Väärteoasi nr. 4-09-15514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-15514 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Jaanek Soomlais (isikukood 37104295720) väärteoasi MKS § 1531 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Maksu- ja Tolliameti 20.07.2009.a. kiirmenetluse otsus nr 6-3/496 Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Jaanek Soomlais ja kaebuse esitaja esindaja UVõimre kohtuvälise menetleja, Maksu- ja Tolliameti esindaja Indrek Mauer ja ALeonidov RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Jaanek Soomlaisi kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.07.2009.a. kiirmenetluse otsusele nr 63/496 rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti 20.07.2009.a. otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.09.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 29.09.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Maksu- ja Tolliameti 20.07.2009.a. kiirmenetluse otsuse nr 6-3/496 kohaselt karistati Jaanek Soomlaisi MKS § 1531 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni. Jaanek Soomlais on kohtule esitanud 03.08.2009.a. kaebuse, millises palub eelnimetatud otsus, kui ebaõige, täies ulatuses tühistada ja seda VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna puudub väärteokoosseis isiku teos. Kaebuse esitaja leidis, et kuna ta on ise parandanud oma deklaratsioonis esinenud vigu parandusdeklaratsioonis 24.07.2009.a., ei saa väita, et tegemist oleks olnud tahtliku väärteoga MKS §153-1 lg 1 mõistes. Ka leidis kaebuse esitaja, et karistus, milline määratai on ebaproportsionaalne. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja Jaanek Soomlais, et ta möönab, et ta jättis esitamata maksudeklaratsioonis õiged andmed ning esitas need 1,2 kuulise hilinemisega, kuid ta ei teinud seda tahtlikult. See oli raamatupidaja eksimus. J. Soomlaisi esindaja leidis, et ta leiab, et hilinemist ei saa käsitleda väärteona, tegemist ei saa olla tahtliku väärteoga ning ka karistus ei ole asjakohane, kuna on määratud maksimummääras, kuigi varasemad rikkumised puuduvad, ka pole antud juriidilisel isikul maksuvõlgu. Kaebuse esitaja leiab, et on ilmne, et igapäevase äritegevuse käigus võib tekkida olukordi, kus info ei jõua õigeaegselt raamatupidajani, mille tulemusena võib tekkida olukord, kus mõni väljamakse võidakse deklareerida hilinenult. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja ALeonidov selgitas, et isiku tegevusele on kiirmenetluse otsuses antud õige juriidiline hinnang ning puudub alus otsuse tühistamiseks. Isikut karistati Maksukorralduse seaduse (MKS) §1531 lg 1 alusel maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest. Antud tegu ka faktiliselt aset leidis, seda on möönnud isik ise, see tuvastati ka tunnistajate ütlustega. Maksukontrolli alustati 09.07.2009.a., see tehti isikule teatavaks. Ta esitas parandusdeklaratsiooni alles pärast kontrolli teostamise alustamist, 24.07.2009.a. Asja sisuks oli „ümbrikupalkade maksmine“. Töötajatele teostati väljamakseid, mida seaduslikult ei kajastatud. Väärteo raames kuulati üle töötajad, kes seda kinnitasid. Oma paranduses möönis antud juriidiline isik eksimust maksude deklareerimisel. Isikut karistati rahatrahviga 6000 EEK ja selle juures võeti arvesse kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid. MKS §153-1 lg 1 andis võimaluse maksimum karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni. Kohtu järeldused: Maksu- ja Tolliameti 20.07.2009.a. kiirmenetluse otsuse nr 6-3/496 kohaselt karistati Jaanek Soomlaisi MKS § 1531 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni. Väärteo asjaolude kohaselt 27.02.2009.a. alustati väärteoasja nr 6-3/496 MKS § 1531 lg 1 tunnustel, mis seisnes Somerk Ehituse OÜ poolt maksudeklaratsioonide vormide TSD ja TSD lisas 1 valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Somerk Ehitus OÜ-s viidi läbi üksikjuhtumi kontroll, mille kohta koostati 28.01.2009.a maksuotsus. Kontrolliti maksustamisperioodi 2008.a. jaanuar kuni 2008.a. juuni (k.a.) tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust, samuti käibelt arvestatud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud toodi välja 28.01.2009.a maksuotsuses. Kontrollimisel selgus, et kontrolli alustamise hetkel (s.o 09.07.2008.a.) Somerk Ehitus OÜ jättis perioodil 2008.a. jaanuar kuni mai (k.a.) deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed. Maksumenetluse raames esitas Somerk Ehitus OÜ 24.07.2008.a. maikuu parandusdeklaratsiooni ning deklareeris füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid, mis olid varem maksudeklaratsioonis kajastamata. Kohtuvälise menetleja otsuses on käsitletud objektiivse koosseisuna valeandmete esitamist tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (vorm TSD ja TSD lisa 1). Kontrolli alustamise hetkel Somerk Ehitus OÜ deklareeris perioodi 2008.a. jaanuar kuni mai (k.a.) maksudeklaratsioonide vormide TSD ja TSD lisas 1 sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid summas 0 krooni ning sellelt arvestatud sotsiaalmaksu summas 0 krooni ja arvestatud tulumaksu summas 0 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuses on arvesse võetud maksumenetluse käigus saadud Somerk Ehitus OÜ töötajate ütlusi:
- EG (isikukood XXX) ütluste kohaselt, töötas viimane Somerk Ehitus OÜ-s perioodil 2008.a. jaanuar kuni aprill (k.a). EG sõnade kohaselt sai tema palka kogusummas 15 000 krooni neto.
- IM (isikukood XXX) ütluste kohaselt, töötas viimane Somerk Ehitus OÜ-s perioodil 2008.a. jaanuar kuni märts (k.a). IM sõnade kohaselt sai tema palka kogusummas 8 000 krooni neto.
- PD (isikukood XXX) ütluste kohaselt, töötas viimane Somerk Ehitus OÜ-s perioodil 2008.a. jaanuar kuni märts (k.a). PDsõnade kohaselt sai tema palka kogusummas 13 500 krooni neto.
- K J (isikukood XXX) kirjalike selgituste kohaselt, töötas viimane Somerk Ehitus OÜ-s perioodil 2008.a. veebruar kuni märts (k.a). K J sõnade kohaselt sai tema kokku palka kogusummas 20 000 krooni neto. Eeltoodud tõenditega on kohtuväline menetleja põhjendatult lugenud tuvastatuks, et Somerk Ehitus OÜ on teostanud töötajatele töötasu väljamakseid, kuid jätnud need deklareerimata. Otsuse kohaselt tulnuks Somerk Ehitus OÜ-l perioodil 2008.a jaanuar kuni a mai (k.a.) maksudeklaratsioonide vormide TSD ja TSD lisas 1 deklareerida sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kogusummas 70 970 krooni, sotsiaalmaksu kogusummas 12 625 krooni ja arvestatud tulumaksu kogusummas 23 419 krooni alljärgnevalt: töötaja nimi E G IM P D KJ periood kokku maksu-ja väärteomenetluse käigus tuvastatud andmed brutopalk tulumaks sotsiaalmaks 18 880 3 389 6 230 9 782 1528 3 228 16 930 2 990 5 587 25 378 4718 8 374 70 970 12 625 23 419 Eeltoodust nähtuvalt on Somerk Ehitus OÜ esitanud kontrollitava perioodi maksudeklaratsioonide vormide TSD ja TSD lisas 1 valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv sotsiaalmaksu summa on 23 419 krooni väiksem tasumisele kuuluvast summast ja kinnipidamisele kuuluv tulumaksu summa on 12 625 krooni väiksem kinnipidamisele kuuluvast summast, mille eest on ettenähtud vastutus MKS § 1531 alusel. Toimepandud väärteo kohta on kohtuvälise menetleja otsuse kohta järeldatud, et see koosneb mitmest üksteisest lühikese ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama väärteo tunnused ja mis on suunatud sama objekti vastu, ning teod on toime pandud ühtse tahtlusega, seega nad moodustavad kogumis ühe väärteo. Menetlusaluse isiku 12.05.
- a ülekuulamisel andis selgitusi Somerk Ehitus OÜ juhatuse liige J Soomlais, et tema ja teine juhatuse liige E Alliksoo ei edastanud õigeaegselt raamatupidajale vajalikke dokumente töötasude deklareerimiseks. J Soomlais lisab, et Somerk Ehitus OÜ raamatupidamise pool oli mõnevõrra korraldamata. Jaanek Soomlais märgib, et toimunu põhjuseks on enda tegemata töö. Samuti möönis ta kohtus, et deklareeriti tegelikkusele mittevastavaid maksuandmeid. Seega on kaebuse esitaja ka ise möönnud vastava väärteo toimepanemist. Tema väide selle kohta, et tegu ei olnud tahtlik, ei ole põhjendatud. Äriregistri väljatrükist nähtub, et Somerk Ehitus OÜ juhatuse liikmed on alates 21.11.2007.a. kuni käesoleva ajani Jaanek Soomlais ja Erkki Alliksoo. . Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on Jaanek Soomlais põhjendatult märgitud, kui Somerk Ehitus OÜ raamatupidamise korraldamise ja maksudeklaratsioonide esitamise eest vastutavad isik, kuivõrd: ÄS § 180 lg 1 kohaselt esindab ja juhib osaühingut juhatus; ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist; MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Otsuse kohadelt on tegu on toime pandud kaastäideviimise vormis koos Erkki Alliksooga, kelle suhtes tehakse eraldi otsus. Subjektiivse koosseisu osas on kohtuväline menetleja oma otsuses põhjendatult järeldanud, et Jaanek Soomlaisi teos esineb otsene tahtlus KarS § 16 lg 3 mõistes. Seda on põhjendatud Somerk Ehitus OÜ endiste töötajate selgitustest ja teistest maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvat, mille kohaselt olid töötasud välja makstud hiljemalt 2008.a maikuus. Somerk Ehitus OÜ on deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid ja nendest arvestatud makse alles kontrolli käigus ehk 24.07.2008.a. Seega leiab kohtuväline menetleja, et olukorras, kus töötajatele tehtud väljamaksed olid deklareerimata rohkem kui 1,2 kuu jooksul kuni Maksu-ja Tolliameti kontrolli alguseni, on vähetõenäoline, et äriühingus, kus on kaks tegutsevat juhatuse liiget ja lisaks raamatupidamisteenust osutav raamatupidaja, kogemata unustatakse deklareerida töötajatele makstud töötasusid nii pika ajajooksul ning tehakse seda alles pärast kontrollist teavitamist. Kohtuvälise menetleja otsuses on järeldatud, et rikutud on :
- Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1, mille kohaselt on §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama § 2 lg 1 p-des 1-4, 6 ja 8 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta. Sotsiaalmaksu määr § 7 lg 1 kohaselt on 33% maksustatavalt summalt; SMS § 9 lg 1 p 5, mille kohaselt §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu
- kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni.
- Tulumaksuseaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes on kohustatud pidama tulumaksuseaduse §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lg-s 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel; TuMS § 40 lg 4 järgi on tulumaksu kinnipidaja kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
- kuupäevaks; TuMS, § 40 lg 5, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama lg-s 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni. Kohtuvälise menetleja otsuses on põhjendatult tuvastatud, et maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega on Somerk Ehitus OÜ seaduslik esindaja Jaanek Soomlais toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mille eest on ette nähtud vastutus MKS § 1531 lg 1 järgi. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistuse määramisel on lähtutud seaduslikest alustest MKS § 153-1 lg 1 mõttes ning määratud karistus 1/3 määras maksimumist. On arvesse võetud, et tegemist oli karistamata isikuga, samas arvestati kohtuvälise menetleja sõnul ka väärteo liiki ja ohtlikkust. Kuna tegu pandi toime pärast kuni 05.04.2009.a kehtinud MKS § 161 redaktsiooni, ei ole põhjendatud kaebuse esitaja viide antud redaktsioonile. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Merle Parts Kohtunik