4-09-14844/3

4-09-14844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-14844 Kohtunik Viktor Brügel Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Reet Piirsalu kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.07.2009.a otsusele väärteoasjas nr 09028587 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Reet Piirsalu (isikukood 47003170044; elukoht xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 120 lg 1, 132 p 3, 134 ja 135 kohus otsustas:
2. Reet Piirsalu kaebus rahuldada.
3. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.07.2009.a otsus väärteoasjas nr 09028587 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Reet Piirsalu teos väärteo tunnuste puudumisega. Edasikaebamise kord VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 14.07.2009.a otsusega väärteoasjas nr 09028587 karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti taksokontrolli osakonna peainspektor A. Afanasjev Reet Piirsalu ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 542 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni. Otsuse kohaselt rikkus R. Piirsalu 30.05.2009.a kell 11.10 Tallinnas, Tööstuse 43 autojuhina taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja nõudeid sellega, et taksoveoteenuse mitteosutamisel ei eemaldanud sõiduauto Dodge Grand Caravan reg. nr xxx tagaukse klaasilt ja esipaneelilt hinnakirju. Vastavalt otsusele rikkus R. Piirsalu autojuhina MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas R. Piirsalu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaebuses on välja toodud, et kaebuse esitaja ei ole sõitnud
4. mail peale kella 08.00 autoga Dodge Grand Caravan xxx ja teda ei ole kinni pidanud Munitsipaalpolitsei, seega ei saa teda karistada autojuhina väärteo toimepanemises. Väärteoasja nr 09028587 kutses on menetlusaluseks isikuks K. Aljas, kuid väärteoprotokollis on pandud menetlusaluseks isikuks Reet Piirsalu. Kohtuvälise menetleja esindaja (alla kirjutanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik) esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist Ü. Aliorg on tutvunud objektiivselt ja igakülgselt väärteotoimiku ning esitatud kaebusega ja on asunud seisukohale, et R. Piirsalu kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti taksokontrolli osakonna peainspektor A. Afanasjevi poolt 14.07.2009.a tehtud otsusele väärteoasjas nr 09028587 on põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja on vastuses kohtule ka välja toonud, et antud juhul on kohtuväline menetleja tuvastanud võimaliku rikkumise, kuid nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole kogutud piisavalt tõendeid toimepandud teo tõendamiseks. Kohtuväline menetleja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud R. Piirsalu kaebusega, võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Vastavalt KrMS §-s 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-94-07 punktis 8 märkinud, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna Reet Piirsalu väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast 14.07.2009.a üldmenetluse otsuses kirjeldatud tegu (puuduvad menetlusalust 3 isikut süüstavad tõendid), on kohus seisukohal, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.07.2009.a otsus väärteoasjas nr 09028587 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Reet Piirsalu teos väärteo tunnuste puudumisega. Viktor Brügel Kohtunik