroonilise järelevalvega. Objektiivselt ei ole elektrooniline järelevalve võimalik selleks küllaldaste tehniliste tingimuste puudumisel. Pärast kriminaalhooldaja tuvastatud puudusi ei ole tehniliselt midagi muutunud ega tingimused järelevalveks paranenud. Riivo Leevitil on külla lähedaste inimeste juures elamise võimalus. On ka võimalus tööle asuda arvestades varasemaid töökogemusi ja sama tööandjaga, kuid tööandja ei ole tööle võtmist kinnitanud. Seetõttu ei ole kindel sissetuleku allikas. Riivo Leevitil on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Ta ei tunneta riski mõjutavaid faktoreid ega arvesta enda osa nende mõjutamisel. Riivo Leevitil puudub enesekriitika ja seetõttu ei hinda oma tegusid adekvaatselt. Alkoholiga seotud probleemide lahendamiseks ei ole tegevust alustatud. Läbimata on kavandatud programm „12 sammu“, mis käsitleb alkoholiprobleeme ja nendega toimetulekut. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Riivo Leevitil on võimalus vanglas jätkata osalemist sotsiaalprogrammides ja nende kaudu paremini ette valmistuda resotsialiseerumiseks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 300 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg. 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.