4-09-11772/3

Kriminaalasi nr. 4-09-11772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-11772 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Menetlusaluse isiku Toomas K seadusliku esindaja Õilme K kaebus Põhja Politseiprefektuuri (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Lääne-Harju politseiosakonna 11.06.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 373,09,002560 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Õilme K (elukoht: Xxx) Menetlusalune isik: Toomas K (isikukood xxx; elukoht: Xxx) Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuur (Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Õilme K kaebus rahuldada, tühistada osaliselt Põhja PP Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Eva Alliksoo 11.06.2009.a koostatud otsus väärteoasjas nr 373,09,002560 määratud rahatrahvi suuruse osas, teha asjas selles osas uus otsus ja määrata Toomas Kle KarS § 262 järgi karistuseks rahatrahv 5 (viie) trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda kaebetähtaja jooksul, s.o kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates 30 päeva jooksul Põhja PP 11.06.2009.a. otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-is või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber
2. Kui rahatrahv ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud ja kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud, pööratakse kohtuotsus täitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuvälise menetleja otsus 19.06.2009.a Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Eva Alliksoo koostatud otsusega väärteoasjas nr 373,09,002560 karistati Toomas K’t karistusseadustiku (KarS) § 262 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni. Otsuse kohaselt Toomas K 11.05.2009.a kell 13:30 Xxx klassiruumis pani toime avaliku korra rikkumise, kuna solvas õpetaja N. Sidorovat ebatsensuursete sõnadega ja häiris oma käitumisega kaasõpilasi. Sellega rikkus T. K Xxx linna avaliku korra eeskirja p 6.18 nõudeid, pannes toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Süüd kergendava asjaoluna on arvestatud tema puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse sisu T. K seaduslik esindaja Õilme K esitas nimetatud otsuse peale kaebuse. Selgitab kaebuses, et T. K pani küll toime avaliku korra rikkumise, kuid ta avaldas puhtsüdamlikku kahetsust ja puudusid raskendavad asjaolud ning kuna ebatsensuursed sõnad ei olnud suunatud otseselt N. Sidorovale ega kellelegi teisele, peab trahvisummat liiga suureks ja palub selle vähendamist. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel E. Alliksoo kirjalikust vastusest nähtub, et Xxx Gümnaasiumi õpetaja N. Sidorova kirjeldas, kuidas 11.05.2009.a füüsika tunni ajal hakkasid kolm 8.b klassis õppivat noormeest korda rikkuma kõvahäälse kõnelemise ja naermisega. Vaatamata õpetaja korduvatele korralekutsumistele nad segamist ei lõpetanud, vaid sõimasid valjuhäälselt kogu klassi kuuldes õpetajat ebatsensuursete sõnadega. Väärtegu on tõendatud mitme tunnistaja ütlustega. T. K naeris emakeelena vene keelt rääkiva õpetaja eksliku sõnakasutuse üle. Juba T. K seletuskirjast võib näha, et tegemist on ülbe ja ebaviisaka õpilasega, kes ei austa õpetajat ega kaasõpilasi. E. Alliksoo oli kohtuvälise menetlejana seisukohal, et arvestades T. K isikut, tema käitumist ja suhtumist õigusrikkumisse, on õigustatud antud teo eest karistada teda rahatrahviga. Rahatrahvi vähendamisega on nõus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 373,09,002560 materjale, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Toomas K 11.05.2009.a kell 13:30 Xxx klassiruumis pani toime avaliku korra rikkumise, kuna solvas õpetaja N. Sidorovat ebatsensuursete sõnadega ja häiris oma käitumisega kaasõpilasi. Samuti nähtub asja materjalidest, et ebatsensuursed sõnad ei olnud suunatud õpetaja N. Sidorova ega kellegi teise vastu. Toomas K oma ütlustes on kirjeldatud käitumist ka tunnistanud ja kahetsenud. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 ettenähtud väärteona. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Karistuse mõistmisel või määramisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvesse võtta karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, lähtuda isiku süüst ning võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuväline menetleja on vaidlustatud väärteoasjas süüd kergendava asjaoluna arvestanud T. K puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse määramisel oleks tulnud kergendava asjaoluna arvestada ka seda, et menetlusalune isik on alaealine. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus on oma 03.04.2006.a otsuses nr 3-1-1-2-06, märkides, et alaealisust tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Vaidlustatud väärteoasjas Toomas Kle karistuseks määratud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni, on küll KarS §-s 262 ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 100 trahviühikut) keskmisest määrast väiksem, kuid arvestades menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust, alaealisust ning seda, et ta õpib ega oma iseseisvat sissetulekut, ilmselgelt suur. Lisaks nimetatule on T. K aru saanud oma inetust käitumisest õpetaja ja kaasõpilaste suhtes. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huve ja eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest täidab antud juhul ka väiksem karistus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud T. Kle määratud rahatrahvi vähendamine. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p
3. Kohtunik