4-09-11609/3

Kriminaalasi nr. 4-09-11609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-11609 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Elina-Elain L kaebus Põhja Politseiprefektuuri (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Lääne-Harju politseiosakonna 11.06.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 373,09,002184 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune (isikukood: xxx, elukoht: xxx) isik: Elina-Elain L Menetlusalune isik: Elina-Elain L Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuur (Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Elina-Elain L kaebus rahuldada, tühistada Põhja PP Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel EAlliksoo 11.06.2009.a otsus väärteoasjas nr 373,09,002184 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 2 alusel; väärteoasja materjalid anda üle Keila Linnavalitsuse Alaealiste komisjonile (Keskväljak 11, Keila, Harjumaa). Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuvälise menetleja otsus 2 11.06.2009.a Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel EAlliksoo koostatud otsusega väärteoasjas nr 373,09,002184 karistati Elina-Elain L karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni. Otsuse kohaselt Elina-Elain L pani toime varavastase väärteo väheväärtusliku asja vastu, sodides markeriga 01.12.2008.a kell 16:00 Keila linnas Keila Linnavalitsusele kuuluvat Uus tn 2 hoone välisseina. Varaline kahju kokku 11162.80 krooni. Isik rikkus seega KarS § 203 nõudeid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõendite ja tunnistajate ütlustega. Süüd kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse sisu Elina-Elain L märgib kohtule esitatud kaebuses, et kergendava asjaoluna ei ole arvestatud 1) fakti, et hoonelt Uus tn 2, Keila, on täielikult maha pestud markeriga tema poolt soditud koht. EE. L pesi selle ära samal päeval, kui käis politseis ütlusi andmas ning samal päeval näitas politseiametnikule E. Alliksoole pilte majaseinast enne ja pärast pesemist; 2) rahatrahvi määramisel ei ole arvestatud asjaoluga, et E-E. L on alaealine ning ei oma töökohta. Rahatrahv tuleb tasuda 5-liikmelisel perel, kelledest töötab vaid üks. Rahatrahv on ilmselt liiga suur ning selle määramisel ei ole arvestatud pere sissetulekut; 3)väärteos puudub varaline kahju, kuna hoone Uus tn 2 soditud sein sai E-E. L poolt puhastatud. Kaebuse esitaja taotleb rahatrahvi vähendamist või alternatiivse karistuse määramist nagu üldkasulik töö. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel E. Alliksoo kirjalikust vastusest kohtule nähtub, et väärteomenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et Keila Uus tn 2 asuvat linnale kuuluvat endist kauplusehoonet sodisid mitmel korral erinevad alaealised, kellest kahe puhul väärteomenetlus lõpetati KarS § 33 ja VTMS § 29 lg 2 alusel ning suunati materjalid alaealiste komisjoni. Eelnevalt puhastasid nimetatud alaealised maja fassaadi, hüvitades seega tekitatud varalise kahju. E-E. L hüvitas samuti tema poolt tekitatud kahju, puhastades maja seina. Otsuses ununes kahju hüvitamine märkimata, kuid väärteomaterjalides see kajastub ja E. Alliksoo arvestas seda trahvisumma määramisel. Otsus karistada rahatrahviga tuli sellest, et 16-aastane alaealine ei suutnud väljendada seda, et ta on oma teo tõsidusest aru saanud. Pika arutelu tulemusel väljendas tütarlaps lõpuks oma kahetsust. Kohtuväline menetleja leiab, et määras karistusena rahatrahvi proportsionaalselt, mitte üleliia suure, arvestades KarS § 218 lg 1 sanktsiooni ülemmäära. Pere majandusliku olukorra analüüsi ei teostanud. Kui kohus otsustab rahatrahvi vähendada, on menetleja sellega nõus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 373,09,002184 materjale, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Elina-Elain L pani toime varavastase väärteo väheväärtusliku asja vastu, sodides markeriga Keila Linnavalitsusele kuuluvat Uus tn 2 hoone välisseina. Väärteoga tekitati varaline kahju 11162.80 krooni suuruses summas. E-E. L oma ütlustes on kirjeldatud käitumist ka tunnistanud ja kahetsenud. Seega on menetlusalune isik toime pannud KarS § 203 sätestatud rikkumise ning temale inkrimineeritud süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Karistuse mõistmisel või määramisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvesse võtta karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, lähtuda isiku süüst ning võimalusest mõjutada süüdlast 3 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuväline menetleja on vaidlustatud väärteoasjas süüd kergendava asjaoluna arvestanud E-E. L puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks ka kahju vabatahtlik hüvitamine, mida kohtuväline menetleja E-E. L suhtes väärteoasjas nr 373,09,002184 tehtud otsuses arvestanud ei ole. Kohus leiab, et karistuse määramisel oleks tulnud kergendava asjaoluna arvestada ka seda, et menetlusalune isik on alaealine. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma 03.04.2006.a otsuses nr 3-1-1-2-06, märkides, et alaealisust tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Seega peaks KarS § 57 lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav või näitab, et isiku mõjutamiseks edasistest rikkumistest hoiduma on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine. Kohus leiab ka seda, et kohtuväline menetleja oleks pidanud lahendama küsimuse, kas lõpetada E-E. L suhtes algatatud väärteomenetlus ja kohaldada KarS §-s 87 nimetatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuid selle asjaolu kaalumist kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud ei ole. Kohtuvälise menetleja kohustus kaaluda alaealise puhul KarS §-s 87 nimetatud mõjutusvahendite kohaldamist tuleneb VTMS § 108 p-st 10 koosmõjus VTMS § 72 lg-ga
2. Väärteoasja materjalidest nähtub asjaolu, et sama hoone seina sodisid lisaks E-E. L le erinevatel aegadel veel kaks alaealist, kelle suhtes kohtuväline menetleja oma määrusega lõpetas 15.05.2009.a väärteomenetluse KarS § 33 ja VTMS § 29 lg 2 alusel, sest nimetatud alaealised ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimelised. Seega oli varaline kahju summas 11162.80 krooni tekitatud kokku kolme isiku poolt. Hiljem on kõik kolm isikut enda poolt seinale kirjutatu maha pesnud, millega on Keila Linnavalitsusele tekitatud varaline kahju sisuliselt hüvitatud. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, et E-E. L süü kahju tekitamisel oli suurem kui kahel teisel menetlusalusel isikul ning sellest tulenevalt leiab kohus, et temale määratud rahaline karistus 20 trahviühiku (1200 krooni) ulatuses ei ole propoprtsionaalne toimepandud teoga. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et E-E. L kaebus tuleb rahuldada. Tegemist on alaealise menetlusaluse isiku esimese väärteoga, ta on end süüdi tunnistanud ja oma tegu kahetsenud ning teda saab mõjutada karistust või KarS § 87 sätestatud mõjutusvahendit kohaldamata, on otstarbekas väärteomenetlus tema suhtes lõpetada ja anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p
3. Kohtunik