järgi Prokurör Ainar Koik Süüdistatava andmed: 1)nimi: Grigori RÕBATŠOK 2)elu- või asukoht ja aadress: xxx 3)isikukood või sünniaeg: Süüdistatav 36708210258 4)kodakondsus: eesti 5)haridus: põhi 6)emakeel: vene 7)töökoht või õppeasutus: - 8)karistatus: karistusregistri teatise kohaselt (tl 147) kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud kahel korral - viimati 13.06.2008.a.
lg 1 järgi 600-kroonise rahatrahviga 9)kuriteo kvalifikatsioon: Kaitsja Uido Truija
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Grigori Rõbatšok
järgi ja karistada vangistusega 6 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks lugeda 01.08.2008.a.
lg 1 p 2 alusel välja mõista Grigori Rõbatšokilt välja sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 10 875 krooni.
lg 1 alusel välja mõista Grigori Rõbatšokilt kaitsjale makstud tasu, see on 19 257 krooni ja ekspertiiside tegemisega seotud kulud, see on 29 054 krooni riigituludesse. Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri
2.Kohtu seisukohad ja põhjendused Süüdistatava G.Rõbatšoki ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi osaliselt, kinnitades A.V löömist, kuid seda vastureaktsioonina tolle esimestele rusikalöökidele vastu selga ja külge. A.Rõbatšoki enda sellele järgnenud löögid kannatanule olid süüdistatava arvates sellised, mis ei saanud kannatanu surma põhjustada. Tema A.V t tappa teda ei kavatsenud, tema läks korterisse 31.juulil veidi peale keskpäeva, eelnevalt oli ta ära joonud umbes 300400gr viina (A.Rõbatšok tunnistas samas, et tarvitab alkoholi harva ja viina peaaegu üldse mitte), A.V jõi siis oma korteris üksinda viina, ühel hetkel tekkis neil omavahel järjekordne tüli, mille käigus siis A.V teda esimesena lõi, tema lõi seepeale A.V le ühe korra näkku ja lükkas A.V pikali nii, et too kukkus silmaga vastu tooli äärt. Seejärel lõi temale jalaga kolm või neli korda kõhu piirkonda , kusjuures A.V kaitses oma keha kätega. A. V korterist lahkudes tema hiljem sinna enam tagasi ei läinud, endal seljas olnud T-särgi pesi ära ,kuna varrukal oli A.V veri , seejärel pani radiaatorile kuivama. Kuna sellised ütlused olid selges vastuolus G.Rõbatšoki poolt kohtueelses menetluses antutega (tl 154) konflikti algstaadiumi kohta, siis need ütlused prokuröri taotlusel ka avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel. Süüdistatav väitis selle peale, et oli ülekuulamisel šokis. Selline põhjendus ei ole veenev, kuna G.Rõbatšok kuulati üle vandeadvokaadist kaitsja juuresolekul. Sedavõrd oluline asjaolu – kes esimesena lõi –ei saanud jääda G.Rõbatšokile meenumata ja ülekuulamisprotokolli kandmata. On ilmselge, et tarvitatud ülemääraselt suur alkoholikogus isikule, kes märkimisväärne alkoholi tarvitaja üldiselt polnud, mõjus temale mitte ainult käitumise agressiivsuse, enesekriitika, vaid ka ajataju osas. Viimase kohta on selge vastuolu (KrMS § 298 lg 1 alusel avaldati tl 154) G.Rõbatšoki poolt kohtuistungil väljendatud kindlas väites, et A.V korterist lahkus tema täpselt 14.10, kohtueelses uurimisel on ta selleks kellaajaks öelnud 15.00-16.00. Vastuolu põhjendused veenvad ei ole. Seega ei ole G.Rõbatšoki ütlused usaldusväärsed selles osas, et esimesena ründas teda rusikatega A.V ja et A.V oleks teda sel korral üldse millegagi löönud, ning samuti selles osas, millal juhtum A. V korteris aset leidis. G.Rõbatšoki kinnitusel A.V oli tema tuttav, käis V juures tihti viimase kutsel külas ja tõi A.V le poest alkoholi, koos viibides jõi peaaegu alati ainult A.V . Kannatanu VV AV endise abikaasana tolle tutvusringkonda ei teadnud. Matusekulud kandsid A.V vanemad A (kes on praeguseks surnud) ja J , kes on praktiliselt liikumisvõimetu pensionär. A V poolt esitatud dokumentide põhjal olid matusekulutused kokku 12694,82 krooni ning arvestades riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt hüvitatud summasid (kokku 7000 krooni) tuleb tsiviilhagi rahuldades välja mõista J V kasuks 5694,82 krooni. VVütluste kohaselt oli AV rahulik, ise kunagi tüli või kaklust ei alustanud, armastas aga alkoholi tarvitada, kuid oli ka alkoholi tarbinuna rahulik ja agressiivsuse asemel jäi hoopis magama. Tunnistaja IG ütluste kohaselt kuulis tema 31.juuli õhtul umbes kella 21 ajal A.V korterist mehe häält, mis oli väga sarnane samas majas elava süüdistatava häälele, kes rääkis A.V ga Ta kuulis rahulikus toonis öeldud lauset, et „hommikuni sulle jätkub“ millest järeldas, et jutt käib alkoholist, A.V enda häält ta ei kuulnud. Järgnenud ööl umbes kella 01 või 01.30 ajal A.V korterisse raha laenama minnes ja sinna sisenedes leidis ta diivanil lamamas A.V . A.V oli puruks löödud verise näoga ja kehal suurte sinikatega. Ta sai aru et A.V on surnud, kedagi teist korteris polnud. Seejärel pöördus kohe kohaliku turvamehe I.Nikolaitšuki poole, kes omakorda kutsus välja kiirabi ja politsei. Kui ta viimati nägi A.V t elusana, siis temal siis sinikaid ja marrastusi tal polnud. A.V oli väga rahulik inimene. Tunnistaja IN ütluste kohaselt tuli öösel vastu 01.augusti kella ühe ajal tema kui ühiselamu valvuri juurde samas majas elav I.G , kes teatas laibast A.V korteris. Ta ise nägi seal koos I.G iga kohale minnes A.V t diivanil lamamas, A.V nägu oli verine ja rinnal oli suur sinikas. 31.juulil õhtul nägi ise G.Rõbatšokki mitmel korral, viimati umbes kella 21 ajal õhtul ühiselamust lahkudes, kusjuures G.Rõbatšok oli selgelt närviline, tema pilk oli teistsugune ja tema nägu hirmunud. A.V t nägi viimati elusana 31.juulil umbes kella 17 ajal päeval ja rohkem mitte. Ka tema kirjeldas A.V t kui rahulikku inimest. Süüdistatav G.Rõbatšok, vastates küsimusele, kas ta nõustub tunnistajate ütlustega või on nendes midagi valet, vastas, et vale olevat vaid see, et tema I.G iga samal päeval rääkis. Muid asjaolusid G.Rõbatšok ei vaidlustanud, st nõusts ka sellega, et lahkus ühiselamust õhtul kella 21 paiku närvilisena ja muutnud inimesena, samuti sellega, et samal ajaperioodil kuulis teine tunnistaja A.V korterist väga G.Rõbatšoki häälele sarnaneva häälega inimest A.V le ütlemas midagi sellist, mis haakub G.Rõbatšoki ja A.V suhetega. Tunnistaja I.G i poolt kuuldu, et „hommikuni sulle jätkub“ viitab selgelt G.Rõbatšokile, kes väga tihti varustas A.V t alkoholiga. Tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, loogilised ja kokkulangevad ja kohtul ei oli vähimatki alust nende tõepärasuses kahelda. Tunnistajatel I.G il ja I.N puudub igasugunegi motiiv nii A.V surnukspeksmiseks kui ka G.Rõbatšoki alusetult süüstavate ütluste andmiseks. Mingitki sellekohast põhjendust pole suutnud nimetada ka süüdistatav ise ega vastavat kahtlust tekitada tema kaitsja. Tunnistaja kinnitusel kuulis ta G.Rõbatšokki A.V korteris tollega rääkimas oluliselt hiljem, kui G.Rõbatšok seda ise tunnistada tahab, mis haakub ka kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud hinnanguga surma saabumise aja osas. Kriminaalasjas ei nähtu kõige vähemaidki viiteid kellelegi teisele isikule, kes peale G.Rõbatšoki võis peale G.Rõbatšoki lahkumist korterist jätkata A.V peksmist ja kellel võis selleks mingigi motivatsioon seda teha. G.Rõbatšokil aga oli A.V ga järjekordne tüli (sõna „järjekordne“ kasutas G.Rõbatšok kohtuistungil ka ise), tal oli võimalus temale selle käigus kätte maksta ja jõuliselt ta seda ka tegi. Tugeva alkoholijoobe tõttu võib ta ka täpselt mitte mäletada, kuidas ta täpsemalt kannatanut peksis, samuti võib ta ähvardava range karistuse hirmus näidata oma käitumist võimalikult vähemohtlikuna. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisast – tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt (tl 230 ja 32-36) leiti sündmuskohal XXX korterist 01.augusti 2008.a. esimestel tundidel vereplekke riidekapil, esiku põrandal, verine käterätik ning diivanvoodil A.V laip – kirjeldatud on laibal esinenud ulatuslikke vigastusi, sündmuskohal leidunud erinevaid tühje või pooltühje alkoholipudelid, samuti erinevate DNA-proovide võtmist. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt (tl 40-54) oli A.V surma põhjuseks elupuhuselt tekitatud rindkere ja pea kinnine tömp trauma koos väga arvukate luumurdude, verevalumite ja põrutushaavadega, surm saabus 31.juulil 2008.a., kõik vigastused olid tekitatud korduvatest löökidest näkku ja rindkere piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, vigastused on tekitatud ka kannatanu poollamavas ja lamavas asendis olemisel, osad nahaalused verevalumid ja nahamarrastused võivad olla tekkinud elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide tõrjumisel, surm saabus maksimaalselt paar tundi pärast vigastuste tekitamist, pärast vigastuse saamist võis kannatanu mõnda aega olla teadvusel ja liikumisvõimeline, A.V surnukehast leiti alkoholi koguses, mis elusal inimesele vastab raskele alkoholijoobele. Eksperdiarvamusest sõrmejäljeekspertiisiaktis nähtub (tl 58-61), et sündmuskohalt kaasavõetud Minsk Krõštal Vodka pudelilt leiti G.Rõbatšoki sõrmejäljed (täpsemalt parema käe peopesaga ja vasaku käe pöidlaga), samalt pudelilt leiti ka A.V sõrmejälgi (parema käe nimetu sõrmega, lisaks teistele esemetele) – seega on tõendatud G.Rõbatšoki viibimine korteris ja tõenäoline oli ka nende ühine alkoholitarvitamine. Eksperdiarvamusest DNA-ekspertiisiaktis nähtub (tl 68-69), et G.Rõbatšoki juurest äravõetud T-särgilt „Wrangler“ leiti nii särgi seljalt kui esiküljelt võetud proovides, mis sisaldasid eeltestide alusel verd, vaid A.V DNA-d, T-särgi kraelt seestpoolt vaid G.Rõbatšoki enda DNA-d, mis viitab üheselt G.Rõbatšokile kui isikule, kelle seljas see särk oli ajal, kui sinna sattus verepritsmeid A.V lt ehk A.V peksmise käigus. Asitõendite vaatlusprotokollidest, tehnilise uuringu protokollidest ja fototabelitest (tl 72-85) nähtuvalt on vaadeldud ja väga põhjalikult kirjeldatud nii A.V l seljas olnud riideid kui ka G.Rõbatšokil seljas olnud ja temalt äravõetud riideid ja jalatseid. Kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktis (tl 88-89) antud arvamuse kohaselt esineb G.Rõbatšokil kerge vaimne alaareng, kuriteo toimepanemise ajal oli ta võimeline oma teost aru andma ja seda juhtima, oli tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Riigikohus on oma lahendites (viimati 14.aprilli 2007.a. lahendis nr 3-1-1-128-06) asunud seisukohale, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes iseäranis siis, kui toimepanija tegu koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes; lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, toetuma konkreetsetele asjaoludele ega tohi olla sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis ning surma põhjustavana tuleb käsitleda iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. G.Rõbatšoki poolt A.V le suunatud löökide arvukus ja intensiivsus näitavad selgelt tema kui teo toimepanija vähemalt kaudset tahtlust A.V surma suhtes. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja tehnilise uuringu protokollid näitavad A.V toas kuriteo toimepanemise järgselt verejälgede ja -plekkide esinemist erinevates kohtades. Tuvastatud vigastuste – väga arvukate luumurdude, samuti verevalumite ja nahamarrastuste ulatust ja ohtlikkust arvestades tuleb G.Rõbatšoki käitumist käsitleda teise inimese tahtliku tapmisena ehk
järgi kvalifitseeritava kuriteona, mis on toime pandud otsese tahtlusega, mitte aga
§-de 118 p 1 ja 117 lg 1 ehk eluohtliku tervisekahjustuse tahtliku tekitamise ja surma ettevaatamatu põhjustamise ideaalkonkurentsiga. A.V käitumist ei saa ka käsitleda
Kohtupsühhiaater on välistanud äkki tekkinud hingelise erutuse tekkimise G.Rõbatšokil, ka kriminaalasja tehioludele tuginevalt puuduvad alused sellise seisundi tuvastamiseks. Nii kannatanu A.V pikaajaline elukaaslane kui ka temalt igapäevaselt kokkupuutunud tunnistajad iseloomustasid A.V t rahuliku inimesena. Tõsist rünnakut A.V poolt G.Rõbatšoki suhtes kinnitab fakt, et G.Rõbatšok ise kannatanu käe läbi arvestataval määral vigastada ei saanud. Seda ei ole ta ise kinnitanud ja ka tema kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt tervisekahjustusi G.Rõbatšokil ei tuvastatud. Seevastu surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt esines surnukehal arvukalt enesekaitsele viitavaid vigastusi elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide kaitsel ja tõrjumisel (arvamuse p 9), mis näitab, et just A.V , mitte aga R.Rõbatšok oli end kaitsvaks pooleks. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt olid paljud vigastused A.V le tekitatud tema lamades-asendis viibimisel, mis kinnitab ühepoolset peksmist ning surm on saabunud maksimaalselt paar tundi peale vigastuste tekitamist. Ka ei saa hingeline erutus tekkida nii kergelt kui G.Rõbatšok väita püüab ning tavalist ärritumist ei saa samastada hingelise erutusega, rääkimata tugeva hingelise erutuse seisundiga. G.Rõbatšokil karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kriminaalkorras teda karistatud pole. Antud juhul puuduvad sellised erakordsed asjaolud, mis võimaldaksid tapmise puhul karistuse mõistmist alla sanktsiooni alammäära. Šokkvangistuse, st suuremast osast vangistusest tingimisi vabastamise kohaldamine nii raske kuriteo eest on kohtupraktika kohaselt välistatud. Kohus arvestab süüdistatava varasemat seadusekuulekat käitumist, samuti kerget vaimset alaarengut asjaoluna, mis mõningal määral võimaldab tema leebemat kohtlemist. Samas arvestab kohus A.V l esinenud vigastuste rohkust, mis näitab ilmekalt süü G.Rõbatšoki süü suurust. G.Rõbatšdoki karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et vangistus tuleb mõista küll sanktsiooni keskmisest madalamas, kuid alammäära siiski ületavas määras. Menetluskulud tuleb G.Rõbatšokilt välja mõista. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Anne Ennok kohtunik Velve Unt rahvakohtunik Kairi Uuk rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.