MS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada GARMEN DMITRIJEVA
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 4100065064 ning selgitus. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Garmen Dmitrijeva’lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Garmen Dmitrijeva’lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa’le makstud tasu 420 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 15.03.2009 kella 18.00 paiku tuli Garmen Dmitrijeva oma ema U Mä elukohta xxxxx, kus hakkas oma asju kokku panema. U M hakkas tütart noomima ja tegi talle etteheiteid selles, et tütar ei hooli oma lähedastest, kohtleb halvasti oma õde M M, liigub halvas seltskonnas, ei ela korralikku perekonnaelu, kuna mees R Davaldab tütrele halba mõju. Ema poolt öeldu ärritas ja vihastas Garmen Dmitrijevat ja ta lõi oma ema U M kaks korda lahtise käega näkku. U M tunnistab, et ta ei sekkuks tütre isiklikku ellu, aga ta on tütre ja tema poolteise aastase lapse pärast mures, kuna tütrel ei ole õiget alalist elukohta ega tööd, tütar on kolinud ühest üürikorterist teise, tütrel on tekkinud üürivõlad ja muud pahandused seoses joomingutega ning sellest lähtuvalt hakkaski ta tütart noomima ja siis tütar lõi talle kaks korda lahtise käega näkku, millest ta tundis valu, käis järgmisel päeval arstil, kus tal tuvastati otsmiku piirkonnas ca 2,5 cm koorikuga kriimustus, mis oli palpatsioonil valulik ja vasaku silmaaluse kerge turse, mis oli kergelt sinakas. Garmen Dmitrijeva tunnistab, et lõi emale ainult ühe korra käega näkku ja võis küünega tekitada talle otsmikule kriimustuse. Ema sekkumine tema isiklikku ellu pahandas ja ärritas teda ning seepärast ta lõigi. Garmen Dmitrijeva sõnul on kooselu R D tema otsus ja tema valik ning ta ei soovi, et teised pereliikmed tema isiklikku ellu sekkuksid. 16.04.2009 kriminaalmenetlus Garmen Dmitrijeva suhtes lõpetati KrMS § 202 lg 7 alusel ning talle määrati kohustus maksta riigituludesse 4350 krooni, nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks määrati 30.09.2009.a. Garmen Dmitrijeva oli kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuse määramisega nõus, kuid jättis kohustuse tähtajaks täitmata, mistõttu 12.10.2009 uuendati menetlus kriminaalasjas nr 09240101078 Garmen Dmitrijeva süüdistuses
II Süüdistuse sisu Garmen Dmitrijevat süüdistatakse selles, et tema 15.03.2009 kella 18.00 paiku oma ema U M elukohas xxxx asuvas eramus, isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus lõi oma ema U M kaks korda lahtise käega näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – otsmiku piirkonnas ca 2,5 cm kriimustuse, vasaku silmaaluse kerge turse ja kerge sinetuse. Seega Garmen Dmitrijeva, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime
2 III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb Garmen Dmitrijeva süüditunnistamist
1500 krooni ulatuses. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Garmen Dmitrijeva käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav panid toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Garmen Dmitrijeva käitumises
sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Garmen Dmitrijeva puhul saavutatav rahalise karistuse mõistmisega ning Garmen Dmitrijeva’le tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 17.novembril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.